Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2009. a Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-89084
Tsiviilasi
J O hagi MTÜ A vastu tuvastada, et hageja oli A liige kuni 23.06.2006. a ning tühistada hageja aiandusühistust väljaarvamise otsus. Hagihind 107 466,1 krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja, tema esindaja v-adv Leino Biin, kostja ning tema seaduslik esindaja Nadezda Krutova - Avramenko ja lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov
Kohtuistungi toimumise aeg
21.09.2009.a
Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt on hageja MTÜ A asutaja. 2008. a aprillikuus teatas juhatus hagejale, et ta on aiandusühistu liikmete hulgast välja arvatud. Hageja väidetel tuli eeltoodu talle üllatusena, sest aiandusühingust väljaarvamise otsust ei ole talle esitatud. Selguse saamiseks pöördus hageja Harju Maakohtu registriosakonda, kus
selgus, et aiandusühingu liikmete nimekirjas, mis 31.10.2007. a registrile esitati, hagejat ei ole. Seoses eeltooduga palus hageja MTÜ A vastav otsus tühistada ning ennistada hageja MTÜ A liikmeks. Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et hageja ei ole aiandusühingu asutaja, s.o asutamislepingu osaline. Hageja vastuvõtmist aiandusühistu liikmeks ei ole kunagi arutatud, otsustatud ning hageja ei ole kunagi selleks avaldust aiandusühingule esitanud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagejal õigus nõuda aiandusühingu otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja nentis, et hageja oli aiandusühingu liikmete nimekirjas, kuid hageja nimekirja kandmine oli ekslik. Kui kohus leiab, et hagejal on antud asjas õiguslik huvi, tuleks kohaldada MTÜS § 24 lg 1 alusel aegumist. 19.06.2009. a kohtuistungil esitas kostja alternatiivse vastuväite, mille järgi hageja on aiandusühistust 23.06.2006. a toimunud üldkoosoleku otsusega välja arvatud. Otsuse tegemise ajal arvas juhatus ekslikult, et hageja on ühistu liige. 15.07.2009. a täiendavas hagiavalduses palus hageja tuvastada, et ta oli MTÜ A liige arvates aiandusühingu asutamisest kuni tema väidetava väljaarvamiseni ühistu liikmeskonnast, s.o kuni 23.06.2006. a. Ühtlasi asus hageja seisukohale, et 23.06.2006. a üldkoosoleku protokoll on võltsing. 21.09.2009. a kohtuistungil täpsustas hageja, et üldkoosoleku tühistamise nõuet tuleb mõista otsuse tühisuse tuvastamise nõudena. Kostja märkis, et mittetulundusühingu asutajat ei ole asutamislepingu alusel võimalik liikmeks lugeda, kuna see on põhiseadusega vastuolus. Kohtu põhjendused: Esmalt võtab kohus seisukoha, kas hageja oli MTÜ Aasutaja. Mittetulundusühing on MTÜS § 1 lg 1 järgi isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜS § 6 lg 1 kohaselt sõlmivad asutajad mittetulundusühingu asutamiseks asutamislepingu. MTÜS § 6 lg 4 kohaselt asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle on selleks antud volikiri (10.07.1998. a jõustunud redaktsioon). Tsiviilkolleegium on selgitanud, et mittetulundusühingu asutamisleping võib iseenesest olla vormistatud ka asutamiskoosoleku protokollina, kui see vastab muudele asutamislepingu kohta seaduses sätestatud nõuetele. Sellisel juhul saab asutamislepingu poolteks lugeda aga üksnes mittetulundusühingu asutamise poolt hääletanud isikuid. Seega, asutamislepingu seaduses sätestatud nõuetele vastavuse eelduseks on muuhulgas, et selles oleksid märgitud asutajad, kes asutamislepingu on sõlminud, ja et asutajad oleksid asutamislepingule alla kirjutanud. Kui asutamisleping vormistati asutamiskoosoleku protokollina, siis peab selle põhjal olema tuvastatav, kes asutamiskoosolekul osalenud isikutest on hääletanud mittetulundusühingu asutamise poolt, kusjuures asutamiskoosoleku protokollil peavad olema nende isikute allkirjad.
Maakohtu hinnangul väljendavad asutajad asutamislepinguga samaaegset tahet asutatava ühingu liikmeks saada. Eeltoodus ei ole midagi põhiseadusvastast. MTÜ Aasutati 13. augustil 2005. a. Mittetulundusühingute seaduse kostja asutamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli registripidajale esitada ühingu registreerimiseks asutamiskoosoleku protokoll ja otsus, põhikiri, liikmete nimekiri jm seaduses sätestatud dokumendid. 20.10. 2005. a esitas kostja registripidajale avalduse ( toim lk 86), allkirjastamata asutamislepingu ( toim lk 87), põhikirja ( tl. 88), 13.08. 2005. a üldkoosoleku protokolli nr. 1 (toim lk 90), juhatuse koosoleku protokolli nr 1 ( toim lk 91) ja aiandusühistu liikmete nimekirja ( toim lk 92). Täiendavalt esitati registripidajale 02. 11. 2005. a asutamislepingul puuduvate aiandusühistu liikmete allkirjad ( toim lk 92) ja käsikirjaline asutajate nimekiri koos allkirjadega. AÜ „Kirsi” kanti registrisse 23.11.2005. a. Kohus nõustub hagejaga, et J O liikmelisuse küsimuse otsustamsel tuleb lähtuda registripidajale esitatud (juba loetletud) dokumentidest. Nimetatud dokumente kogumis hinnates on järeldatav, et algne nimekiri oli käsikirjas esitatud nimekiri (toim lk 95). Asutajate nimed on sellesse nimekirja kantud ilma kindlaksmääratud järjestuseta ning nimekiri on omakäeline. Dokument on kohtu hinnangul tõendina usaldusväärne ning hageja on nimekirja kantud. 02.10.2005. a esitatud nimekiri on hilisem nimekiri ning vormistati seoses mittetulundusühingu registrisse kandmisega. Analüüsitavast dokumendist nähtub, et nimed ning isikuandmed on valmis trükitud enne allkirju. Nimede taga osa allkirju puudub ning täiendav nimekiri (toim lk 94) koostati hiljem analüüsitava nimekirja puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et ülejäänud viie MTÜ A asutaja liikmelisuse üle, kes samuti olid täiendavasse nimekirja kantud (toim lk 94), vaidlus puudub. Asjaolust, et hageja on asutajate omakäelisse nimekirja kantud ning selle allkirjastanud, järeldub piisava usaldusväärsusega, et ta oli aiandusühingu asutaja ning selle liige. 02.10.2005. a üldkoosoleku protokolli mustandisse (algdokument toim lk 182, ärakiri lk 183) kui tõendisse suhtub kohus kriitiliselt. Mustand ei vasta registripidajale esitatud protokollile ning ei ole allkirjastatud. Järgnevalt analüüsib kohus 23.06.2006. a toimunud üldkoosoleku otsuse, millega hageja väidetavalt aiandusühingust välja arvati, tühisuse problemaatikat. MTÜS § 24.1 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
Kohtule on esitatud väidetava algdokumendina 23. 06. 2006. a. üldkoosoleku venekeelne protokoll, mis on allkirjastatud viie isiku poolt (toim lk 172) ning protokolli väidetav eestikeelne tõlge (toim lk 176 kuni 177). Samuti käsikirjaline venekeelne koosoleku protokolli mustand koos osavõtjate nimede ja allkirjadega (toim 181, algdokument toimikule lisatud žurnaalis). MTÜ A 23. 06. 2006. a väidetava protokolli sisu erineb oluliselt sama koosoleku protokollide žurnaali kantud mustandist. Nähtuvalt žurnaali kantud protokolli mustandist toimus 23.06.2006. a tõepoolest aiandusühingu üldkoosolek, kuid hageja
aiandusühingust väljaarvamist seal ei arutatud ning ei otsustatud (väljavõte žurnaalist toim 181). Protokolli mustandi ja väidetava protokolli vahel on ka muid sisulisi lahknevusi. Mustandi p 5 on märgitud, et võeti vastu otsus sisse viia iga ühistu liikme individuaalne arvestuskaart. Väidetava originaali ja selle tõlke kohaselt märgitud ettepanekut ei toetatud jms. Oluline on, et protokollide žurnaalis on koosolekul osalejate nimekiri ning omakäelised allkirjad. Protokollide žurnaal on tõendina seega usaldusväärne. Koosolekust osavõtjate nimekirja (toim lk 178) on koosolekul osalejate nimed ja allkirjad žurnaalist hiljem ümber kopeeritud. Nähtav on isegi žurnaali ruudustik. Eestikeelse protokolli (algdokumendi väidetav tõlge) lehekülg 1 ja lehekülg 2 on erineva kirjapildiga, lehekülg 1 on arvuti väljatrükk ja lehekülg 2 on valguskoopia. Kostja esindaja selgitustel on dokumendi allkirjad sinna ümber kopeeritud. Kohtu hinnangul ei ole allkirjade paigutus „originaalil” ja tõlkel identne (näiteks Savina allkirja paigutus). Eestikeelsele väidetavale tõlkele on alla kirjutanud koosoleku juhataja L. U . Venekeelsel protokollil koosoleku juhataja allkirja eraldi välja toodud ei ole. Analüüsitavaid tõendeid kogumis hinnates puudub kohtul väidetava protokolli ehtsuse suhtes usaldus. Seega jätab kohus 23.06.2006. a üldkoosoleku protokolli (toim 172) kui tõendiga kohtuotsuse tegemisel TsMS § 277 lg 4 alusel arvestamata. Lähtuvalt eeltoodust on kohus veendunud, et hageja väljaarvamise otsust 23.06.2006. a toimunud üldkoosolekul tegelikult vastu ei võetud ning protokolli originaal on hilisem võltsing. Otsus, mille vastuvõtmiseks ei ole üldkoosolekut kokku kutsutud, mida ei ole arutatud ja vastu võetud, on olematu ja tühine. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et otsuse tühisuse korral aegumise kohaldamise küsimust selliselt ei tõusetu (tsiviilasi nr 3-2-1-79-00). Tsiviilkolleegium on leidnud, et kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel ei ole tehtud kannet registrisse, võib otsuse tühisusele tugineda reeglina piiramatult, sest õigusaktides ei ole piiravaid tähtaegasid kehtestatud (tsiviilasi nr 3-2-1-22-08). Kolme kuune aegumistähtaeg, millele kostja MTÜS § 24 lg 1 alusel viitab, kohaldub üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise vaidlusele. Nõue ei ole seega aegunud. Lõpuks analüüsib kohus hageja õiguste rikkumist. Nähtuvalt kostja põhikirja p 1.4 (toim lk 6 kuni 9) on ühingu eesmärgiks maa omandamine, ühingu vee- ja elektrisüsteemide haldamine ning tema territooriumil asuvate teede ja kuivenduskraavide haldamine ning muu tema liikmete ühiste huvidega kooskõlas oleva tegevuse korraldamine. Seega teatud eesmärgid, millest osasaamine on hageja kui aiandusühingu liikme õigus. Põhikirja p 3 alusel on hagejal kui aiandusühingu liikmel õigus võtta osa üldkoosolekust, valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada teavet jms. Hageja kui aiandusühingu liikme õiguste riive on kohtu hinnangul ilmne. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (toim lk 33) on kinnistul (registriosa 3404802) neli kaasomanikku: EH, Aiandusühing S , A ja Aiandusühistu N . Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on kaasomanikud kaasomandi kasutuskorra vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile 19.01.2007. a kokku leppinud. Kinnistu plaani väljavõtte (toim lk 180) kohaselt, mille kostja esitas, on nimetatud plaan üksnes A ja Aiandusühing S vaheline dokument, väljendades „tänase päeva“ seisu. Millist
kuupäeva silmas peeti, tõendist ei järeldu. Fakti, et plaan oleks kokkulepitud kasutuskorra osis, samuti ei järeldu. Väljavõtte kohaselt jääb hageja kasutuses olevast krunt mõlema aiandusühingu territooriumile. Kohus nendib, et aiandusühingu põhikiri või asutamisleping ei sea liikmelisust mingil viisil sõltuvusse ühingu poolt hallatava maa kasutamise või aiamaja omamisega. Seega on hageja õiguste rikkumine sõltumata maakasutusest järeldatav. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.