Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm AS Mecro hagi OÜ Ette Baltic ja Aleksandr Tšumaki vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtu 26.03.2009 otsus
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
116 870,56 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Mecro (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX XXX XX, XXXXX XXXXX), esindaja Juhan Raudam Kostja I OÜ Ette Baltic (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX X-XXX XXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksandr Tšumak Kostja II Aleksander Tšumak (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-XXX XXXXXXX XXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Ivo Kaurit
Kohtuistungi toimumise aeg
27.10.2009
Aleksander Tšumaki apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 26.03.2009 otsust väljamõistetud summa suuruse osas. Mõista välja OÜ-lt Ette Baltic ja Aleksander Tšumakilt solidaarselt 123 013 (ükssada kakskümmend kolm tuhat kolmteist krooni) ja 26 senti AS Mecro kasuks.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Esimese astme menetluskulud jätta solidaarselt OÜ Ette Baltic ja Aleksander Tšumaki kanda.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Aleksander Tšumaki kanda.
3.Välja mõista Aleksander Tšumakilt riigilõiv 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.
4.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, pärast mida saadetakse lahend
sundtäitmisele (TsMS § 179 lg-d 5 ja 6).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.15.09.2006 sõlmisid OÜ Ette Baltic ja AS Nordea Finance Estonia (edaspidi endine kreeditor) liisingulepingu nr 20063757, mille alusel endine kreeditor omandas OÜ Ette Baltic poolt määratud müüjalt frontaallaaduri ja andis selle OÜ Ette Baltic valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. 15.09.2006 sõlmis endine kreeditor käenduslepingu nr 20063757, mille alusel Aleksander Tšumak vastutab liisingfirma ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr 20063757 maksimumsummas kokku 92 007,21 EUR (1 439 600 krooni). Kuna OÜ Ette Baltic ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja tekkis võlgnevus endise kreeditori ees, siis ütles endine kreeditor 28.04.2008 kostjale liisingulepingu nr 20063757 üles.
2.08.03.2007 sõlmis OÜ Ette Baltic AS-ga Nordea Finance Estonia liisingulepingu nr 20070793, mille alusel endine kreeditor omandas teleskooplaaduri ja andis selle OÜ Ette Baltic valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. 08.03.2007 sõlmis endine kreeditor ja Aleksander Tšumak käenduslepingu nr 20070793, mille alusel vastutab ta liisingfirma ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr 20070793 maksimumsummas kokku 94 005,73 EUR (1 470 870 krooni). Kuna OÜ Ette Baltic ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja tekkis võlgnevus endise kreeditori ees, siis ütles endine kreeditor 28.04.2008 kostjatele liisingulepingu nr 20070793 üles.
3.09.06.2008 loovutas esialgne kreeditor osaliselt nõude OÜ Ette Baltic ja Aleksander Tšumaki vastu hagejale, see on liisingulepingust nr 20070793 põhiosa makse summas 37 426,98 krooni ja intressi 1158,32 krooni ning liisingulepingust nr 20063757 põhiosa makse summas 79 443,58 krooni ja intressi 4984,38 krooni.
4.Hageja taotles kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 116 870,56 krooni ja intressi 6142,70 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnistanud. Peale liisingulepingute 28.04.2008 ülesütlemist sai endine kreeditor valduse mõlemale liisitud asjale, mis olid üldiselt sama heas korras kui liisingulepingute sõlmimisel, mistõttu nende väärtus ei saanud oluliselt langeda. Lepingujärgsete kohustuste kogusumma pidi langema proportsionaalselt lepingu esemete turuväärtusega tulenevalt nende amortiseerumisest.
6.Hageja esitatud maksegraafikuid ei ole OÜ Ette Baltic sõlminud, need ei ole õiged ning lähtuda tuleb lepingu sõlmimisel allkirjastatud maksegraafikust.
7.Lepingus eraldi real seisev intressimakse ei kuulu väljamõistmisele isegi juhul, kui see muutus sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, kuna ei ole seotud asja
2(5)
omandamisega. Kuna liisinguandja on võõrandanud vara selle jääkväärtusega, siis kostjate võlgnevus puudub. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt Ette Baltic ja Aleksander Tšumakilt solidaarselt 120 013,26 krooni AS Mecro kasuks. Menetluskulud jäid solidaarselt OÜ Ette Baltic ja Aleksander Tšumaki kanda.
9.Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et enne lepingute ülesütlemist oli OÜ-l Ette Baltic liisingulepingutest tulenev võlgnevus. Kostjad leiavad aga, et pärast lepingute ülesütlemist ei ole hagejal seadusest tulenevalt õigust kohustuse täitmist nõuda, sest liisingvara on tagastatud ning vara jääkväärtusega võõrandamine kattis vara omandamiseks tehtud kulutused.
10.Hageja nõue OÜ Ette Baltic vastu tuleneb liisingulepingutest. Hageja oli õigustatud nõudma OÜ-lt Ette Baltic enne lepingute ülesütlemist tekkinud võlgnevuse tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 361, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma OÜ-lt Ette Baltic enne lepingute ülesütlemist tekkinud võlgnevuse tasumist.
11.Hageja nõue Aleksander Tšumaki vastu tuleneb käenduslepingust. Aleksander Tšumakiga sõlmitud käenduslepingute punkti 8 kohaselt on liisingfirmal õigus otsustada oma äranägemisel, kas käendatud liisingulepingust tuleneva liisinguvõtja kohustuse täitmiseks esitatakse nõue liisinguvõtjale või käendajale või mõlemale ühiselt. Seega vastutab Aleksander Tšumak enne liisingulepingute ülesütlemist tekkinud kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga.
12.Hageja ei nõua kostjatelt liisinguandja poolt seoses liisingueseme omandamisega kantud kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostjate tuginemine VÕS § 367 sätetele. Väär on kostjate seisukoht, et VÕS § 367 lg-st 2 tulenevalt ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejal õigust nõuda intressi isegi sel juhul, kui intressi maksmise kohustus tekkis enne lepingu ülesütlemist. Viidatud sättest ei tulene, et liisinguesemega seoses kantud kulude kindlakstegemisel tuleb maha arvestada lepingujärgsed intressid kogu ulatuses, sh enne ülesütlemist tasumisele kuulunud intressid.
13.VÕS § 401 lg 1 sätestab krediidisaaja kohustuse tasuda saadud krediidilt intressi. Liisingulepingu pooled on intressi tasumises lepingus ka kokku leppinud. Kuni liisingulepingu ülesütlemiseni OÜ Ette Baltic kasutas saadud krediiti ning on kohustatud selle eest tasuma. Kostja ei ole intressi suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel oli põhjendatud hageja intressinõue summas 6142,70 krooni.
14.Liisingulepingute punktis 3 sätestatud lepingutingimuste kohaselt määratakse intress ja lepingumakse vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku lõpus on märge, et intress koosneb intressi marginaalist ja sellele lisanduvast euro kuue kuu euroliborist. Seega on pooled lepingu sõlmimisel maksegraafiku allkirjastamisega leppinud kokku liisinguandja õiguses maksegraafikut ühepoolselt muuta vastavalt eurolibori muutumisele.
15.Õige ei ole kostjate väide, et liisingueseme maksegraafikus näidatud ülesütlemise hetke seisuga jääkväärtusega võõrandamisega on liisinguandjale hüvitatud vara soetamiseks tehtud kulutused ning OÜ Ette Baltic liisinguandjale midagi ei võlgnenud. Vara jääkväärtus maksegraafikutes on igal maksetähtpäeval märgitud arvestusega, et tasutud on kõik varasemad maksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud. Vara soetamiseks tehtud kulud koosnevad tasutud osamaksetest + vara jääkväärtus lepingu ülesütlemise seisuga. Kostjad ei ole vaidlustanud fakti, et OÜ-l Ette Baltic on enne 3(5)
lepingu ülesütlemist jätnud osa makseid tasumata. Seega ei ole õige kostjate väide, et lepingute ülesütlemise aegne vara jääkväärtus katab vara soetamiseks tehtud kulud. Kostjad ei ole esile toonud, et laadurid oleks võõrandatud turuhinnast madalama hinnaga.
16.Liisingulepingu nr 20063757 esemeks olnud frontaallaaduri graafikujärgne jääkmaksumus 28.04.2008 ülesütlemisel oli 744 368,38 krooni (16.04.2008 maksepäeva seisuga). Tegelikult oli OÜ-l Ette Baltic tasumata põhiosa maksed summas 79 443,58 krooni (ilma käibemaksuta). Seega vara 16.04.2008 maksepäeva seisuga näidatud jääkmaksumus ei võrdu liisingueseme omandamiseks tehtud kulude tegelikult hüvitamata osaga ning seetõttu ei katnud frontaallaaduri 15.07.2008 müügihind 744 368,34 krooni (koos käibemaksuga) frontaallaaduri soetamise finantseerimise tegelikku kulu.
17.Liisingulepingu nr 20070793 esemeks olnud teleskooplaaduri graafikujärgne jääkmaksumus 28.04.2008 ülesütlemisel oli 965 636,96 krooni (01.04.2008 maksepäeva seisuga). Tegelikult oli OÜ-l Ette Baltic lepingu ülesütlemise seisuga tasumata põhiosa makseid 37 426,98 krooni. Seega vara jääkmaksumus ei võrdu liisingueseme omandamiseks tehtud kulude tegelikult hüvitamata osaga ning seetõttu ei katnud teleskooplaaduri 15.07.2008 müügihind 965 636,97 krooni frontaallaaduri soetamise finantseerimise tegelikku kulu.
18.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ning kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 116 870,56 krooni ja intressivõlgnevuse 6142,70 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
19.Aleksander Tšumak palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi põhinõude osas täies ulatuses rahuldamata ja mõista kostjatelt solidaarselt välja intressivõlgnevus 3142,82 krooni. Mentluskulud jätta hageja kanda.
20.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi. Antud asjas tuleb kohaldada liisingulepingutele sätestatud erinormi VÕS § 367. Kohaldamisele ei kuulu kohtu poolt rakendatud VÕS § 195 lg 2 teine lause.
21.Asjaolu, et kohaldamisele kuulub üldnormi asemel erinorm, tuleneb maakohtu poolt ka otsuses viidatud VÕS §-st 361, millest tulenevalt tuleb maksta tasu eseme kasutamise eest, mitte aga tasuda väljaostumakseid, milleks põhivõlgnevus ju ongi. Liisingueseme kasutamise eest liisingulepingu alusel, nagu raha kasutamise eest laenulepingu alusel, on ette nähtud kokkulepitud intress. Kuna ese on liisinguandja kasutusse tagastatud ja realiseeritud jääkväärusega, siis ei ole liisinguandja eseme kasutusse admisega kandnud mingeid kulutusi. Järelikult ei kuulu tasumisele ka varem sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus, mis on osa eseme väärtusest ja tagastati juba eseme tagastamisega.
22.Kohtuotsuses on ebaõigesti arvutatud põhivõlgnevuse ja intressi võlgnevuse kogusumma, mis on tõenäoliselt kohtu eksitus. Vastustaja seisukoht
23.Hageja ei pea apellatsioonkabust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohtu otsust tuleb aga muuta väljamõistetud summa suuruse osas resolutsioonis 4(5)
sisalduva arvutusvea tõttu ja mõista kostjatelt välja 123 013,26 krooni. Kohus rahuldas nõude täielikult nii põhivõla 116 870,56 krooni kui ka intressivõlgnevuse 6142,70 krooni väljamõistmise osas, eksis aga nende summade kokkuliitmisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegemist on arvutusveaga.
25.Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigusnorme. VÕS § 367, mis sätestab, millised kulud peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandjale hüvitama, ei ole VÕS § 195 lg 2 teise lause suhtes erinormiks, kuna VÕS §-s 367 ei käsitleta neid liisingumakseid, mis kuulusid tasumisele enne liisingulepingu ülesütlemist. Selles osas on tegemist tavalise lepingu täitmise nõudega.
26.Apellandi poolt viidatud VÕS § 361 annab liisingulepingu üldmõiste ega sätesta kulutuste hüvitamist liisingulepingu ülesütlemisel. Liisingueseme tagastamine liisingulepingu lõppemisel on VÕS § 363 p 3 kohaselt üks liisinguvõtja põhikohustus. Selle täitmine ei vabasta teda aga teiste kohustuste täitmisest, sealhulgas kohustuse täitmisest tasuda lepingujärgseid makseid kuni lepingu ülesütlemiseni. Asja materjali kohaselt oli mõlema lepingu puhul tegemist kapitalirendilepingu tüüpi liisingulepinguga, mis oleks lepingu kohasel täitmisel andnud liisinguvõtjale liisingueseme omandamise õiguse. Seetõttu sisaldas liisingueseme kasutamise tasu ka väljaostumakset.
27.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt OÜ Ette Baltic ja Aleksander Tšumaki kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel Aleksander Tšumaki kanda. Kostja Aleksander Tšumakile oli menetluskulude kandmisel antud menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 12 500 krooni vabastamise näol. Seoses hagi rahuldamisega tuleb Aleksander Tšumakilt TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista riigilõiv 12 500 krooni riigituludesse.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.