lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-8502/13

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-8502/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1437
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 174Osanike otsusTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-8502/4Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.11.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-09-8502

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-8502

Tsiviilasi

Sergei Popovi hagi OÜ GOTTA vastu tuvastusnõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2009.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

25 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Popovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Sergei Popov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx, aadress: xxxxx x, xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ GOTTA (pankrotis) (registrikood: 10366682, asukoht: Tallinn, aadress: Toompuiestee 9-1, 10142 Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 16.11.2009.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2.Sergei Popovi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 25.08.20262-19-8647/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsÜS § 68 lg 3Tahteavalduse liigid
VÕS § 1 lg 1Seaduse kohaldamine
3.
Mõista hagejalt, Sergei Popov ́ilt riigi tuludesse välja 2600 krooni. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul rahasumma maksmiseks kohustava kohtulahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Sergei Popov ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-8502 võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.02.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse, milles palus tuvastada, et hageja ei olnud kostja juhatuse liige alates 24.05.2000.a kuni 30.10.2006.a ning tuvastada kostja kohustus esitada äriregistri pidajale vastava äriregistri kandemuudatuse tegemise avaldus ning teha asjakohane muudatus äriregistris. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja kostja juhatuse liikmeks vastavalt kostja 23.05.1997.a aktsionäride otsusele. Põhikirja p 5.2 järgi oli juhatuse liikme volituste tähtajaks 3 aastat. Ajavahemikul 24.05.1997.a kuni 30.10.2006.a juhatuse liikme valimisi ega volituste pikendamist ei toimunud ning hageja ei ole oma volituste pikendamiseks ega kordusvalimiseks nõusolekut andnud. Seetõttu lõppesid hageja volitused juhatuse liikmena 23.05.2000.a ja taastusid 31.10.2006.a. Sellel kuupäeval valiti kostja osanike otsusega täiendav juhatuse liige, samal päeval kinnitas hageja, et on nõus enda valimisega kostja juhatuse liikmeks. 10.07.2007.a kostja osanike otsusega kinnitati, et kostja juhatuse liikmena jätkavad hageja ja M. P.. Hageja palub tuvastada, et tema ei olnud kostja juhatuse liige alates 24.05.2000.a kuni 30.10.2006.a ja sellest tulenev kohustus esitada hageja juhatuse liikme kande parandamise avaldus äriregistrile ning teha vastav õigusmuudatus äriregistris. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja pankrotihaldur leidis, et hagi oli esitatud ebaõige isiku vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Pankrotihaldur leidis, et ta esindab kostjat üksnes pankrotivaraga seotud vaidlustes. Vaidlustatud ajaperiood puudutas pankroti väljakuulutamise eelset perioodi. Hagist ei selgunud ka viited õiguserikkumisele. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et juhatuse liikme ametiaja võis lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks pidas maakohus lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalikuks ka osaühingu osanike otsust, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Kohus leidis, et hageja jätkas juhatuse liikmena tegutsemist ka pärast juhatuse liikme tähtaja möödumist. Töölepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel sellel perioodil oli paljasõnaline väide. Arvestades hageja ja kostja käitumist, oli kostja hageja käitumise juhatuse liikmena heaks kiitnud. 10.07.2007.a osanike erakorralise üldkoosoleku otsusega oli märgitud, et juhatuse liikmetena jätkavad hageja ja M. P.. Ka 31.10.2006.a, mil juhatusse valiti T. S., olid

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-8502 äriregistrile esitatud ka hageja ja M. P. andmed kui juhatuse liikmete isikuandmed. Hageja oli kostja osanik koos M. P.ga ja sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja oli pidevalt tegutsenud juhatuse liikmena kostja heakskiidul ning äriregistri kanne oli õige. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja leidis, et kohtu järeldus vastastikuste kaudsete tahteavalduste vahetamise kohta ei põhine asjas kogutud tõenditel ega ka ÄS § 174 lg-l 1. Hagejale jääb ebaselgeks, millise tõendi alusel on maakohus tuvastanud hageja tahte tegutseda juhatuse liikmena perioodil 24.05.2000.a – 30.10.2006.a. Hageja on seisukohal, et sellekohane väide on tõendamata ja seega ei saanud maakohus TsMS § 436 lg-st 2 tulenevalt lugeda seda asjaolu tõendatuks ega rajada kohtuotsust kostja paljasõnalisele väitele. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oli tahe jätkata tegutsemist juhatuse liikmena, pidi olema selleks osanike enamuse tahe. Ühtegi sellist tõendit antud tsiviilasja raames esitatud ei ole ja seega on maakohus rikkunud TsMS § 5 lg-t 2, § 230 lg-t 2, § 436 lg-t 2, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Hageja on tõendanud, et materjalidest nähtuvalt ei ole hageja juhatuse liikme volitusi kuni 31.10.2006.a pikendatud. Seega on hageja juhatuse liikme volitused lõppenud 23.05.2000.a ja seega ei olnud ta kuni 31.10.2006.a kostja juhatuse liige. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub kõikide maakohtu otsuse motiividega peale selle, et hagejal oli käesoleva tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi, ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
7.Ringkonnakohus leiab, et lisaks maakohtu otsuses märgitule tuleb jätta hagi rahuldamata ka seetõttu, et hageja poolt tuvastushagi esitamise eeldusena esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et käesolevat tuvastushagi esitada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja põhjendas tuvastushagi esitamise eelduseks olevat tuvastushuvi ja kohus nõustus sellega, et käesolevast hagist võib oleneda, kas hageja suhtes võiks kohalduda vastutus, mis võiks tuleneda sellest, et hageja oli vaidlusalusel perioodil kostja juhatuse liige. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selline oletus olla tuvastushagi esitamiseks piisav. Tuvastushuvi võiks esineda näiteks siis, kui konkreetne isik on hageja suhtes juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisest tuleneva nõude juba esitanud või kui mingi konkreetse isiku poolt konkreetse nõude esitamine on ülimalt tõenäoline. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejal puudus käesoleva hagi esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb hagi ka sellel põhjusel jätta rahuldamata. Sellest hoolimata ei ole maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmise põhjendused ebaõiged.
8.Muus osas nõustub ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise osas esitatud maakohtu põhjendustega ning neid ei korda. Apellant on kaebuses esitanud suuresti samad väited, mis hagiavalduseski ning maakohus on nende väidete osas seisukoha võtnud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-8502

9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel luges maakohus tuvastatuks hagejapoolse juhatuse liikmena edasi tegutsemise tahte. Maakohus tuvastas vastava asjaolu sellest tulenevalt, et hageja tegutses ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist juhatuse liikmena edasi. Selline maakohtu järeldus on õiguspärane ja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust.
10.Ka hageja juhatuse liikmena jätkamise eelduseks oleva osanike tahte olemasolu on maakohus tuvastanud õigesti. Selline osanike tahe võib olla väljendatud ka tagasiulatuvalt. Selline maakohtu järeldus ei lähe vastuollu Riigikohtu praktikaga.
11.Toimiku materjalidest ei viita mitte miski sellele, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme või kohaldanud valesti materiaalõigust.
12.Maakohus ei ole jätnud hageja poolt esitatud tõendeid hindamata, vaid on neid hinnates leidnud, et nende alusel ei saa hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Ringkonnakohus nõustub sellise maakohtu järeldusega.

Menetluskulude jaotus ja riigilõivu väljamõistmine

13.04.01.2010.a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt apellandi menetlusabi taotluse ja vabastas apellandi 2600 krooni ulatuses apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva lõivu maksmisest. TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt tuleb vastav summa apellandilt riigi tuludesse välja mõista, sest apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja