2.Menetluskulud jätta L.N.e kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
L.N. esitas 05.05.2008 Viru Maakohtule hagiavalduse AS PR Põhjarannik vastu mittevaralise kahju summas 200 000 krooni väljamõistmise nõudes. Hagi asjaolude (tl 1-3) kohaselt põrkas hageja juhitud sõiduauto Mercedes-Benz Vito 108D, reg nr xxx Jõhvi linnas Kaare ja Rakvere tänava ristmikul kokku sõiduautoga Peugeot Partner. Politseipatrull leidis hageja 2 km kaugusel avarii toimumiskohast. Hageja jooksis alasti mööda Jõhvi ja Iidla vahelist teed. Hageja toimetati Jõhvi politseijaoskonda, anti selga riided ning paigutati arestikambrisse. Politsei kutsus välja kiirabi. Ida-Viru Keskhaiglas tuvastati, et hageja vere
koostises etüülpiiritust ei olnud, psühhiaatriline ekspertiis diagnoosis mitteorgaanilise psühhoosi. Hageja oli avarii toimumise hetkel kaine ning avarii, kiiruserežiimi ületamise ning sündmuskohalt lahkumise põhjuseks oli ajutine hingeline ja psüühiline häire (süüdimatus).
2.Ajaleht Põhjarannik kajastas toimunut alljärgnevalt: - 20.01.2006.a väljaandes rubriigis „Politsei“ „... kas hageja oli kaine avarii hetkel, selgitab välja haiglas läbiviidud ekspertiis“. - 30.03.2006.a eestikeelse väljaande rubriigis „Ida-Virumaal tabatud roolijoodikud“ olid ära toodud hageja nimi, perekonnanimi ja sünniaasta kui isiku omad, kes olevat sõiduauto roolis peetud kinni alkoholijoobes; - 01.04.2006.a venekeelse väljaande rubriigis „Ida-Virumaal tabatud roolijoodikud“ toodi ära hageja nimi, perekonnanimi ja sünniaasta kui isiku omad, kes peeti sõiduauto juhtimisel kinni alkoholijoobes. Hageja leiab, et ajalehe venekeelne versioon määratleb hagejat kui kurjategijat, kes põgenes sündmuskohalt ja keda seepärast politsei püüdis. Need andmed ei vasta aga tegelikkusele ning alandavad hageja au ja väärikust ning head nime.
3.Ajalehes kasutatakse hageja suhtes väljendeid „ avarii toimepannu põgenes“, „püüti kinni“, „avarii toimepannud isik lahkus sündmuskohalt“. Hageja leiab, et ajakirjanikud artiklite kirjutamise ajal teadsid või pidid teadma, et hageja oli avarii toimumise hetkel süüdimatuse seisundis. Kostjal pidanuks olema faktid selle kohta, et hageja oli purjus. Ajalehes hageja suhtes nimetatud väljendid on valed, laimavad ja mustavad hageja head nime. On vaja arvestada, et hagejal on haruldane ees- ja perekonnanimi, mis antud juhul mõjutab negatiivselt hageja elu. Artiklites toodud andmeid kasutati hageja kompromiteerimiseks (tsiviilasi nr 2-05-22629). Hageja oli sunnitud lahkuma Korteriühistu Kasteheina 5 esimehe kohalt, kus töötas 4 aastat. Üheks põhjustest oli autoriteedi kaotus ühistu liikmete silmis.
4.Juhindudes VÕS § 1043, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1 ja 2, PS § 17 ja § 25, palub hageja välja mõista kostjalt mittevaraline kahju summas 200 000 krooni.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja AS PR Põhjarannik vaidles L.N.e hagile vastu (tl 57-58).
6.Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et ajalehes Põhjarannik 20.01.2006, 30.03.2006 ja 01.04.2006 artiklites avaldati väärtushinnanguid. Kasutatud väljendid „põgenes sündmuskohalt“, „ta saadi kätte“, ja „Ida-Virumaa tabatud roolijoodikud“ kujutavad endast faktiväiteid isiku tegevuse ja seisundi kohta. Eeldades, et hageja oli avarii toimumise ajal kaine, võib käesoleval juhul olla tegemist ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1047) mootorsõiduki joobes juhtimise osas.
7.20.01.2006 ajalehes avaldatu põhines Ida Politseiprefektuurist elektrooniliselt massiteabevahenditele väljastatavatel andmetel. 30.03.2006 eesti keeles ja 01.04.2006.a vene keeles avaldatud andmed pärinesid Politseiameti kodulehel http://www.pol.ee avaldatud informatsioonist. Internetis avaldati ainult nende Liiklusseaduse § 74 ́ 19 ettenähtud väärteo toimepannud isikute nimed, kelle kohta väärteo asjas oli kohtuotsus jõustunud. Andmeallikas oli riigiamet ja selle allasutus, mistõttu puudus kostjal põhjus politseiameti ja prefektuuri avalikuks kasutamiseks levitatavat informatsiooni mitte usaldada. Kostja ei olnud avaldamise ajal teadlik, et hageja oli avarii toimumise ajal kaine, samuti kostja psüühilisest seisundist.
8.Haigla ei väljasta eraõiguslikule juriidilisele isikule informatsiooni patsientide füüsilise ja psüühilise seisundi kohta. Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4, 5 kohaselt võrdsustab seadus sündmuskohalt põgenemise mootorsõiduki joobes juhtimisega. Süüdlased võetakse sellisel
juhul vastutusele Liiklusseaduse § 74 ́ 9 järgi – mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Hagiavalduse kohaselt hageja sündmuskohalt lahkumist ei eita. Prefektuur kinnitas ajalehe toimetusele viimase järelpärimisele, et otsus väärteoasjas jõustus 30.03.2006.a, millest teavitati avaldajat.
9.Kostja leidis, et avaldamine ei olnud õigusvastane ja ta ei ole süüdi väidetava kahju tekitamises. Olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab liikluses vigastada tuhandeid inimesi ning seda suures osas joobes juhtide süül, on põhjendatud andmete avaldamine üldsusele toimuva ja süüdlaste kohta. Kostja on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 134 lg 2, vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
10.Hageja avaldas oma arvamuses (tl 67-68) kostja vastusele, et kostja ei ole tõendanud, et just politseiamet on selle informatsiooni avalikustanud. Kostja esitas oma päringu politseiprefektuurile pärast seda, kui hageja au ja väärikust alandav informatsioon oli juba avaldatud.
11.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et tervishoiuasutus ei avalda eraõiguslikule juriidilisele isikule informatsiooni hageja tervisliku seisundi kohta. Hageja väidab, et isikuandmete subjektiks on hageja ning andmesubjektil on õigus kas lubada või keelata avaldada informatsiooni oma tervislikust seisundist. Kostja hageja poole loa saamiseks pöördunud ei ole. Kui kostja oleks hageja poole pöördunud, oleks ta saanud tõest informatsiooni hageja tervisliku seisundi kohta ning poleks sellist olukorda tekkinud.
12.Hageja leiab, et kostja esitas ja tõi suure hulga lugejateni valeinformatsiooni ning kostja otsustada oli see, kas lasta informatsiooni trükki või mitte, mistõttu kannab ka vastutust avaldatu eest. KOHTUISTUNG 22.OKTOOBRIL 2009
13.Hageja jäi kohtuistungil haginõuete juurde. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr 2-06-5162 29.06.2007 rahuldas kohus hageja kaebuse ja tühistas Ida Politseiprefektuuri 28.02.2006 otsuse. Hageja leidis, et kostja rikkus isikuandmete kaitse seaduse § 10, 11, 12, isikuandmete kasutamiseks hagejalt nõusolekut ei küsitud.
14.Kostja jäi kirjaliku vastuse juurde. Kostja esindaja selgitas, et IKS § 11 annab teatud õigused- vabadused andmete avaldamiseks massimeedias. Hageja ei ole põhjendanud oma väidet, et kostjal puudus õigus andmete avaldamiseks väärteoasjas tehtud otsuste kohta (et andmeid ei tohi kuni otsuse tegemiseni töödelda ega avaldada). 2006. aastal ei saanud kostja juhinduda järgmisel aastal tehtavast kohtuotsusest ega ekspertiisiaktist. Oli aga olemas jõustunud otsus väärteoasjade kohta. Kostja leidis, et hageja esitatud haigusloo väljavõttest on näha, et hagejal tekkis äge psühhoos haiglas. Akti järgi põdes hageja ägedat paranoidset psühhoosi, aga ei ole teada, kas see sai alguse avarii ajal. Liiklusseaduse § 20 lg 5, lg 3 ja 4 võrdsustab sündmuskohalt lahkumise joobes juhtimisega. Vaidlust selles ei ole, et hageja lahkus sündmuskohalt. Selles ei saa kostjat ebaõige informatsiooni avaldamises süüdistada. Kostja leiab, et ei ole süüdi väidetava kahju tekitamises.
15.Hageja leidis, et ajaleht oleks pidanud ära ootama ekspertiisi tulemuse. Hageja leidis, et Põhjarannik ei kontrollinud piisavalt, kas hageja oli alkoholijoobes ning mis põhjustel see sündmus toimus. Hageja leidis, et avaldatu oli tema jaoks alandav ja tegelikkusele mittevastav
(väited „põgenes sündmuskohalt, aga püüti kinni“). Hageja leiab, et ajaleht Põhjarannik on eriti rõhutanud hageja isikut ja temaga seotut rubriigis „Ida-Virumaal tabatud roolijoodikud“.
16.Kostja esindaja leidis, et kui hageja soovib, on kostja nõus avaldama teate, et 30.03.2006 rubriigis äratoodud asjaolud ei vastanud tegelikkusele – kostja esindaja pidas silmas joobes juhtimist. Igasugused rahalised nõuded on kostja esindaja arvates välistatud. Hageja ei ole kostja poole pöördunud avaldatu ümberlükkamise taotlusega. Kostja teadis, et jõustus väärteootsus, selle tühistamisest aga kostja teadlik ei olnud.
17.Kohtuistungil ärakuulatud tunnistaja E. K. selgitas, et 2006. aasta jaanuaris kuulus tema töökohustuste hulka politseist laekunud informatsiooni töötlemise ja avaldamisega seonduv. Kõik politseiteated, mis lehes avaldatakse, tulevad politseiprefektuurist või – ametist pressiteadetena, mida koostavad politsei pressiesindajad. Politsei ei väljasta nende isikute perekonnanimesid, kelle kohta jõustunud otsuseid ei ole. Rubriigis „ Ida-Virumaal tabatud roolijoodikud“ avaldatud informatsioon pärines politseiameti avalikult infolehelt, kus avaldati kõigi nimed, kes olid joobeseisundis vahele jäänud ning selle kohta oli olemas jõustunud otsus. Nimede lõigetesse paigutamine oli puhtalt kujunduslik võte. Teksti tuleb liigendada, pikad lõigud on halvasti loetavad. Nimede järjekorra loogika tulenes sellest, millises järjekorras nad kodulehel üleval olid. Politseist laekunud informatsiooni ja kodulehel avaldatu kontrollimiseks ei olnud mingit võimalust. Isikuandmete töötlemine on kindlate ametkondade pädevuses. Kehtis kord, et politseiamet väljastab nii palju infot, kui ta peab võimalikuks ja seaduslikuks. Haiglatest kontrollida on võimatu, sest inimese tervisliku seisundi kohta informatsiooni ajakirjanikele ei avaldata. Hageja ei ole pöördunud ajalehe Põhjarannik toimetuse poole. Ajakirjanikud ei pea võimalikuks ega otstarbekaks kontrollida iga joobes juhi võimalikku kainust mingite muude allikate kaudu.
18.Hageja jäi oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja jäi oma vastuväidete juurde, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Hagi esemeks on hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. VÕS § 128 lg.1 ja 5 kohaselt võib hüvitamisele kuuluva kahju olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
21.Eeltoodust tulenevalt peavad esinema kostja tegevuses (tegevusetuses) järgmised asjaolud:
1.kahju olemasolu kannatanul;
2.kostja õigusvastane tegu;
3.kostja süü või seadusest tuleneb vastutus.
22.Hagi asjaolude kohaselt on kostja tegevuse tulemusena alandatud hageja au ja väärikust ning kogumis mustatud hageja nime, hagejat on ajalehe artiklis määratletud kurjategijana, hageja oli sunnitud lahkuma korteriühistu esimehe kohalt ja üheks põhjuseks oli ajalehes avaldatu tagajärjel autoriteedi kaotus ühistu liikmete hulgas ja liikmetega tekkinud lahkhelid. Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 200 000 krooni.
23.VÕS § 1046 lg.1 kohaselt isiku au teotamine, muuhulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maakohus leiab, et 20.jaanuari Põhjaranniku artiklis „Avarii põhjustaja põgenes“ (nii eesti-, kui ka venekeelses väljaandes tl 7-10, 80-82) ei ole hageja isik tuvastatav (artiklis on kasutatud üksnes avarii põhjustanud isiku eesnime ja vanust). Tõendamata on hageja väide, et hagejal on unikaalne eesnimi, millist kellelgi teisel ei ole. Seega on alusetu hageja väide, et nimetatud artikliga anti tema suhtes ebakohane väärtushinnang, kasutati tema nime õigustamatult, teotati tema au või rikuti hageja eraelu puutumatust või muid isiklikke õigusi. Ajalehe Põhjarannik 30.03.2006 eestikeelses väljaandes ja 01.04.2006 venekeelses väljaandes on rubriigis „Ida-Virumaal tabatud roolijoodikud“ hageja selgelt määratletud Ida-Virumaal tabatud roolijoodikute hulka, so hageja osas on antud väärtushinnang kui roolijoodikust (tl 1114, 84-85).
24.Tõendatud on, et hageja ei olnud avarii toimepanemise ajal alkoholijoobes (tl 4-6, Viru Maakohtu 29.06.2007 otsus kriminaalasjas nr 2-06-5162).
25.Maakohus on seisukohal, et hageja osas antud ebakohase väärtushinnanguga võidi tekitada hagejale hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg.5).
26.TsMS § 1046 lg.1 kohaselt (teine lause) Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Maakohus on seisukohal, et kostja tegevus hageja nime ja sünniaja avaldamisel ajalehe rubriigis „Ida Virumaal tabatud roolijoodikud“ ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1046 mõttes. Kohus leiab, et sõiduki juhtimiselt tabatud alkoholijoobes isikute avaldamine ajalehes võib omada preventiivset mõju alkoholijoobes isikute autorooli istumise ärahoidmiseks. Sel eesmärgil nimetatud rubriigis alkoholijoobes autojuhtimiselt tabatud isikute nimede avaldamine ei riku üldjuhul eelpool nimetatud isikute õigusi. Samas peab avaldaja olema veendunud avaldatud andmete õigsuses. Antud juhul on kostja kasutanud Politseiameti kodulehel http://www.pol.ee avaldatud informatsiooni, kusjuures hageja osas algatatud väärteoasjas tehtud otsus alkoholijoobes sõiduki juhtimise kohta oli jõustunud. Kohus nõustub kostja vastuväitega hagile, et kostjal puudus alus kahelda Politseiameti ametlikul koduleheküljel avaldatud andmete tõepäruses. Eeltoodu põhjal maakohus leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane ja kostjal puudub süü hageja osas avaldatud ebaõigete andmete avaldamises (hageja nime ja sünniaja kasutamises roolijoodikute avalikustamiseks mõeldud ajalehe rubriigis).
27.Maakohus leiab, et isikule (kannatanule) mittevaralise kahju heastamine ei pea seisnema alati kahju rahalises hüvitamises. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, au teotamise tõttu tekkinud piinlikkuse tunne ja ajutine meeleolu langus. Isiklike õiguste rikkumise puhul on rikkumist võimalik heastada ka rikkumise avalikus tunnistamises (rikutud õiguste taastamise eesmärgil) kahju tekitanud isiku poolt (vabatahtlik heastamine). Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohiks kannatanu põhjendamatult keelduda vastu võtmast kahju vabatahtlikku heastamist.
28.Vastuseks hageja väidetele peab maakohus vajalikuks veel märkida järgmist: maakohus ei nõustu hagi väitega, et 20.01.2006 Põhjaranniku nii eesti- kui venekeelses väljaandes on hagejat käsitletud kurjategijana. Nimetatud artiklis ei ole hageja isik tuvastatav. Artiklis puudub viide kuriteo toimepanemisele (Karistusseadustiku § 3 lg.3). Tõendamata on hageja väide, et hageja isikuandmete avaldamine ajalehe rubriigis „Ida-Virumaal tabatud
roolijoodikud“, põhjustas hageja umbusaldamise korteriühistu, mille esimeheks hageja oli, liikmete poolt. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
30.Seoses hagi rahuldamata jätmisega, jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendijõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 2).
Kohtunik O.Mihkelson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.