Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tartu Maakohtu menetluses on J. Vangoriaus Imone hagi Arlii Grupp OÜ vastu 42 245, 82 krooni nõudes. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on 20.04.2009. a menetlusdokumendid allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 30.aprillil 2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse (hagi vähendamise nõude). Asja materjalidest nähtub, et kostjale on 12.05.2009. a ka kõnealused menetlusdokumendid allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Kohus andis kostjale vastamiseks aega 20 päeva hagiavalduse täienduse kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule ka hagiavalduse täienduste osas vastanud. 27.04.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hageja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lõike 1 alusel. TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja riigilõivu 7500 krooni ja hageja õigusabi kulu 8486, 36 krooni (sh juriidiline abi 7041 krooni, tõlkekulud 1409,86 krooni, postikulu 35,50 krooni), kokku seega 15 986, 36 krooni. Hageja taotlusel ja TsMS §177 lg 2 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1) menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.