2-09-5126/20 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

1.ÜLDANDMED VÕLGNIKU KOHTA OÜ X on asutatud 29.10.1999.a. asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS X poolt. A. R. ja A. J. ostsid AS X tütarettevõtte osad 2000.a. Põhikirja on muudetud 03.08.2001.a. ning praegu on ettevõtte juriidiliseks aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Postiaadressiks on aga xxxxxxxxx-x, juriidilisel aadressil posti vastu ei võeta, kuna kontorit ettevõte ei oma. Põhitegevusalaks oli kuni 2001.a. transporditeenused Eesti Vabariigis, kuid seejärel laiendas ettevõte oma tegevust ja hakkas tegelema ka litsentsinõudva rahvusvahelise autotranspordiga. Transportteenuseid nii vabariigi siseselt kui rahvusvahelisi vedusid tehti liisitud autodega. 2005.a. oli võlgniku andmetel ettevõttes liisitud 5 metsaveokit, 3 sadulveokit ja 1 järelhaagis. Liisitud autod tuli võlgnikul makseraskuste tekkimisel 2006.a. alguses liisinguandjatele (Hansaliising Eesti AS, Sampo Liising AS) tagastada. Tehnika remondi ja hooldusbaas võlgnikul puudus, mistõttu remondi- ja hooldusteenust osteti sisse. Osakapital ja osanikud, juhatus. Osakapitali suuruseks oli ja on 200 000 krooni ning osanikeks on alates 2000.a. A. R. ja A. J. , kelle osade suuruseks on vastavalt 120 000 krooni ning 80 000 krooni. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline, juhatajaks ja tegevjuhiks on A. R. . Töötajad. Ettevõttes töötas viimastel tegevusaastatel (2004-2005.a.) töölepingu alusel 8-10 töötajat (autojuhid ja raamatupidaja). Töölepingud lõpetati töötajatega 2006.a. alguses poolte kokkuleppel v.a. T. S. , kes tuli töö puudumisel koondada ja kellele jäi makseraskuste tõttu lõpparve välja maksmata. Võlgniku andmetel ei ole teisi nõudeid tööandjale tulenevalt töölepingute lõpetamisest esitatud. Raamatupidamise korraldus, auditeerimine, arveldused. Kuni 2005.a. töötas ettevõttes töölepingu alusel raamatupidaja (M. J. ), kes koostas ka raamatupidamise aastaaruanded. Viimasel tegevusaastal tehti raamatupidamist teenustööna. Raamatupidamise auditeerimise kohustust võlgnikul ei olnud. Äriregistrile on viimase aastaaruandena esitatud 2004.a. aruanne. 2005.a. aastaaruanne on jäetud koostamata (ettevõtte majandustegevus lõppes 2006.a. veebruaris). Ajutisele haldurile on võlgniku poolt üle antud vaid 2005.a. panga- ja ostu-müügidokumendid (algdokumendid), kuna väidetavalt on halduri poolt nõutud ja võlgniku (A.R) poolt üleandmiseks valmispandud ülejäänud raamatupidamise dokumendid salvestatud andmekandjatel (CD-del) tema valduses olnud sõiduautost 02.09.2009.a. koos muude isiklike asjadega varastatud. Vargus on Põhja Politseiprefektuuri andmetel registreeritud ja alustatud on kriminaalmenetlust nr 09230114509 KarS § 199 lg 2 p.8 tunnustel. Nimetatud põhjustel on ajutisel halduril olnud raskendatud võlgniku varade ja võlgade tegeliku suuruse ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste väljaselgitamine. Lähtuda on

võivad olla nii turusituatsiooni halvenemine, mis väljendus kütusehindade tõusus ja tellimuste vähenemises (väljendus ka asjaolus, et 2004.a. müügitulu saadi 2004.a. aastaaruande andmetel ainult vabariigisiseste vedude arvelt) kui ka suutmatuses kohaneda kujunenud olukorraga. Kahtlemata avaldas negatiivset mõju turusituatsiooni halvenemisel ja maksejõuetuse väljakujunemisel võlgniku alakapitaliseeritus (vähene omakapital). Arvestades 2003-2004.a.kujunenud turusituatsiooni ja ka finantsolukorda, võib hinnata ebaõnnestunuks ka võlgniku otsuse (äriplaani) soetada juurde veokeid, mille liisingumaksete tasumisega toime ei tuldud. Võlgniku edasitegutsemine ja olemasolevate varade müük maksejõuetuse tingimustes ei olnud võlausaldajate huvides ja viis praeguse olukorrani, kus võlgnikul puudub isegi pankrotimenetluse kulude kattevara. ANDMED KURITEO TUNNUSTEGA TEGUDE VÕI RASKE JUHTIMISVEA KOHTA. Võlgnik on 2004.a. aastaaruandest nähtuvalt 2004.a. aasta lõpetanud kahjumiga 440 627 krooni, mis tähendas ühtlasi tema omakapitali (netovara) vähenemist alla ÄS § 171 lg 2 p.1 märgitud piiri (-230 488 krooni). Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid selle kohta, et juhatus oleks kutsunud kokku üldkoosoleku, et otsustada netovara suurendamine seadusega sätestatud piiridesse nagu seda ÄS § 171 lg 2 nõuab. Ka ei tehtud osanike poolt täiendavaid sissemakseid selleks, et taastada seadusega nõutav osakapitali alammäär ega esitatud kohtule pankrotiavaldust. Sellisel juhul oleks aga juhatusel olnud kohustus ( ÄS § 180 lg 5` järgi) esitada viivitamatult kohtule pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamise on võlgniku osanikud otsustanud alles 2008.a. 5.detsembril. Ajutisel pankrotihalduril ei ole praegu piisavalt andmeid, et võtta selge seisukoht, kas võlgniku juhatuse liige on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5`sätestatud kohustust, mis rikkumise ja selle seose korral võlgniku maksejõuetuse tekkimisega annaks aluse süüdistada juhatust raskes juhtimisveas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.dets.2004.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-37-04 asunud seisukohale, et ÄS § 171 lõikes 2 ja 180 lõikes 5`sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Kuriteo tunnustega tegusid ajutine pankrotihaldur selles pankrotimenetluses (vähemalt seni) avastanud ei ole.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku 2,2 miljonit krooni. Võlgnik on juba pikemat aega maksejõuetu ning tema tervendamise võimalused puuduvad. Äriühingu makseraskused said alguse juba 2003.a. ning maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2004-2005.a. Maksejõuetuse põhjusteks saab lugeda nii turusituatsiooni halvenemist, mis väljendus kütusehindade tõusus ja tellimuste vähenemises kui ka suutmatuses kohaneda kujunenud olukorraga. Negatiivset mõju turusituatsiooni halvenemisel ja maksejõuetuse väljakujunemisel alaldas ka võlgniku alakapitaliseeritus (vähene omakapital). Arvestades 2003-2004.a.kujunenud turusituatsiooni ja ka finantsolukorda, võib hinnata ebaõnnestunuks ka võlgniku otsuse (äriplaani) soetada juurde veokeid, mille liisingumaksete tasumisega toime ei tuldud. Võlgniku edasitegutsemine ja olemasolevate varade müük maksejõuetuse tingimustes ei olnud võlausaldajate huvides ja viis praeguse olukorrani, kus võlgnikul puudub isegi pankrotimenetluse kulude kattevara. Võlgnikul puudub igasugune vara, samuti ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus ei tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Heikki Otsal likvideerida OÜ X kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ X registrist kustutamist tuleb Heikki Ots vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X dokumendid anda hoiule A. R. . Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” (tasutaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) §-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Heikki Ots taotlus tuleb rahuldada. OÜ X juhatuse liige on andnud kirjaliku nõusoleku, mille kohaselt on ta nõus kandma ajutise pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri kulutused ja töötasu tuleb hüvitada kogusummas 15 146 krooni solidaarselt OÜ-l X ja juhatuse liikmel A. R. .