Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja Axxx Lxxxx teatas 05.06.2009.a kirjalikus vastuses, et tasus hagejale võla summas 16 628,80 krooni 20.05.2009.a. Hageja esitas 08.07.2009.a kohtule avalduse, milles teatas, et loobub hooldustasu võla nõudest, kuna kostja on võla tasunud. Kostja poolt ülekantud summa oli suurem, kui hagis nõutud võlg, sest kostja kandis üle ka jooksvate arvete võlgnevuse. Hageja teatel ei ole aga kostja tasunud nõutud viiviseid. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista viivis summas 996,90 krooni. Kohus edastas hageja taotluse kostjale ja palus talle esitada omapoolne seisukoht. Kostja kohtule taotluse osas seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras TsMS § 405 alusel kirjalikus menetluses. Hageja on oma nõuet vähendanud, kuna kostja on menetluse kestel tasunud hooldustasu võlgnevuse. Vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 on hagejal õigus muu hulgas vähendada oma nõuet. Hageja lõplikuks nõudeks on viivisenõue summas 996,90 krooni. Kohus, vaadates läbi hagimaterjalid ja uurinud tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et kostjale kuuluvad korteriomandid asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx. Nimetatud elamute korteriomanike üldkoosoleku otsustega on elamu valitsejaks nimetatud AS Jõgeva Elamu. AS Jõgeva Elamu elamu valitsejana on esitanud kostjale igakuiselt hooldustasu arved. Kostja on jätnud hagejale korterite omanikuna hooldustasu eest nõuetekohaselt tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg hageja ees 14 682,40 krooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 1. lause järgi tasub korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Elamu xxxxxx 11.04.2007. a korteriomanike üldkoosoleku otsusega, elamu xxxxxxx 15.02.2007. a korteriomanike üldkoosoleku otsusega ja elamu xxxxxx korteriomanike üldkoosoleku otsusega on otsustatud, et alates 01.01.2007. a kehtestatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikele viivitusintressi (viivise) suuruseks 20 % aastas. Korteriomanikud on koosolekul otsustanud, et viivis nõutakse sisse korteriomanikelt, kelle vastu on nõue esitatud kohtule ja viivist nõutakse alates maksetähtaja möödumisest. Korteriomanike kokkulepe viivisemäära osas on seaduslik vastavalt KOS §15 lg-le 3, mis lubab korteriomanikel häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Hageja on arvestanud viivist vastavalt korteriomanike otsustele 20 % võlgnetavalt summalt aastas, s.o kokku 996,90 krooni. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 996,90 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.