Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Silvi Maiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.november 2009, Viljandi Kohtumaja, Posti 22
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Gätlin Sumini vastu 15000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-07-42536
Hageja
AS Era Liisingu Inkassoteenused, rk 10625474, asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn; August Käära, Tallinna ÕB, Jakobi 19-4, 51006 Tartu, [email protected] Gätlin Sumin, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxx x-x, xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx, xxxx xxxx ,xxxxxxxxxxx
Hageja esindaja Kostja
Resolutsioon Välja mõista Gätlin Suminilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks võlg 3000 krooni, laenuintress 700 krooni, viivis 6568 krooni, kokku 10268 (kümme tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa ) krooni. Välja mõista Gätlin Suminilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulud 3360 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend ) krooni. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Hageja nõue OÜ SMS Laen ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 21.08.2006 lepingu nr 6574. Lepingu kohaselt sai kostja kiirlaenu 3 000 krooni 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenuperioodiks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21.09.2006. Kostja tähtajaks laenu ei tagastanud ning võlausaldaja meeldetuletusele ei reageerinud. OÜ SMS Laen loovutas nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt 3 000 krooni tagastamata laenu katteks, 9007 krooni intressi katteks, viivist 6558 krooni, leppetrahvi 1 500 krooni ja võla sissenõudmisest tekkinud kulude katteks 1 500 krooni (nõudekirja väljastamine 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamine 350 krooni ja hagiavalduse esitamine kohtusse 1 000 krooni).
28.10.2009 esitas hageja kohtule taotluse vähendada hagi ja välja mõista kostjalt 10268 krooni, millest põhivõlgnevus 3000 krooni, intressi võlgnevus 700 krooni ja viivise võlgnevus 6568 krooni. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjatele posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 06.märtsil 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest tema kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus loeb Gätlin Sumini poolt hagile vastamata jätmise tõttu tõendatuks asjaolu, et ta sai OÜ-lt SMS Laen laenuks 3 000 krooni intressimääraga 700 krooni laenu kasutamise perioodi, so 1 kuu eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista 3 000 krooni laenu katteks ning 700 krooni laenuintressi katteks. Intress on lepingus kokku lepitud tasu laenatud raha kasutamise eest. Koos lepingu tähtaja saabumisega saabus ka intressi tasumise tähtaeg. Pärast laenulepingu tähtaja saabumist on laenusaaja viivituses ning hagejal on õigus laenu tagastamisega viivitatud aja eest nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §s 162 sätestatule. Kostja ei ole nõudnud viivise vähendamist, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja poolt nõutud summas 6568 krooni. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu: nõudekirja saatmine 150 krooni, korduva nõudekirja saatmine 350 krooni. 28.10.2009 esitatud taotluses on hageja loobunud võla sissenõudmisega seotud kulu nõudest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1000 krooni. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esitanud menetluskuludena õigusabikulud 2360 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi seisneb dokumentidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises kokku 2 tundi x1000= 2000 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 2360 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 3360 (1000+2360) krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.