H T hagi Sintra Projekt OÜ vastu töölepingu lõpetamisest tekkinud nõuetes
Menetlusosalised ja nende
Istungil osales: Hageja esindaja Neeme Sild (Õigusbüroo Neeme Sild OÜ - Posti 26, 90504 Haapsalu, 473 1511; 507 9562, E-post: [email protected]) Istungil ei osalenud: Hageja H T (isikukood ) Kostja Sintra Projekt OÜ (registrikood 11526136, asukoht Tallinna mnt 28a-19 Haapsalu)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
5. november 2009.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Sintra Projekt OÜ-lt hageja H T kasuks:
hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 5 088 krooni;
2.3.viivis palga maksmisega viivitamise eest 2 002.50 krooni;
2.4.lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 12 220 krooni;
2.5.töölepingu lõppemise eest hüvitisena kahe kuu keskmine palk summas 24 440 krooni. 3.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kuulub käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud summas 7800 krooni kostja kanda.
1(5)
2-09-20757
2.Välja mõista kostjalt Sintra Projekt OÜ-lt hageja H T kasuks õigusabikulud 7800 krooni (tasuda H.T a/k 1100480312 AS Swedbank).
3.TsMS § 177 lõike 2 alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse esitamise ajal on viivitusintress aastas 7,00 % + 1,00 % (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2009.a.) Edasikaebamise kord Kostja võib esitada käesoleva tagaseljaotsuse peale kaja TsMS §-is 415 toodud alustel otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Hagejal on õigus käesoleva otsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.08.05.2009.a. esitas H T hagi Sintra Projekt OÜ vastu töölepingu lõpetamisest tekkinud nõuetes.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja sõlmis 4. novembril 2008. a kostjaga määramata ajaks töölepingu nr 01 (lisa 1) ja asus kostja juures tööle elektrikuna. Töölepingu punkti 5.1. järgi oli hageja põhipalk 10 000 krooni kuus (neto), mis brutopalka ümberarvestatuna vastavalt kostja raamatupidamisest väljastatud palgatõendile (lisa 2) on 12 382 krooni kuus. Järgides seaduses sätestatud viiepäevast etteteatamise tähtaega teatas hageja 31. märtsil 2009. a Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 82 lõike 1 alusel kostjale kirjalikult ette sõlmitud töölepingu lõppemisest 6. aprillil 2009. a (lisa 3) seoses tööandjapoolse töölepingu tingimuste täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise tõttu. Hageja ja kostja lõpetasid sõlmitud töölepingu 6. aprillil 2009. a TLS § 82 lõike 1 alusel (lisa 4) ja hagejale arvestati hüvitist kasutamata puhkuse eest 12 kalendripäeva eest. Hageja tööraamatusse on kostja teinud kande töölepingu lõppemise kohta (lisa 5). Hageja ei ole senini lõpparvet saanud, kuigi lõpparve maksmise kohustusele juhtis hageja kostja tähelepanu töölepingu lõppemisest etteteatamisel. Hageja nõuded hagejale 2009. a aprilli kuu palga ja kasutamata puhkuse eest makstava hüvitise suuruse osas erinevad kostja poolt arvutatud summadest. 1) Hageja nõue saamata palga osas TLS § 49 punkt 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 31 lõiked 1 ja 11 sätestavad, et palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus ja et palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Hageja nõue saamata palga osas brutopalgas kokku on 13 614 krooni:
1.1.aprilli kuu palk - 2 358 krooni (12 382 : 21 tööpäeva x 4 tööpäeva);
1.2.märtsi kuu palk - 11 256 krooni; 2) Hageja nõue kasutamata puhkuse hüvitise osas Puhkuseseaduse § 25 sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hagejale on novembri, detsembri, jaanuari ja veebruari kuu eest arvestatud palka summas 12 382 krooni ja märtsi kuu eest 11 256 krooni. Hüvitise arvutamise kuule eelnenud viie (5) 2(5)
2-09-20757 kalendrikuu palgasumma on kokku 61 054 krooni. Ajavahemikus november 2008 kuni märts 2009 oli 151 kalendripäeva, kuid nende arvu tuleb vähendada viie (5) riigipüha ja kahe (2) kostja loal puudutud päeva võrra. Seega on arvestuspäevi kokku 144 päeva ja hagejal on õigus hüvitisele 12 päeva eest. Hageja nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise osas on 5088 krooni allpool toodud arvutuse järgi: 61 054 kr : 144 arvestuspäeva x 12 päeva (2,33 x 5 kuud) = 5 088 krooni. 3) Hageja nõue viivise osas PalS § 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. PalS § 33 sätestab, et kui palgapäev langeb puhkepäevale, on tööandja kohustatud töötajale palga maksma või üle kandma töötaja pangakontole puhkepäevale eelneval tööpäeval. Töölepingu punkti 5.1. järgi oli kostja kohustatud palka maksma palgaarvestuskuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. Hageja nõue palga töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest kokku on 2002 krooni ja 50 senti allpool toodud arvutuste järgi:
3.1.Viivis detsembri palgalt: laekumised – 16.01.2009 (2500 kr) ja 27.01.2009 (5500 kr) 10 000 kr x 0,5 % x 6 päeva (10.01.09 kuni 15.01.09) = 300 krooni 7 500 kr x 0,5 % x 11 päeva (16.01.09 kuni 26.01.09) = 412.50 krooni
3.2.Viivis jaanuari palgalt: laekumised 09.02.2009 (5000 kr); 26.02.2009 (2000 kr); 13.03.2009 (2000 kr) ja 26.03.2009 (1000 kr) 5000 x 0,5 % x 16 päeva (10.02.09 kuni 25.02.09) = 400 krooni 3000 x 0,5 % x 15 päeva (26.02.09 kuni 12.03.09) = 225 krooni 1000 x 0,5 % x 13 päeva (13.03.09 kuni 26.03.09) = 65 krooni
3.3.Viivis veebruari palgalt: laekumised 18.03.2009 (5000 kr) ja 26.03.2009 (5000 kr) 10 000 x 0,5 % x 8 päeva (10.03.09 kuni 17.03.09) = 400 krooni 5 000 x 0,5 % x 8 päeva (18.03.09 kuni 25.03.09) = 200 krooni 4) Hageja nõue lõpparve kinnipidamise eest PalS § 32 lõige 1 sätestab, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 74 lõige 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 119 lõige 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja kinnitab, et kostja peab senini lõpparvet alusetult kinni ja ta ei ole seda kätte saanud. Hageja keskmise palga arvutamisel on aluseks võetud ajavahemik november 2008. a kuni märts 2009. a. Sel ajavahemikul oli hageja palk kokku 61 054 krooni ja tööpäevade arv 100, mis teeb keskmiseks päevapalgaks 611 krooni ja kalendrikuu keskmiseks tööpäevade arvuks 20 tööpäeva. Hageja keskmine palk on 12 220 krooni (61 054 kr : 100 tööpäeva x 20 (100 tööpäeva : 5 kuud). Hageja nõue PalS § 32 lõike 1 ja TLS § 119 lõike 2 alusel lõpparve seadusevastase kinnipidamise eest alusel on keskmine palk 12 220 krooni.
3(5)
2-09-20757 5) Hageja nõue töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lõige 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja nõue töölepingu lõpetamise eest tööandjapoolse töölepingu tingimuste täitmata jätmise ja mittenõuetekohane täitmise tõttu on 24 440 krooni (12 220 keskmine palk x 2 kuud). Eeltoodu alusel ja kooskõlas TLS § 49 punkti 2, § 74 lõike 2; § 82 lõigete 1 ja 2, § 119 lõike 2; PalS § 31 lõiked 1 ja 11, § 32 lõike 1, § 33, § 35, PuhS § 25 palub hageja:
1.mõista kostjalt Sintra Projekt OÜ hageja H T kasuks välja:
1.1.saamata palk summas 13 614 krooni;
1.2.hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 5 088 krooni;
1.3.viivis palga maksmisega viivitamise eest 2 002.50 krooni;
1.4.lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 12 220 krooni;
1.5.töölepingu lõppemise eest hüvitisena kahe kuu keskmine palk summas 24 440 krooni.
2.Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldamist.
KOSTJA SEISUKOHT
4.Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.
5.Kohtuistungile ei ole kostja ilmunud. Suuliselt ja telefoni teel on kostja nimel Keijo Silde teatanud, et kostja ei saa istungile tulla tööülesannete täitmise tõttu. Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku teadet mitteilmumise põhjuste kohta ega taotlust istungi edasilükkamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Maakohus märgib, et kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta TsMS § 345 järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kui kostja kohtuistungile või eelistungile ei ilmu, teeb kohus TsMS § 410 järgi kohaleilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Antud asjas on kostja kohtukutse õigeaegselt kätte saanud ja talle on selles selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole kohtule kohtuistungile ilmumata jätmisest kirjalikult õigel ajal teatanud ega seda põhistanud. Samuti ei ole kostja taotlenud asjas kirjalikku menetlust või asja lahendamist tema osavõtuta ega kohtuistungi edasilükkamist. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus antud tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
7.Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. 4(5)
2-09-20757 TsMS § 162 lõike 1 ja § 1741 lõike 3 alusel taotleb hageja tsiviilasjas menetluskuludena kostjalt tema kasuks välja mõista seitse tuhat kaheksasada (7 800) krooni ja kantud on järgmised kulud - õigusabiteenus summas 7 800 krooni Õigusbüroo Neeme Sild OÜ 02.11.2009. a arve nr 40 alusel. Õigusbüroo Neeme Sild OÜ 02. novembri 2009. a arve nr 40 on tasutud samal päeval ja TsMS § 174 lõike 3 alusel hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks hageja H T TsMS § 174 lõike 6 alusel kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja tõendab asjaolu MTA välja-trükiga. Sintra Projekt osaühingult hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda hageja H T pangakontole 1100480312 Swedbank. TsMS § 177 lõike 2 alusel palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse esitamise ajal on viivitusintress aastas 7,00 % + 1,00 % (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2009.a.) TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on kohtukuluna õigusabikulud summas 7800 krooni.
8.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kuulub käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.