Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-53427/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.10.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1209

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mare Kõlvart

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-53427

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i (endise nimega AS Hansa Liising Eesti) hagi EAS-i ja T E ’e (end. V ) vastu võlgnevuse 157 772,92 krooni ja viiviste solidaarses nõudes 152 772,92 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Swedbank Liising AS Hageja esindaja: S Saan Kostja 1: EAS (registrikood XXX, registrijärgne asukoht XXX) – juhatuse liige JADLM(isikukood XXX, elukoht teadmata) Kostja 2: T E (isikukood XXX elukoht XXX) kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista EAS-ilt ja T E ’et solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks 157 772,92 (ükssada viiskümmend seitse tuhat seitsesada seitsekümmend kaks krooni ja 92 senti) krooni.

3.Välja mõista EAS-ilt ja T E ’elt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (152 772,92 krooni) alates hagi esitamisest 11.08.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas).

4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 11.08.2008.a. esitas Swedbank Liising AS (endise nimega AS Hansa Liising Eesti) kohtule hagi EAS-i (kostja 1; põhivõlgnik) ja T E ’e (kostja 2; end. V ; käendaja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 20.11.2006.a. liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat, 1,9, ehitusaasta 2001. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning kostja 1 kohustus kohaselt hagejale tasuma selle eest lepingus sätestatud makseid vastavat lepingu lisaks olevale maksegraafikule. 20.11.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja 1 ka kindlustusleppe ja liikluskindlustusleppe . Ka nimetatud lepingute kohaselt oli kindlustusmaksete tasumiseks kohustatud kostja 1. Kostja 1 rikkus oma lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale 1 20.06.2007.a. teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat 1 võlgnevuse suurusest ja palus selle tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja 1 võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt ülesöelduks 12.07.2007.a. Seoses nimetatud asjaoluga kohustus kostja 1 hagejale üle andma lepingu esemeks oleva vara valduse, mida kostja aga hagi esitamise seisuga ei ole teinud. Kostja 1 lepingust tulenev võlgnevus moodustab kokku 152 772,92 krooni. 20.11.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja 2 vahel käendusleping , mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja 2 suurim võimalik vastutus hageja ees on 172 018,25 krooni. 20.06.2007.a. ja 25.04.2008.a. saatis hageja kostjale 2 teatised, milles informeeris teda kostja 1 tekkinud võlgnevusest. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja 2 vara hagejale tagastanud ega võlgnevust kustutanud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 152 772,92 krooni ning sellele lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (152 772,92 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,25% päevas. Samuti palub hageja jätta kostjate kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud, s.h riigilõiv 8250,00 krooni. 21.08.2008.a. määrusega võttis kohus nimetatud hagi menetlusse. Kostjale 1 on hagist teatatud 2(4)

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 0209.2009.a. Kostja 2 on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 07.10.2008.a., mida tõendab T E ’e allkiri tsiviilasja toimiku teadete lehel. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg-ga 1, § 82 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1, 4 ja 6, § 142 lg-ga 1, § 145 lg-tega 1 ja 2, § 367 lg-ga 1. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 157 772,92 krooni ning viivis protsendina põhinõudelt (152 772,92 krooni) alates hagi esitamisest 11.08.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas). TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kõik menetluskulud, s.h tasutud riigilõivu summas 8250,00 krooni solidaarselt kostjate kanda. Lisaks on hageja menetluse kestel tasunud ka kohtutäituritasu summas 413,00 krooni (laekunud 29.06.2009.a.) ning Ametlike Teadaannete tasu summas 200,00 krooni menetlusdokumentide edastamiseks AS-ile E(juhatuse liige JADLM). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 8250,00 krooni (s.o hagilt tasutud riigilõiv) ning ülejäänud menetluskulud summas 440,00 krooni välja mõista kostjalt 1 EAS-ilt. Kuivõrd Tallinna kohtutäitur EVilippus’e kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud ainult 240.00 krooni, tuleb ülejäänud osa, st 173.00 krooni hagejale 3(4)