Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-33040 teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas 09.07.2009.a kohtule hagi OÜD(kostja I) ja JK(kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 186 190.32 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu , mille esemeks oli veok MAN, reg.nr XXX. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu , mille kohaselt käendaja vastutab liisinguandja ees liisinguvõtjaga solidaarselt liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust. Kuna kostja I rikkus lepingutest tulenevat liisingumaksete tasumise kohustust, ütles hageja 04.05.2009 ennetähtaegselt üles. Lepingu eseme jääkväärtus oli lepingu ülesütlemise hetkel 616 018.05 krooni (käibemaksuta). Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 678 500 krooni (käibemaksuga). Vara lepingu järgse jääkväärtuse ja vara turuväärtuse vahe on 616 018.05 – 575 000 (vara müügihind ilma käibemaksuta), kokku 41 018.05 krooni. Kostjad võlgnevad hagejale 186 190.32 krooni, millest lepingumaksete võlgnevus on 98 468.77 krooni, intressid 5 108.50 krooni, vara müügiks tehtud kulutused summas 33 925 krooni, remondi kulud summas 2 950 krooni ja vara tagastusteenus summas 4 720 krooni. Hageja palub võlgnevuse kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja I seaduslikule esindajale kätte 10.08.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat I on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis kostjale II menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte töökoha kaudu 24.08.2009. Kostja II ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat II on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast

2-09-33040 otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostja I vahel on võlasuhe tulenevalt sõlmitud liisingulepingust ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust . Kuna kostjad jätsid lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 367 lg 1 ja 4 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 20 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.