2.Kostja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, jäävad kostja enda kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus
1.V.L. esitas 03.06.2009. a Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Maasikamäe Piimakari vastu töövaidluses.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ettevõttes lüpsjana alates 12. septembrist 2008. a kuni töölepingu lõppemiseni 08. detsembril 2008. a. Kirjaliku töölepingut ei vormistatud ning vastavalt suulisele kokkuleppele pidi hageja töötasu olenevalt töökoormusest olema ühes kalendrikuus 10 000 kuni 15 000 krooni. Hagejale maksti töötasu vähem, kui kokku lepitud, nii maksti talle septembrikuus palka 3 000 krooni, oktoobris 2 000 krooni, novembris ja detsembris (8 tööpäeva) ei makstud palka üldse. Hageja arvutuste kohaselt on kostja jätnud talle välja maksmata palga alljärgnevalt: • • • •
septembris 2008. a – (12-30. september, 19 päeva) – 3 333 krooni 27 senti (19 päeva palk 6 333,27 krooni, 19 x 333,33; 6 333,27 krooni – 3 000 krooni = 3 333,27) oktoobris 2008. a – 8 000 krooni (10 000 krooni – 2 000 krooni) novembris 2008. a – 10 000 krooni detsembris 2008. a – 2 666,64 krooni (8 päeva x 333,33)
Kokku on tööandja jätnud välja maksmata 23 999 krooni 91 senti. Hageja leiab, et kirjaliku töölepingu puudumise tõttu tuleb lähtuda Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-124-05, mille kohaselt juhul, kui töötaja ja tööandja palgakokkulepet usaldusväärsete tõendite alusel tuvastada ei ole võimalik, tuleb lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Eestis oli 2008. aasta sügisel lüpsjate palk kindlasti üle 10 000 krooni. Hageja esitas eelnevalt avalduse töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjoni lepiti kokku summas, millise tööandja välja maksab, kuid tegelikult ei pidanud tööandja kokkuleppest
kinni ja pettis töötajat, et viimane loobuks oma avaldusest. Tööandja ei ole mitte midagi välja maksnud.
II Hagile eelnenud menetlus töövaidluskomisjonis
3.V.L. esitas 13.02.2009. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles tööandjalt, OÜ Maasikamäe Piimakari saamata jäänud palga väljamaksmist: 2008. aasta septembris 8 000 krooni, oktoobris 8 000 krooni, novembris 10 000 krooni ja detsembris 6 000 krooni.
4.Töövaidluskomisjoni istungil 18.03.2009. a selgitas avaldaja, et palga kokkulepe oli 10 000 kuni 15 000 krooni, 10 000 krooni pidi olema netopalk. Tööandja esindaja (juhatuse liige) selgitas, et palgakokkulepe kehtinuks juhul, kui töö oleks tehtud korralikult. Kõik teised töötajad on oma tasu kätte saanud. Vargusega tekitatud kahju on 60 000 krooni. Ette oli nähtud ka lisatasu olenevalt töö kvaliteedist. 7. novembril ja 4. detsembril oli rikutud piima kvaliteet (pesuveed koos pidurdusainetega sattusid piima hulka), mistõttu selliste vigade puhul ei tule lisatasu maksmine kõne alla.
5.06.05.2009. a istungil esitas V.L. töövaidluskomisjonile avalduse, milles loobus nõudest seoses kokkuleppe saavutamisega tööandja esindajaga. Töövaidluskomisjoni 06.05.2009. a otsusega luges töövaidluskomisjon rahuldatuks V.L.i poolt esitatud nõuded pooltevahelise kompromissi saavutamisega ning lõpetas menetluse sisulist otsust tegemata.
III Kostja vastus
6.Eelmenetluses kostja kohtule ei vastanud. Kohus andis kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 26.06.2009. a kohtumääruses ja 04.08.2009. a nõudekirjas.
7.Kostja esitas kirjalik vastus saabus kohtusse kohtuistungi toimumise päeval, 29.10.2009. a.
IV Kohtuistung
8.Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde.
9.Hageja selgitas, et asus tööle 12. septembril 2008. a ning töötas kuni 08. detsembrini 2008. a. Põhipalk pidi olema vähemalt 10 000 krooni kuus. Tööpäevas oli kolm lüpsikorda. Oktoobris oli hagejal 2 puhkepäeva, novembris mitte ühtegi. Kogu töötamise ajal on tööandja välja maksnud palka kahel korral – septembris 3 000 krooni sularahas, mille kohta andis allkirja ning oktoobris kanti pangakontole 2 000 krooni. Töövaidluskomisjonis saavutati kokkulepe, et tööandja maksab kokku 10 000 krooni, avaldaja loobus nõudest, kuid tööandja kokkulepet ei täitnud.
10.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast oli kostjat teavitatud kohtukutsega. Kostja esindaja saatis kohtule taotluse kohtuistungi
edasilükkamiseks 1 minut enne kohtuistungit. Kohtuistungi toimumise kuupäeval, 29. oktoobril 2009. a saabus kohtusse ka kostja kirjalik vastus hagile.
11.Hageja esindaja taotles asja sisulist arutamist, ei nõustunud kohtuistungi edasilükkamisega ning taotles kostja vastuse, kui kohtu määratud tähtajast hiljem saadetud menetlusdokumendi, tähelepanuta jätmist. Kohus nõustus hageja esindajaga, ei olnud nõus kohtuistungi edasilükkamisega, otsustas vaidluse lahendada sisuliselt kostja osavõtuta ning mitte menetleda kostja hilinemisega esitatud menetlusdokumenti (kostja kirjaliku vastust hagile), tulenevalt TsMS §§ 66, 330, 331, 2, 200, 410, 414.
V Kohtu põhjendused
12.Kohus tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
13.Vaidlustamata asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures lüpsjana ajavahemikul 12. september kuni 08. detsember 2008. a (viimane tööpäev). Vaidlust pole ka selle üle, et poolte vahel oli tööleping, kuid mitte kirjalikus vormis.
14.Kokkulepe palga suuruse kohta. Hageja töösuhte ajal kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on muu hulgas palgatingimused ja tööajanorm (TLS § 26). Kuna poolte vahel oli sõlmitud tööleping suulises vormis (TLS §28 lg 2), hindab kohus poolte kokkulepet palga suuruse kohta asjas olevate tõendite järgi. Hageja avaldusest töövaidluskomisjonile (TVK tl 1-2) tuleneb, et poolte kokkulepe palga suuruse kohta oli 10 000 – 15 000 krooni (avaldaja kirjutab: „...lubati ühes kuus maksta 10 000 – 15 000 krooni“). Kostja seadusliku esindaja töövaidluskomisjoni istungi protokolli kantud ütlustest (TVK tl 10-12) tuleneb, et hageja selgitus palgakokkuleppe kohta on tõene (TVK tl 11, tööandja esindaja: „...mis puudutab palgakokkulepet, siis see oleks olnud võimalik siis, kui töö oleks tehtud korralikult.“ ). Kuni 01. juulini 2009. a kehtinud TLS loeti töösuhtes töötajat nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjaliku vormistamist tööandja kohustuseks, mille täitmata jätmise eest kandis tööandja TLS § 28 lg 3 järgi ka haldusvastutust. Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata
jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Riigikohus on oma 11.01.2006. a otsuses 3-2-1-124-05 (punktis 12) märkinud, et „...kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad ... kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata ka hageja esitatud tõendeid selle kohta, millist töötasu teised ettevõtted sama töö eest maksavad ..., ning juhul, kui poolte kokkulepet ei ole võimalik kindlaks teha, tuvastada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja (maalritele) tavapäraselt makstav keskmine mõistlik tasu.“ (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-124-05 ). Hageja on esitanud kohtule palgalehed oma töötamise kohta lüpsjana eelmise tööandja juures (AS Kindlus) 2007. aasta augustist kuni detsembrini (aasta enne hageja töötamist kostja juures, tl 27-30), mille kohaselt nelja kuu keskmine arvestatud netopalk (palk miinus maksud) 10 668 krooni. Eeltoodu põhjal loeb kohus põhjendatuks, et hageja pidi saama palgakokkulepe järgi palka vähemalt 10 000 krooni netotasuna.
15.Hageja nõude suurus. Hageja on arvestanud väljamaksmata palga alljärgnevalt: septembris 2008. a – (12-30. september, 19 päeva) – 3 333 krooni 27 senti (19 päeva palk 6 333,27 krooni, 19 x 333,33; 6 333,27 krooni – 3 000 krooni = 3 333,27); oktoobris 2008. a – 8 000 krooni (10 000 krooni – 2 000 krooni); novembris 2008. a – 10 000 krooni; detsembris 2008. a – 2 666,64 krooni (8 päeva x 333,33). Kusjuures hageja lähtub ühe kalendrikuu palgast 10 000 krooni ja keskmisest päevapalgast 333,33 krooni (10 000 krooni / 30 kalendripäeva). Hageja on selgitanud, et talle on palka makstud kahel korral: sularahas 3 000 krooni septembris 2008. a ning pangaülekandega 2 000 krooni oktoobris 2008. a. Töövaidluskomisjoni toimikus (TVK tl 13-15) olevast V.L.i pangakonto väljavõttest (periood 01.01.2008. a kuni 20.02.2009. a) nähtub, et 20. oktoobril 2008. a on OÜ Maasikamäe Piimakari kandnud V.L.i pangakontole 2 000 krooni selgitusega „sept palk osaline“. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale palga välja maksnud vastavalt palgakokkuleppele (so õiges suuruses ja õigel ajal). Hagejal ei ole negatiivset asjaolu võimalik tõendada. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejale on palka makstud perioodil 12. september 2008. a kuni 08. detsember 2008. a kokku 5 000 krooni. Tuvastatud ei ole, et hageja oleks andnud nõusoleku palgast kinnipidamiseks või palgast kinnipidamine toimus palgaseaduses sätestatud alustel ja korras. Kuni 01. juulini 2009. a kehtinud palgaseaduse (PalS) § 36 lg 1 sätestas töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt. Kohus märgib, et igasuguse
kahjutasu palgast kinnipidamiseks ja tasaarvelduse tegemiseks olnuks vajalik töötaja eelnev nõusolek.
16.TLS § 49 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.
17.Töölepingu seaduse (alates 01. juulist 2009. a kehtiv) § 131 lg 2 järgi kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele senikehtinud seadust.
18.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.
VI Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab kostja kandma hageja menetluskulud.
20.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.