Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

07.07.2009. a esitas Raha24 OÜ Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Marek Laurits vastu 18 930 krooni nõudes. 15.04.2009. a esitas Marek Laurits vastuväite, leides, et tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda nii suuri summasid korraga. Oleks nõus normaalsete tingimustega maksegraafikuga. 06.05.2009. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning määrati jätkata asja menetlemist hagimenetluses. 22.05.2009. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palub välja mõista põhivõlgnevus summas 12 000 krooni, leppetrahv summas 2 280 krooni ja viivis summas 9 720 krooni, kokku 24 000 krooni, samuti palub hageja jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. 16.10.2009. a määrusega määras kohus tsiviilasjas 2-09-13222 kirjaliku menetluse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja oma 01.09.2009. a vastuses võttis hagi õigeks, tunnistades hagi. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissi teel. Selleks on kostja juba suhelnud hageja esindajaga. Hageja on pakkunud kostjale maksegraafikut 2 aasta peale 850 krooni kuus, maha arvestatud leppetrahv 2 280 krooni, juhul, kui kostja on tasunud ära riigilõivu 750 krooni. Seda saab kostja teha alles 10.09.2009. a. Kostja jõukohane maksegraafiku kuumakse oleks kuni 500 krooni kuus. Kostja sooviks paindlikumat maksegraafikut. Hageja oma 21.09.2009. a vastuses selgitab, et hageja on käesolevaks hetkeks kaotanud huvi maksegraafiku koostamise vastu, kuna antud lahendus pakuti välja enne asja jõudmist hagimenetlusse ja hageja on vahepeal kandnud lisakulutusi täiendava riigilõivu näol 2 250 krooni. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud vajadust koostada maksegraafik kuumaksega 500 krooni, mis põhjustaks väga pika maksegraafiku koostamise, mis omakorda oleks hagejale ebamõistlikult koormav, kuna ta ei saaks oma raha kasutada. Seetõttu palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu võlgnevus ühes osas koos viivisega otsuse tegemise päeva seisuga vastavalt TsMS §

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole laenusummat tagastanud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustes oli

ettenähtud õigus nõuda viivist 0,75 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja Marek Laurits. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.