2-09-27333
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.11.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-27333
Tsiviilasi
Korteriühistu „Adavere Kuuse 8“ hagi Mxxxx Lxxxx vastu võlgnevuse 27 089,50 krooni ja viivise 12 431,38 krooni nõudes
Hagihind
27 089,50 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu „Adavere Kuuse 8“ (registrikood 80224558; asukoht Kuuse 8 Adavere alevik Põltsamaa vald 48001); esindaja: juhatuse liige Axx Sxxxxxx; Kostja: Mxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
Kohtuistungi aeg
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Mxxxx LxxxxxxxKÜ Adavere Kuuse 8 kasuks võlgnevus 27 089,50 (kakskümmend seitse tuhat kaheksakümmend üheksa krooni ja viiskümmend senti) krooni. Jätta rahuldamata KÜ Adavere Kuuse 8 nõue Mxxxx Lxxxx vastu viivise summas 12 431,38 krooni nõudes. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud 69 % ulatuses kostja kanda ja 31 % ulatuses hageja kanda. Välja mõista Mxxxx Lxxxxxx KÜ Adavere Kuuse 8 kasuks 3450 (kolm tuhat nelisada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks.
2-09-27333 Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluse käik Korteriühistu „Adavere Kuuse 8“ esitas 10.06.2009.a kohtule hagiavalduse Mxxxx Lxxxx vastu võlgnevuse üldhaldus-, prügiveo-, üldelektri-, üldremondi-, vee- ja kanalisatsiooni eest ning vee abonementtasu eest summas 27 089,50 krooni ja viivise summas 12 431,38 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 10.08.2009.a kätte kostja tütrele M.Nxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja esitas 29.09.2009.a kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 alusel, kuna kostja pole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik asi lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue kostjalt majandamiskulude saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva elamu korteri nr x omanik ja Korteriühistu „xxxxxxxxxxxxxxx“ liige. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele
2-09-27333 kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,2 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivisemäär on kehtestatud korteriühistu kodukorra punktis 2.15, mis näeb ette, et maksete mittetähtaegsel tasumisel tuleb maksta iga viivitatud päeva eest viivist ja viivise suuruseks on 0,2 % maksmata summalt iga viivitatud ööpäeva eest. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna korteriühistu kodukord sätestab suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, siis on nimetatud säte tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja viivisenõue kostjalt majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivise määras 0,2 % tasumata summalt päevas põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata, olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud nõudele tähtaegselt vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 407 lg-l saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jaotab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 69 % ulatuses, seega jätab kohus poolte menetluskulud 69 % ulatuses kostja kanda ja 31 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni, mis tuleb kostjalt 69 % ulatuses, s.o 3450 krooni, hageja kasuks välja mõista.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.