Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

hageja juhatuse liikme kande parandamise avaldus äriregistrile ning teha vastav õigusmuudatud äriregistris. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja pankrotihaldur leiab, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Pankrotihaldur esindab kostjat pankrotivaraga seotud vaidlustes. Vaidlustatud ajaperiood puudutab pankroti väljakuulutamiseelset perioodi. Hagist ei selgu ka viited õiguserikkumisele. Pankrotihaldur palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Hageja võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus leiab, et käesoleva hagi esitamine on lubatud. Hageja püüab kaitsta oma subjektiivseid õigusi, kuivõrd käesolevast hagist võib oleneda, kas hageja on vaidlusalusel perioodil vastutav kostja juhatuse liikmena. Puudub vaidlus, et 23.05.1997 kostja aktsionäride üldkoosolekul kujundati aktsiaselts ümber osaühinguks ning kinnitati osaühingu juhatuse liikmeteks hageja ja MP (t lk 5-6). Kostja põhikirja p 5.2 kohaselt valitakse juhatus osanike poolt kolmeks aastaks (t lk 7-12). Hageja ja MP kanti kostja juhatuse liikmena kostja registrikaardile 26.01.1998 (t lk 13). 31.10.2006 otsustasid kostja osanikud viia juhatuse koosseisu TS(t lk 14), äriregistrile esitati juhatuse liikmete isikuandmed: TS, MP ja hageja (t lk 15). 10.07.2007 osanike erakorralisel koosolekul otsustati juhatusest tagasi kutsuda TS ning otsustati, et juhatuse liikmetena jätkavad hageja ja MP (t lk 16). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 1 kohaselt Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek." Sama paragrahvi 2. lõike järgi Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale." Puudub vaidlus selles, et hageja on kostja osanik, kes on osalenud kõigi viidatud otsuste vastuvõtmisel. Samuti tunnistab hageja seda, et tegutses kostja nimel perioodil, mis ta enda väitel ei olnud kostja juhatuse liige. Hageja väitel tegutses ta suulise töölepingu alusel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-65-08 leidnud juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka

mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et nendest põhimõtetest saab ka käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda. Kohus leiab, et hageja jätkas juhatuse liikmena tegutsemist ka pärast juhatuse liikme tähtaja möödumist. Töölepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel sellel perioodil on paljasõnaline väide. Arvestades hageja ja kostja käitumist on kostja hageja käitumise juhatuse liikmena heaks kiitnud. 10.07.2007 osanike erakorralise üldkoosoleku otsusega on märgitud, et juhatuse liikmetena jätkavad hageja ja MP. Ka 31.10.2006, mil juhatusse valiti TS, on äriregistrile esitatud ka hageja ja MP andmed kui juhatuse liikmete isikuandmed. Hageja on kostja osanik koos MPga Seetõttu asub kohus järeldusele, et hageja on pidevalt tegutsenud juhatuse liikmena kostja heakskiidul ning äriregistri kanne on õige. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et õige kostja esindaja antud vaidluses on kostja pankrotihaldur. Vastasel korral tekiks olukord, kus kostjat esindaks teine endine juhatuse liige ja osanik MP, kes ise on hagejaga samasisulise hagi kostja vastu esitanud (tsiviilasi nr 2-09-8549). Hagi omaksvõtu korral tekiks olukord, kus äriühingut on juhitud, kuid vastutavad juhatuse liikmed puuduksid. Kohus ei pea sellisele järeldusele jõudmist võimalikuks. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.