Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Menetluse käik 14.07.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud N. K. lepingulise esindaja adv. O.P’i nimel esitatud hagi N. K. vastu, milles hageja palub tunnustada poolte vahel 17.04.2007.a. sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu tühisust ning lugeda kostja nõustunuks kinnistusregistris omanikukande muutmisega ja kanda kinnistusraamatusse „xxxxx“ kinnistu kaasomanikena 1⁄2 mõttelise osa ulatuses hageja ja kolmas isik hageja poolel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei saanud hageja kinkelepingu sõlmimisel aru toimunu sisust, mõttest ja lepingu eesmärgist, sest hageja ei valda eesti keelt ning oli lepingu sõlmimise ajal oma psüühilise haiguse tõttu otsusevõimetus seisundis /tl.1-6/. Kolmanda isiku poolt kohtule 29.08.2008.a. ja 10.10.2008.a. esitatud kirjalikes vastustes hagile toetab kolmas isik hageja põhjendusi ja nõudeid /tl.65,68-69/. Kostja poolt 10.11.2008.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et kinkelepingu sõlmimine polnud stiihiline, vaid aastate

jooksul läbimõeldud ja eesmärgipärane tegevus, sest see seondus sugulussuhtes olevate isikute varasemate sellekohaste kokkulepetega ning hõlmas ka teisi eesmärgi saavutamisele suunatud tehinguid (korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi kustutamise ja –seadmise lepingud, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe jne.). Samuti kinnitab kostja, et hageja valdab hästi eesti keelt ning isik oli notariaalse kinkelepingu sõlmimisel täiesti adekvaatne, orienteerudes objektiivselt nii enda isikus kui ka sooritatava õigustoimingu eesmärgis. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata /tl.82-86,109-111/. 28.01.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme, kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes ning poole kohustust esitada oma väiteid kinnitavad tõendid; kohus tegi hagejale ettepaneku sooritada eelduslikult vajaliku tõendi hankimiseks (ekspertiis) vajalikud protsessitoimingud /tl.114-115/. 09.10.2009.a. laekus kohtule hageja lepingulise esindaja (riigi kulul) adv.O.P’i avaldus hagi tagasivõtmiseks. Avalduse motiivide kohaselt on esindatav (hageja) oma esialgseid seisukohti-põhjendusi muutnud, soovides saavutatava õiguskaitsena hoopis enda ja kolmanda isiku ülalpidamist ning heakorrastatud eluruumi andmist kostja poolt; kingiobjekti („xxxxx“ kinnistu) suhtes hagejal huvi puudub. Esindaja leiab, et hageja soovitud tagajärje saavutamine käsitletava nõude raames on vähetõenäoline. Samuti on esindaja seisukohal, et arvestades hagejal lasuvat tõendamiskoormise mahtu, keerukust ja kulukust ning ekspertiisitulemuste ettearvamatust, võib negatiivse resultaadi korral hagejale kaasneda suured kohtukulud. Kuna hageja muutunud seisukohtadest tulenevalt ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik menetletava nõude raames saavutada ning hageja kahjuks asja lahendamise korral kaasneksid viimasel ülejõukäivad menetluskulud, soovib esindaja hagi tagasi võtta ning palub jätta hagi läbi vaatamata /tl.124-125/. 12.10.2009.a. väljastas kohus kõikidele menetlusosalistele hageja lepingulise esindaja avalduse hagi tagasivõtmiseks ning palus neil esitada omapoolne seisukoht hageja esindaja taotluse osas /tl.126/. 20.10.2009.a. laekus kohtule kostja lepingulise esindaja seisukoht hageja esindaja taotluse osas, milles kostja esindaja ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu ja loodab menetluse lõppemisega õigusrahu saabumist poolte omavahelistes suhetes. Samas palub kostja esindaja välja mõista hagejalt kostja menetluskuludena esindajatasu summas 11 685.40 krooni /tl.129-134/. 26.10.2009.a. laekus kohtule hageja avaldus hagi tagasivõtmiseks ja taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks /tl.135/.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud menetluse käiku ning tutvunud hageja taotlustega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest hageja võttis hagi tagasi. Asja läbivaatamata jätmine “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) §424 lg.1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS 41. ptk.-s ja §398 sätestatust tulenevalt lõpeb eelmenetlus sellekohase kohtumäärusega

ning asja määramisega arutamiseks kohtuistungil. Antud juhul on kohus määranud menetletavas asjas eelistungi /tl.114/ ega lõpetanud eelistungil eelmenetlust, mistõttu kohtuasi on eelmenetluse staadiumis ning hageja on õigustatud hagi kostja nõusolekuta tagasi võtma. Kostja lepinguline esindaja ei vaidle hagi tagasivõtmisele vastu. Hageja on kohtule esitatud avalduses toetanud oma lepingulise esindaja seisukohti ning kinnitanud (korranud) taotlust hagi tagasivõtmiseks. Kuigi kolmas isik oma seisukohta hagi tagasivõtmise osas kohtule avaldanud ei ole, ei seo kehtiv seadusandlus hagi tagasivõtmise küsimuse kohtu poolt lahendamist kolmanda isiku arvamusega. Seega ei esine hagi tagasivõtmist välistavaid asjaolusid. TsMS §423 lg.1 p.2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt puudub kohtul pädevus hinnata hagi tagasivõtmise põhjendatust ja/või selle menetlustoimingu sooritamise põhjusi ja –eesmärki, vaid peab hageja poolt hagi tagasivõtmise korral jätma asja läbi vaatamata. Siiski aktsepteerib kohus hageja lepingulise esindaja põhjendusi hagi tagasivõtmisel ning leiab, et hagi tagasivõtmise ja sel alusel asja läbivaatamata jätmisega ei kahjustu menetlusosaliste protsessuaalsed õigused ja –huvid. Seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja võttis hagi tagasi. Hagi tagamise tühistamine Hageja sellekohase taotluse /tl.74-75/ alusel seadis kohus 05.11.2008.a. hagi tagamise määrusega kostjale kuuluvale kinnistule („xxxxx“ kinnistu; registriosa nr.xxxxxxx) võõrandamise ja koormamise keelumärke hageja kasuks /tl.77-78/. TsMS §386 lg.4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise, kui asjas menetlus lõpetatakse või hagi jäetakse läbi vaatamata. Hageja lepinguline esindaja on teatanud soovist hagi tagasi võtta ja esitanud ka sellekohased põhjendused, ning ka hageja ise on kohtule esitanud hagi tagasivõtmise avalduse, mistõttu on kohtul piisav alus eeldada hagejal õigusvaidluse kohtuliku menetlemise soovi äralangemist. Siit johtuvalt on ära langenud ka vajadus hagi tagamise abinõu säilitamiseks, mistõttu hagi tagamise abinõu tühistamine ei kahjusta menetlusosaliste huve ja õigusi. Seega kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele. Menetluskulud TsMS §168 lg.2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja poolt hagi tagasivõtmise tõttu, tuleb asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS §174’ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumisega või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuigi nimetatud õigusnorm ei sätesta menetluskulude kindlaksmääramist hagi läbivaatamata jätmise korral, asub kohus seisukohale, et sellekohane menetlusõiguslik tagajärg (menetluskulude osas) on samane asja menetluse lõpetamisega, mistõttu kohus kohaldab õigusnormi analoogiat, määrates käesolevas lahendis kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja lepinguline esindaja on taotlenud hagejalt kostja menetluskuludena esindajatasu summas 11 658.40 krooni väljamõistmist /tl.130/ ning esitanud ka vastava kuluaruande /tl.133,134/. TsMS §175 lg.1 sätestatu kohaselt mõistab kohus

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja poolt taotletav esindajatasu ülemäära suur. Nimelt on asjas toimunud vaid üks eelistung, milles ei kostja ega tema esindaja ei osalenud /tl.114/ ning asja materjalidest nähtuvana on kostja lepingulise esindaja poolt sooritatud ainus menetlustoiming (lisaks seisukohale hagi tagasivõtmise kohta ning esindajatasu taotluse esitamisele) kostja täiendav vastus hagile koos taotlusega eelistungi läbiviimiseks ilma kostja osavõtuta /tl.109-111/. Siit johtuvalt peab kohus ebamõistlikult suureks seeläbi põhjendamatuks kostja esindaja taotlus-aruandes märgitud ajakulu (5,20 tundi) ja kohaldatud hinnatariifi (1900 EEK/h käibemaksuta). Arvestades asja keerukusastet ja –mahtu, loeb kohus mõistlikeks ja põhjendatuks kostja esindajakuludeks 6 000 krooni, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS §190 lg.4 sätestab, et kui hageja või tema poolel olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtunikuabi 05.06.2008.a. määrusega määrati hageja esindajaks kohtueelses menetluses ja kohtus riigi kulul OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx advokaat O. P. ; õigusabi saajale ei seatud kohustust hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud /tl.45-46/. 09.10.2009.a. on hageja esindaja adv. O.P esitanud kohtule esindajatasu taotlus-aruande, paludes kinnitada esindajatasu suuruseks 4 140 krooni, millise summa koos käibemaksuga (20% = 828 EEK) palub hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel. Seega moodustab õigusabitasu kogumaksumus (koos käibemaksuga) 4 968 krooni /tl.127-128/. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud protsessitoimingud ja selleks kulutatud aeg on kooskõlas asja keerukuseastme ja -mahuga. Advokaadi protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud õigusabi nõuetele, millega tagati esindatava huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud esindajatasu arvestusel on järgitud „Riigi õigusabi seaduse“ ja Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusega nr.2 kinnitatud “Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord” sätestatud tingimusi ja tasumäärasid. Seega kuulub esindaja taotlus rahuldamisele. Kohus on ka seisukohal, et puudub vajadus ja mõistlik põhjus muuta kohtunikuabi 05.06.2008.a. määrusega kehtestatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise korda, sest arvestades hageja varalist seisundit (sissetulekuks vaid pension), võib kohus eeldada isiku suutmatust kanda menetluskulusid. Kohus leiab, et riigi õigusabi andmisega seotud kulude hageja kanda jätmine oleks antud juhul isiku jaoks ebamõistlikult koormav ja ei teeniks kohtulahendi reaalse täidetavuse printsiibi järgimist. Seega peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks jätta hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas 4 968 krooni (sealhulgas käibemaks 828 krooni) jätta riigi kanda ning hüvitada OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx riigieelarveliste vahendite arvel.

A.Kaldma kohtunik 29.10.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.