2 – 08 – 17152
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja „13“novembril 2009.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number:
2 – 08 – 17152
Tsiviilasi:
V.S. ́i hagi Z.M. vastu korteriomandile, asukohaga: xxx, V.S. ́i (isikukood: xxx) ainuõiguse tunnustamise nõudes. Hagi hind: 15 000.- krooni.
Menetlusosalised nende esindajad:
ja Hageja: V.S. (isikukood: xxx, elukoht:xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: Z.M. (isikukood: xxx, registrisse kantud elukoht: Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa, Eestis KOV täpsusega, tegelik elukoht politsei andmetel: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole;
Kohtuistungi toimumise „19“oktoober 2009.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk Riina Palmi ja hageja,
Jätta V.S. ́i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) hagi Z.M. (isikukood: xxx, registrisse kantud elukoht: Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa, Eestis KOV täpsusega, tegelik elukoht politsei andmetel: xxx) vastu korteriomandile, asukohaga: xxx, V.S. ́i (isikukood: xxx) ainuõiguse tunnustamise nõudes rahuldamata. Selgitada V.S. ́ile ja Z.M. ́le, et neil on vajalik teostada registreeritud abielu kestel (abielu registreeriti xxx.a. Ida – Viru Maavalituse Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr.xxx ning abielu lahutati xxx.a. Ida Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta koostati lahutusakt nr.xxx) soetatud
abikaasade ühisvara jagamine. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta V.S. ́i kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
V.S. esitas kohtusse hagiavalduse Z.M. vastu korteriomandile, asukohaga: xxx, V.S. ́i (isikukood: xxx) ainuõiguse tunnustamise nõudes põhjusel, et V.S. ́i ja Z.M. abielu registreeriti xxx.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr.xxx. Hagiavalduse kohaselt kestis V.S. ́i ja Z.M. kooselu umbes kolm kuud, kuni 1995.a. augustini. Abielu lahutati alles aga xxx.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kuna Z.M. püüdis säilitada perekonda ning ei andnud varem nõusolekut lahutuseks. Abieluvara lepingut V.S. ́i ja Z.M. vahel sõlmitud ei olnud. Samuti ei ole V.S. ja Z.M. jaganud kuni käesoleva hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeni abikaasade registreeritud abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara. Hagiavalduse kohaselt, V.S. ́i ja Z.M. registreeritud abielu kestel erastas V.S. Kohtla – Järve Linnavalitsuse ME MEKE ́lt 1 – toalise korteri, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal, mille kohta sõlmiti korteri ostu – müügileping 02.oktoobrist 1995.a.. Hagiavalduse kohaselt ostis V.S. korteri oma lahusvara arvelt, mille tõttu asus V.S. hagiavalduses seisukohale, et nimetatud korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvara kooseisu. Z.M. keeldub kangekaelselt tunnistamast V.S. ́i ainuõigust korteriomandile, aadressiga: xxx, Ida – Virumaa, mille tõttu pöördus V.S. hinnata hagiga kohtusse korteriomandile, asukohaga: xxx V.S. ́i (isikukood: xxx) ainuõiguse tunnustamise nõudes. Palus hagi rahuldada.
Kostja, Z.M., kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Kohus püüdis Z.M. ́le hagimaterjale kätte toimetada mitmele erinevale aadressile, mis olid teatud
ajahetkel Z.M. elukohaks. Z.M. ei saanud kohtudokumente kätte aadressil: Metsapargi 14 – 2, Kohtla – Järve linn; aadressil: Põhja allee 9 – 14, Kohtla – Järve linn ning Ravi 4 – 2, Kohtla – Järve linn. Lõpuks õnnestus kohtul hagimaterjalid koos kohtukutsega Z.M. ́le kätte toimetada allkirja vastu 04.oktoobril 2009.a., aadressil: Ravi 4 – 2, Kohtla – Järve linn (tl.39). Z.M. ́lt kirjalikku vastust laekunud ei ole, aga samuti ei ole Z.M. ́lt laekunud kohtule kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta, aga samuti kohtuistungile ilmumiseks seaduslike takistuste olemasolu kohta, millega kohus luges tõendatuks, et Z.M. ei soovi enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ning tsiviilasja võib lahendata V.S. ́i poolt kohtule esitatud tõendite alusel.
Hageja, V.S., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtusse mõjuva põhjuseta mitteilmunud Z.M. ́ta. Kohus rahuldas V.S. ́i taotluse. Täiendavalt selgitas V.S. kohtule kohtuistungil, et ta soovis oma 1 – toalist korterit, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal, müüa, kuid notar keeldus tehingu teostamisest, kuna korter oli abikaasade ühisvara. Kohtuistungil võttis V.S. õigeks, et ta oli Z.M. ́ga registreeritud abielus alates 19.maist 1995.a.. Pere elas koos ühise perena ülalpoolnimetatud korteris. V.S. ́i ja Z.M. kooselu kestis vaid 3 – kuud, kuid lahutust ei saanud vormistada, sest Z.M. keeldus lahutamast. Abielu lahutati alles 28.mail 1996.a. poolte kokkuleppel perekonnaseisuasutuses. Abieluvara lepingut sõlmitud ei olnud, aga samuti ei jaganud abikaasad ühisvara ning kuni kohtuistungi päevani on V.S. ́i ja Z.M. ühisvara jagamata. Korteri erastas V.S. enne abielulahutuse vormistamist, kuid peale kooselu lõppu. V.S. asus kohtuistungil seisukohale, et Z.M. ei oma korterile mitte mingit õigust, kuigi korter soetati registreeritud abielu kestel. Palus hagi rahuldada ja kõik kohtukulud panna Z.M. kanda.
Kohus luges hagi põhjendamatuks, tõendamatuks ning rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega 29.aprillist 2008.a. riigilõivu tasumise kohta (tl.3). Ida – Viru Maavalitsuse tõendiga nr.NS – 183 21.aprillist 2008.a. V.S. ́i ja Z.M. registreeritud abielu alguse ja lõpu kohta (tl.4). Fotoärakirjaga V.S. ́i ja Z.M. abielulahutuse tunnistusest (tl.5). 1 – toalise korteri, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal ostu – müügi lepinguga 02.oktoobrist 1995.a. (tl.6-7). Fotoärakirjaga V. T. avaldusest 20.aprillist 2008.a. (tl.8). Fotoärakirjaga S. T. avaldusest 20.aprillist 2008.a. (tl.9). Korteriühistu Maleva 41 tõendiga 31.märtsist 2008.a. (tl.10). Fotoärakirjaga rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardist nr.13104049350 (tl.11-12). Viru Maakohtu 07.mai 2008.a.
määrusega (tl.13-14). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist Z.M. andmetega (tl.15). Väljatrükiga kinnistusraamatu andmebaasist (tl.23) Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna registriosa nr.xxx andmetega. Väljatrükiga Maksu – ja Tolliameti andmebaasist (tl.24) Z.M. andmetega. Viru Maakohtu päringuga 30.juunist 2009.a. Ida Politseiprefektuurile (tl.35) Z.M. viibimiskoha kohta. Jõhvi Politseiosakonna vastusega 07.juulist 2009.a. (tl.36), mille kohaselt elab Z.M. aadressil: xxx, Kohtla – Järve linn. 19.oktoobril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §14 ja §16 sätteid, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. PkS §17 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Kui Perekonnaseaduse II peatüki, II ja III jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. PkS §18 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa
nõudel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. PkS §19 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et V.S. ́i hagi Z.M. vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et 1 – toalise korter, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal on soetatud V.S. ́i ja Z.M. registreeritud abielu kestel ning kuulub abikaasade ühisvara hulka. PkS §17 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kohus asus seisukohale, et V.S. esitas kohtusse ebaõigesti hinnata tuvastushagi. Tegelikult soovis V.S. sõlmida notariaalset 1 – toalise korteri, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal ostu – müügi lepingu, mille tõttu oleks V.S. pidanud kohtus vaidlustama Z.M. keeldumise vara käsutamiseks nõusoleku andmisest. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungil asus V.S. ebaõigele seisukohale, et Z.M. ́l puudub igasugune õigus 1 – toalisele korterile, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal. Kohus asus seisukohale, et juhul, kui V.S. soovib kasutada ühisvara hulka kuuluvaid asju ilma Z.M. nõusolekuta, siis tuleb V.S. ́il ja Z.M. ́l endiste abikaasadena eelkõige jagada (kas siis kokkuleppel või kohtu kaudu) abikaasade ühisvara. Kohus luges tõendatuks, et ühisvara jagamata jätmine on juba praegu mõjunud laostavalt Z.M. majanduslikule olukorrale, kes on ebaseaduslikult V.S. ́i poolt ilma jäetud Z.M. ́le kuuluvast ühisvara osast. Kõige selle tulemusena selgus kohtuistungi ettevalmistamise käigus, et Z.M. ́l puudub kindel elukoht, ta elab juhuslikel aadressidel ning rahvastikuregistrisse on Z.M. elukoht sisse kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta V.S. ́i kanda.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.