(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.november 2009.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-40830
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Heino Raudsepp’a vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1967.65 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu, asukoht Kopli 76 Tallinn Esindaja: Väino Vaidla volikirja alusel Kostja: Heino Raudsepp, xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
isikukood
xxxxxxxxxx,
elukoht
06.november 2009 kirjalikus eelmenetluses Paides
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-40830 kannab Heino Raudsepp täies ulatuses.
Heino Raudsepp ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Heino Raudsepp võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Tsiviilasi nr 2-09-40830 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja poolt selleks volitatud isiklikule. TsMS § 319 lg 1 kohaselt loetakse sellega hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
alamõõdulist haugi ja
särge. 13.11.2008.a aktis määras Keskkonnainspektsiooni Ida regioon kindlaks, et kostja poolt keskkonnale tekitatud kahju suurus on 1967.65 krooni. Kahju arvestust on hageja hagiavalduses piisava täpsusega kirjeldanud. Vaatamata hageja ettepanekule ei ole kostja tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kalapüügiseaduse (KPS) § 25 lg 4 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi, kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 25.07.1995.a määruse nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine“ Lisa 2 p 10 kohaselt looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju nõuavad sisse kohtu kaudu, kui isik ei hüvita kahju vabatahtlikult, looduskaitse-, metsa- ja jahijärelevalveorganid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 mõtte kohaselt keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Eeltoodut arvestades on hageja nõue keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.