2-09-28719
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-28719
Tsiviilasi
Lxxxx Hxxxxxxx hagi Vxxxxx Kxxx vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
6600 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lxxxx Hxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja Vxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2009. a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 6600 krooni ja viivised sama suures summas ning samuti viivise pärast kohtuotsuse tegemist kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Hagiavalduse ja lisade kohaselt laenas hageja kostjale 17.03.2008.a 8500 krooni, mille kohta pooled koostasid kirjaliku kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tagastama võla 31.12.2008.a. Samuti lepiti kokku, et kui kostja võlga tähtaegselt ei tasu, kohustub ta maksma viivist 100 krooni viivitatud päeva kohta. Kostja võlga tähtaegselt ei tasunud. Hageja pöördus 26.02.2009.a OÜ Raidmann vahedusel võlanõudega kostja poole. Kostja tasus 02.02.2009 5000 krooni ja 03.02.2009 veel 100 krooni. Hageja arvestas nimetatud summa osaliselt (3200 krooni) kogunenud viivise katteks ja ülejäänud põhivõla katteks. Hagi esitamise ajal oli kostjal tasumata põhivõlg 6600 krooni ja viivised 12 800 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla suuruseni ja palus viivise välja mõista ka pärast kohtuotsust põhikohustuse täitmisega viivitamise aja eest. Täiendavas vastuses hageja teatas, et 2008.a juunis tehtud ülekanded ei ole laenu tagasimaksed. 08.06.2008 kostja poolt makstud summa oli 06.06.2008.a hageja poolt kostjale ja lapsele vajaliku ostmiseks jäetud raha tagasimaks. 11.06.2008.a üle kantud summa osas kinnitas kostja hagejale juulis, et see oli mõeldud lapsele sünnipäevarahaks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et on põhivõla tasunud järgmiselt: 08.06.2008.a 600 krooni, 11.06.2008.a 2800 krooni, 02.02.2009.a 5000 krooni ja 03.02.2009.a 100 krooni. Kostja tunnistas kohustuse täitmisega viivitamist ning tasus menetluse ajal viivise 3400 krooni. Kostja märkis, et 2008.a juunikuus tasutud summad tuleb arvestada võla katteks, kuna hageja keeldus neid arvestama elatise katteks ning on nimetatud asjaolu ise elatise sissenõudmisega tegelevale kohtutäiturile kinnitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustus hagejale tasuma 8500 krooni hiljemalt 31.12.2008.a. Poolte vahel on sõlmitud vastav kokkulepe 17.03.2008.a (t lk 5). Kohus leiab, et tegemist on laenusuhtega: Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtus leidis tõendamist, et kostja tasus hagejale järgmised summad: 08.06.2008.a 600 krooni, 11.06.2008.a 2800 krooni, 02.02.2009.a 5000 krooni ja 03.02.2009.a 100 krooni (t lk 22- 25). Kahele esimesele makskorraldusele 08.06 ja 11.06.2008.a on selgituseks märgitud „raha“, kahele viimasele 02.02 ja 03.02.2009.a maksekorraldusele „põhivõlgnevuse lõplik summa vastavalt kokkuleppele“. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 2008.a juunis toimunud ülekandeid lugeda 17.03.2008.a kokkuleppe täitmiseks või mitte. Ülekande makskorraldustelt tasumise eesmärki ei nähtu. Kostja esitas kohtule kohtutäitur Jane Rumjantseva 15.07.2008.a e-kirja kostjale (t lk 26), millest nähtub, et hageja on lugenud kostja ülekanded 2800 ja 600 krooni selgitusega „raha“ antud laenu tagasimakseks ja seetõttu on elatis tasumata ja kogu perioodi eest üleval võlgnevus summas 22 400 krooni. Samas esitas hageja enda arvuti väljatüki oma 14.07.2009.a e-kirjast (t lk 40) kohtutäitur Jane Rumjantsevale, milles märgib, et juunis tasutud summasid ei tuleks arvestada elatise katteks ning annab raha arvestuse kohta samad selgitused, mis kohtule. Nimetatud kirjast nähtub ka, et hageja soovib kostjalt elatise võlgnevust 22 400, mida tuleks maksta vähemalt 2000 krooni kuus ja ning ka jooksvat igakuist elatist 2800 krooni.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et elatise võlgnevuse katteks ei ole 2008.a juunis tasutud summat arvestatud. Samas on endiselt lahtine küsimus, millise kohutuse katteks on kostja poolt juunis 2008.a tasutud summad arvestatud. Hageja leidis, et nimetatud summad on arvestatud veel kolmandate kohustuste katteks: 600 krooni oli paar päeva varem tema poolt kostjale antud laenu tagasimakse ja 2800 krooni lapse sünnipäevaraha. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vaidles vastu väitele, et 2800 krooni oli makstud lapsele sünnipäevaks ja hageja ei esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohtus leidis tunnistaja Ixxx Hxxxxxxx ütlustega tõendamist, et hageja andis 06.06.2008.a kostjale 600 krooni, kuna kostja jäi poolte ühise lapsega koju. On ebaselge, kas poolte vahel oli mingi kokkulepe selle kohta, kas kostja peab nimetatud summa tagastama või mitte. Hageja enda selgituse kohaselt andis ta raha oma lapse ülalpidamise vajaduste rahuldamiseks- seega ei olnud see laen ja kostjal tegelikul ei olnud kohustust seda summat hagejale ka tagastada. Vastupidist kokkulepet ei ole tõendatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et nimetatud summa oleks ta andud kostjale laenuna. Seega on kohus tuvastanud, et kostja tasus 8500 krooni järgmiselt: 3400 krooni juunis 2008 s.o enne maksetähtaja saabumist ning 5100 02 ja 03.02.3009.a, so pärast maksetähtaja saabumist. Seega oli kostja tasumisega viivituses ja vastavalt kokkuleppele oli tal kohustus maksta viivist 100 krooni iga viivitatud päeva kohta. Nimetatud osas on kostja hagi õigeks võtnud ja viivise tasunud 14.09.2009.a (t lk 54). Kuna hageja nõue on otsuse tegemise ajaks täidetud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus jätab andmata õigusliku hinnangu poolte väidetele ja tõenditele, mis puudutab võla kohtueelse sissenõudmise menetlust OÜ Raidmann vahendusel (t lk 27-30) . Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Arvestades asjaolu, et hagi esitamise ajaks ei olnud kostja viivist tasunud, mistõttu oli hagi esitamine osaliselt põhjendatud, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.