Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-09-30548

Tsiviilasi

Vello Urb hagi Meie Ehitus OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

10 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Vello Urb, kostja OÜ Meie Ehitus, asukoht Maaritsa küla, Valgjärve vald, 63417 Põlvamaa, esindaja Margus London-Kalinin. 22. oktoober 2009

Kohtuistungi aeg Protokollija

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1, 174 lg 1 ja 3, 178 lg 1, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata Vello Urb hagi Meie Ehitus OÜ vastu töövaidluses. Meie Ehitus OÜ menetluskulud jätta Vello Urb kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagejal on saamata kostjaga sõlmitud töölepingu alusel tehtud töö eest tasu 10 000 krooni. Hagejal on saamata Pokumaal tehtud tööde – lagede rihtimine, vinskapi laed, küljed, aknaavade suurendamine, akende paigaldus, veranda I ja II korrus – eest tasu. Töid tehti perioodil 22. oktoober kuni 23. november 2008.

Töövaidluskomisjon oma 15.05.2009 otsusega rahuldas hageja nõude 10 000 krooni ulatuses, jättes rahuldamata 7000 krooni suuruse nõude. OÜ Meie Ehitus pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Vello Urb kohtusse ei pöördunud. Kostja vastuväited Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole kunagi teostanud ehitustöid Pokumaal, sest Sihtasutus Pokumaa ei ole kostjalt tööd tellinud. Vello Urb on teostanud töid Remet Ehitus OÜ poolt tellitud objektil Sulbis ning selle eest ka tasu kätte saanud. Priit Pääso maja võis ehitada FIE-na Uudo Korb. Kostja ei võlgne hagejale midagi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud 5. oktoobril 2009. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, esitades kohtule kirjaliku taotluse 21.10.2009. Taotluse kohaselt palub hageja asja arutamine edasi lükata seoses hageja ärasõiduga Norra Kuningriiki. Hageja tuleb komandeeringust tagasi märtsis 2010. Pokumaale viitamine hageja avalduses on tinglik, tegemist on selles piirkonnas asuva Priit Pääsole kuuluva majaga. Kostja esindaja taotles asjas sisulist arutamist hageja kohaolekuta. OÜ Meie Ehitus ei ole teinud töid ka Priit Pääsole, samuti ei kasutatud selle töö tegemisel OÜ Meie Ehitus töövahendeid. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta töötas OÜ Meie Ehitus korraldusel Sihtasutus Pokumaa tellitud tööde tegemisel. SA Pokumaa on kohtu järelepärimisele vastanud, et ei ole tellinud ehitustöid OÜ-lt Meie Ehitus. Priit Pääsole kuuluva hoone ehitamise kohta Meie Ehitus OÜ poolt ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kostja esindaja väitel ei ole kostja sõlminud Priit Pääsoga lepingut viimasele kuuluva hoone ehitamiseks. Kohus on asja juurde võtnud töövaidluskomisjoni toimikud 9.2-2/1076;2476/2009. Nendes olevatest tõenditest ei ilmne, et OÜ-l Meie Ehitus oleks olnud sõlmitud leping Priit Pääsoga. Küll aga nähtub 07.05.2009 istungi protokollist, et mitmed töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajad on öelnud, et nad ei leppinud töötamist nn Pokumaal (ilmselt siiski P. Pääso hoone juures) kokku kostja esindajaga, vaid Uudo Korbiga, kes kutsus töötajad tööle, andis tööülesanded, pidas tööaja arvestust ning pidi maksma palka. Kohus ei käsitle töövaidluskomisjoni istungil ära kuulatud tunnistajate ütlusi tõendina, küll aga asjaoluna, et nn Pokumaa objektil töö tegemise puhul oli ka mitmete teiste töötajate jaoks ebaselge, kes on neid tööle võtnud ja kes peab maksma töötasu. Selle asjaoluga haakub kostja esindaja vastuväide, et Meie Ehitus OÜ selle töö tegemiseks lepingut ei sõlminud, küll aga võis seda teha FIE-na Uudo Korb. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik