Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-08-55060
Tsiviilasi
OÜ A hagi OÜ M ja OR vastu võla, viivise, intressi väljamõistmiseks 137106,72 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hageja OÜ A (XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa, Rait Kaarma Kostja I OÜ M (XXX, XX) esindaja OR Kostja II OR(XXX, XXX) 21.09.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja OÜ A esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja OÜ M esindaja OR Kostja OR
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista ORlt ja OÜ-lt M solidaarselt OÜ A kasuks tagastamata laenu 99202,23 krooni ja intressi 10862,64 krooni ning jätta viivisenõue 97102,61 krooni rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta OÜ A menetluskulud 43,8% ulatuses solidaarselt OR ja OÜ-lt M kanda ja OR ja OÜ M menetluskulud 56,2% ulatuses OÜ A kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetlustaotluse esitamine ei pikenda menetlustoimingu tegemiseks seaduses ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
25. juulil 2006 sõlmisid OÜ A ja OÜ M (kostja I) laenulepingu, mille alusel pidi hageja andma OÜ-le M vajadusel 200 000 krooni, mille pidi viimane tagastama koos intressiga pärast kaatri RIB 750 valmimist ja võõrandamist kuid mitte hiljem kui 01.02.07. OÜ A andis
2-08-55060
kostjale raha 140 000 krooni: 25.07.06 – 70000 kr, 09.08.2006- 10 000 kr, 14.08.06 60 000 kr. Kokkulepitud intress oli 6% aastas ja viivis võlalt 0,5% päevas.
2.02.04.2007 tegi hageja tasaarveldusavalduse kostjale I, esitas teate viivise saamiseks ja kokku tasaarveldas 47436 krooni, sj viivist seisuga 31.03.07 40368,72 krooni ja intresse 4174 krooni ja põhivõlga 2893,28 krooni.
3.22.10.2007 tasaarveldas hageja kostja I arve 10525,60 krooni ning teavitas kostjat I viivistest.
4.22.10.2007 muutsid pooled 25.07.2006 sõlmitud laenulepingut ja intress oli 20% laenujäägilt aastas ning viivis 0,05% päevas viivitatud summadelt ning laen tuli koos intressidega tagastada hiljemalt 01.06.08.
5.23.10.2007 seisuga oli põhivõlg 137106,72 krooni ja viivisevõlg 97102,61 krooni. 01.06.2008 seisuga oli põhivõlg 137106,72 krooni, intressivõlg 16605,06 krooni ja viivis 97102,61 krooni, kokku 250814.39 krooni.
6.Hageja ja OR sõlmisid 22.10.2007 käenduslepingu hageja ja kostja I 25.07.2006 sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga I eelmärgitud kohustuste rikkumise eest.
7.Hageja esitas mõlemale kostjale 03.06.08 nõudekirja põhi- ja kõrvalkohustuste täitmiseks ja andis täiendava tähtaja 15.06.08, võlga ei tasutud, vastust ei ole esitatud.
8.Hageja palus välja mõista põhivõla 137106,72 krooni, intressi 166050,6 krooni, viivise hagi esitamise seisuga 01.06.08 97102,61 krooni, kokku 250814,39 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja haginõuet ei suurendanud (lk 104).
9.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja ei ole täiendava laenu andmiseks, st üle 140000 krooni raha saamist taotlenud, selle tõttu on alusetu väide, et hageja tõttu ei saanud paadi ehitust finantseerida ja millest tulenevalt oleks kostja viivitus tingitud justkui hagejast. Lepingu p 5.3 sätestab kohustuste järjekorra, millest hageja on kinni pidanud tasaarvestuste tegemisel.. M. J kutsuti juhatusest tagasi aprill 2008, hageja ei ole täiendavaid paate tellinud ega soovinud ega neid ka vastu võtnud. M. J ei saanud hageja nimel kokkuleppeid sõlmida alates aprillist 2008. Hageja sai kostjalt 10000 krooni, kuid see läheb lepingu p 5.3 alusel viivise katteks. Viivise suurus on seisuga 01.08.2008 21456 krooni, sest pärast hagi esitamist on kostja viivitanud veel 313 päeva.
11.Kostjad hagi ei tunnistanud, menetluskulud palusid jätta hageja kanda.
12.Hageja ja OÜ M tegutsesid ühise äriprojekti raames (juulist 2006): ehitada ja realiseerida kaater RIB 750. Hageja pidi seda finantseerima 200 000 krooniga ja 6%-lise intressiga aastas ja osalema ostja leidmisel, kostja I pidi ka finantseerima seda, ehitama asja ja müüma. Selleks sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu, hageja pidi andma laenu 200000 krooni ja kostja I pidi selle tagastama koos intressidega pärast kaatri ehitamist ning võõrandamist, kuid mitte hiljem kui 01.02.07. Kostja I vajas kogu summat kaatri ehitamiseks, kuid hageja oma 2 (7)
2-08-55060
kohustusi ei täitnud. Kostja sai 140000 krooni, vaatamata taotlusele ei maksnud hageja ülejäänud summat, raha tuli tagasi maksta ehitatud kaatri müügist laekunud rahast. Laenusumma ja intresside tagasimaksmisega viivitamine tekkis laenuandja tõttu. Kuna 22.10.07 muudeti lepingut, siis pikendati laenu tagasimaksmise aega 01.06.08, uus viivise määr oli 0,05% ja intress 20% aastas, eelneva perioodi eest so kuni 01.06.08 ei saa viivist nõuda. Hageja on alusetult seega nõudnud viivist enne 01.06.08. Viivisearvestus on vale, hageja on arvestanud viivist intresside pealt, mis ei ole õige. Poolte vahel olid pikaajalised ärisuhted. Hageja juhatuse liige M J leppis kostjaga I kokku 2008.a. aprillis, et kostja I ehitab 10 Mare 285 tüüpi paati oma vahendite arvelt ja annab need üle võla kustutamiseks summas 115600 krooni, paadi hind on 11560 krooni. Paadid ehitati 2008.a mais valmis ja anti M. J üle. Hageja keeldus paate vastu võtmast, kostja I ei teadnud, et M. J polnud juhatuse liige tellimuse esitamise ajal.
13.Kostja I esitas hagejale arved: 06.03.07 nr 10 -31624,00 krooni, 23.03.07 arve nr 13 15812,00 krooni. 09.10.07 arve nr 42 10526,60 krooni.
14.Märgitud summadega kustutati intressid ja vähendati võlga tasaarvelduse teel järgmiselt: arve 10 alusel kustutati intressi võlg 16438,36 krooni ja laenusumma vähenes 15185,64 krooni, põhivõlg jäi 06.03.07 124814,36 krooni, arve 13 alusel kustutati intressi võlg 1162,65 kr ja laenusumma vähenes 14649,35 krooni, põhivõlg jäi 23.03.07 110165,01 krooni, Arve 42 alusel kustutati intressi võlg 7961,73 krooni ja laenusumma vähenes 2563,87 krooni, põhivõlg jäi 09.10.07 101223,01 krooni.
15.22.05.07 maksis kostja I hagejale 10 000 krooni põhilaenu ja intresside katteks. Sellega kustutati intresse 3621,86 krooni, vähendati võlga 2563,87 krooni ja 09.10.07 oli võlg 101 223,01 krooni.
16.26.05.08 anti üle paadid 10 tk kokku summas 115600 krooni ja sellega tasaarvelduste korra kustutati kõik intressid 12744,75 krooni ja laen 101223,01 krooni.
17.Kohtuistungil võttis kostja 2 omaks, et käenduskohustus on võetud majanduskutsetegevuses (lk 109).
18.Tõendid: sertifikaadid (lk 70-79), hinnakiri (lk 68), väljavõte pangakontolt 10 000 krooni tasumise kohta (lk 69), tunnistaja M J ütlus, OÜ A volikiri (lk 102). Kohtu põhjendused
19.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1, tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõude kohustuse täitmist ja viivist.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et 25. juulil 06 sõlmisid OÜ A ja OÜ M (kostja I) laenulepingu, mille alusel pidi hageja andma OÜ-le M viimase vajadusel 200 000 krooni, ja mille pidi tagastama koos intressiga pärast kaatri RIB 750 valmimist ja võõrandamist, kuid mitte hiljem kui 01.02.07. OÜ A andis kostjale raha 140 000 krooni järgmiselt 25.07.06 – 70000 kr, 09.08.2006 - 10 000 kr, 14.08.06 - 60 000 krooni. Kokkulepitud intress oli 6% aastas ja viivis võlalt 0,5% päevas. Seega on asjas tõendatud, et kostja I sai hagejalt 25.07.06 sõlmitud laenulepingu alusel laenu 140 000 krooni. Hageja ja OR(kostja II) sõlmisid 3 (7)
2-08-55060
22.10.07 käenduslepingu hageja ja kostja I vahel 25.07.06 sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning et kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga I märgitud kohustuste rikkumise eest, sj ei ole tegemist tarbijakäendusega, mida kinnitas O. R istungil. Kuna vaidlus nende asjaolude üle puudus, ei anna kohus täiendavat hinnangut maksekorraldustele, käenduslepingule. Vaidlus puudus ka selles et paat/kaater RIB 750 ei ole valmis. Pooled vaidlesid selle üle, milline tähendus oli 22.10.07 sõlmitud laenulepingu muudatusel.
21.Lepingu tõlgendamisel, aga selle muudatuste tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest ja tõlgenda koos teiste lepingu tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist VÕS § 29 lg 1, lg 6 järgi.
22.Esitatud laenulepingu 25.07.06 kohaselt oli kostjale I antava laenus suurus 200000 krooni mootorpaadi RIB 750 ehitamiseks, intress aastas 6% ja viivis 0,5% päevas tasumata summalt, laenu tagastamise tähtaeg oli seotud paadi valmimise järgselt selle müügiga, kuid mitte hiljem kui 01.02.07 (lepingu p-d 2.1, 3.1, 3.2, 4.1, 5.1. Esitatud lepingu muudatustest 22.10.07, mille on ühelt poolt allkirjastanud kostja I juhatuse liige O. R ning teiselt poolt 22.10.07 hageja juhatuse liikmeks olnud M J, nähtub, et pooled on sõlminud laenulepingu 25.07.06 muudatuse ning et laenusaajale anti laenu 200000 krooni 20% - lise intressiga aastas, et laen tuleb tagastada pärast kaatri RID 759 valmimist ja võõrandamist kuid mitte hiljem kui 01.06.2008 ning et laenusumma tagasimaksmata jätmisel või intressi maksmisega viivitamisel maksab laenusaaja viivist päevas tasumata summalt 0,05% (muudatuste preambula, p 2.1, 3.2,4.1, 5.1). Seega nähtub esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et mõlemad lepingud kajastavad ühte ja sama laenusuhet, selle eesmärki ja nimelt kostjale 200000 krooni laenamist mootorpaadi RIB 750 ehitamiseks, küll aga erinevad lepingud intressimäära ning viivise suuruse poolest. Kostja tunnistaja M. J ütles, et hageja pidi 25.07.06 sõlmitud laenulepinguga finantseerima paadi tootmist, mis jäi aga venima ja kuna hagejapoolne finantseerija nõudis raha tagasi, siis sõlmis hageja kostjaga lepingu muudatuse 22.10.07, mille sanktsioonid olid tugevamad ning selle lepingu muudatuse mõte oligi teha selline uus leping, mida suudetakse täita. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sellest juttu, et nõutakse M OÜ-lt varasemat viivist. Hinnates tunnistaja ütlusi omavahel 22.10.07 lepingus kajastuvaga, siis võib kohus järeldada, et hageja tahe oli muuta varasema lepingu neid tingumusi, mis määrasid lepingu tasuvuse e. intressi suuruse ja viivise määra. Nii mõistis hageja tahet ka kostja I, kes oma vastuväidetes hagile kinnitas 22.10.07 tehtud muudatuste eesmärki. Hinnates tunnistaja ütlusi koos lepingu muudatuste p –s 3.2 märgitud tähtajaga, võib järeldada, et kostja I – poolne laenutagastamine venis ja seetõttu lepitigi kokku uutes tähtaegades, mis aga tõi kaasa suurema tasu e. intressi. Kohtu arvates on seega lepingu ja selle muudatuste eesmärki, olemust, tingimusi ning poolte tahet VÕS § 29 lg 1 ja 6 järgi tõlgendades võimalik järeldada, et 22.10.2007 poolte vahel sõlmitu (dokument: lepingu muudatus) oli suunatud eelkõige esialgse 25.07.06 lepingu muutmisele ja seda laenu kui sellelt tasutava intressi tagastamise tähtaja, intressi ja viivise suuruse muutmiseks. Tunnistaja ütlus selles osas, et viivised ei soovitud kostjalt I nõuda kui muudatus 22.10.07 poolte vahel tehti, kinnitab kohtu arvates otseselt kohustuste täitmise tähtaja muutmist ja seda, et varasemalt tagastamata laen ja tasumata intress ei ole laenusaajapoolne lepingu rikkumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud 25.07.06 sõlmitud laenulepingu muudustega 22.10.07 poolte, sh hageja tahet muuta lepingu tingimusi, sj laenu tagastamise tähtaega ja intressi suurust ning viivisemäära ning seda, et varasemalt sõlmitud lepingu järgi viivist temalt ei nõutud. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli endiselt seotud paadi valmimise ja selle müügiga, kuid hiljemalt 01.06.08. Kuna paat ei ole valmis ega müüdud, siis muutus hageja laenu ning intressi tasumise kohustus sissenõutavaks 01.06.08 ja seega ei saa rääkida kohustuse rikkumisest enne märgitud tähtaega. Hageja viitas, et kostja pole 02.04.07 ja 22.10.07 tehtud tasaarveldusavaldustele 4 (7)
2-08-55060
vastuväited esitanud kuigi hageja on seal tasaarvestanud ka viiviseid, kuid nimetatu ei oma tähtsust, sest kostja esitas need vastuväited hagile. Samas väärib kohtu arvates märkimist, et hageja lepinguline esindaja esitas kostja vastu tasaarveldusavalduse 22.10.07, millega tasaarveldas viiviseid, kui samal päeval sõlmis hageja oma juhatuse liikme M. J kaudu lepingu muudatuse võla tasumise tähtaja osas, mis ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas käitumine (VÕS § 6, TsÜS § 138). Olukorras kus lepingulise kohustuse täitmise tähtaega on lepingu partneriga kokkuleppel muudetud, on alusetu ja hea usu põhimõttega vastuolus pidada samal hetkel teist lepingu poolt enne muudatusi tehtud lepingu rikkujaks ja nõuda temalt viivist (antud juhul nõuti viivist 25.07.06 lepingus märgitud tähtaja järgi ja see tasaarvestati). Järgnevalt vaatleb kohus, kas kohustus on täidetud, kuivõrd selle üle tekkis vaidlus.
23.Lepingu kohaselt maksti intressi tagasimaksmata laenusummalt. Vaidlus puudus selles, et kostja oli tasunud hagejale 22.05.07 10 000 krooni ja esitanud hagejale arved 06.03.07 nr 10 - 31624,00 krooni, 23.03.07 nr 13 15812,00 krooni, 09.10.07 arve nr 42 10526,60 krooni.
24.Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.08, ei saanud hageja tasaarvestada 02.04.07 oma viivisenõuet kostja nõuetega, mis väljendusid eelmärgitud arvetes. Lepingu p 5.3 järgi oli hagejal õigus lugeda tasaarvestuse korras märgitud summad intresside, seejärel laenusumma katteks vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja 9, mille järgi loetakse täitmine toimunu esmalt intressi, seejärel põhikohustuse katteks ja võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata teisiti.
25.Vaidlus puudus selles, et kostja sai 25.07.06 – 70000 krooni, 09.08.2006 - 10 000 krooni, 14.08.06 - 60 000 krooni, seega tuleb kooskõlas lepingu p 4.2 (lk 6) hakata arvestama eelmärgitud summadelt tasumisele kuuluvat intressi laenu üleandmise vastavatelt päevadelt. Intressimäär oli vastavalt lepingu muudatustele 20% aastas ja lepingu p-s 4.2 on sätestatud, et aasta on 360 päeva, seega oli intress päevas 0,05% (20/360).
26.Tulenevalt intressi suurusest peab kohus kooskõlas lepingu p 5.3, VÕS § 88 lg 8, 9 kontrollima kohustuse täitmist ja tasaarvestust erinevate kohustuste katteks ning tegema intressi määrast tulenevalt vastava ümberarvestuse.
27.02.04.07 tegi hageja tasaarvestuse. Selleks ajaks pidi olema 70000 – krooniselt laenult intress 8 kuu ja 2 päeva eest (242 päeva, kuud lepingu p 4.2 järgi 30-päevased) vastavalt 8470 krooni (0,05%x242x70000). 10000- krooniselt laenuosalt pidi intress olema 02.04.07 (7 kuud, 2 päeva, 210 päeva) 1050 krooni ja 60000- krooniselt laenuosalt intress 02.04.07 vastavalt (7 kuud, 2 päeva, 210 päeva kokku) 6300 krooni. Kokku oli intress 15820 krooni.
28.02.04.07 tasaarvestas hageja kostja 2 arvet, so nr 10 ja nr 13 kokku summas 47436 krooni, millest arvestas intressi 4174 krooni ja põhivõlga 2893,28 krooni, ülejäänud arvestas aga viivisevõla katteks, mis ei olnud lubatav, kuna kohustus ei olnud muutunud sissenõutavaks (vt otsus eespool). Kuna kostja leidis, et viiviseid ei saanud nõuda, siis ei saanud ka hageja tasaarvestada kostja nõudeid viivise osas vastavalt VÕS § 200 lg 4. Seega pidi 47436 krooni märgitud summa minema 15820- kroonise intressi kustutamiseks ja ülejäänud summa 31616 krooni põhivõla vähendamiseks selliselt, et 02.04.07 jäi põhivõlg vastavalt 108384 krooni (140000-31616). Kooskõlas lepingu p 4.1 tuleb arvestada intressi edaspidi seega 108384-lt kroonilt ja seda arvates 03.04.07 (02.04.07).
29.22.05.07 maksis kostja hagejale 10000 krooni, mille kinnituseks esitas kostja ka väljavõtte pangakontost. Hageja selle raha saamist ei vaidlustanud, ent leidis, et see katab osaliselt viiviseid. Kuna nõue muutus sissenõutavaks alles lepingu muudatuse kohaselt 01.06.08, ei 5 (7)
2-08-55060
saa märgitud 10000 krooni lugeda viivisevõla tasumiseks. Seega oli 22.05.07 intress 108348 kroonilt vastavalt 1 kuu ja 19 päeva eest (lepingu p 4.2 järgi 1x 30 p + 19 päeva, vastavalt 49 päeva) kokku 2654,52 krooni ja seega katab lepingu p 5.3 alusel 10000 krooni intresse summas 2654,52 krooni ja osaliselt laenu 7345,48 krooni ning seisuga 22.05.07 oli laenujääk vastavalt 101038,52 krooni (108348 – 7345,48=101038,52).
30.22.10.07 tegi hageja uue tasaarveldusavalduse. Selleks ajaks oli intress summalt 101038,52 kroonilt vastavalt 5 kuu ja 22 päeva eest (lepingu p 4.2 järgi 30-päevased kuud, 5x30+22=172) krooni 8689,31 krooni. Hageja tasaarvestas kostja arve nr 42 järgi summa 10525,60 krooni. Hageja arvestas selle viivise katteks, mis ei olnud lubatav (vt otsus eespool). Seega kattis 10525,60 krooni intressi 8689,31 krooni ja 1836,29 krooni võrra laenu vastavalt lepingu p-le 5.3 ning seisuga 22.10.07 oli laenujääk vastavalt 99202,23 krooni (101038,52 - 1836,29).
31.Kostja leidis, et ta on märgitud võlgujäänud laenusumma ja sellelt arvestatud intressi tagastanud teiste paatide arvelt. VÕS § 89 järgi võib võlgnik teha kohustuse täitmise teo asemel teistsuguse teo üksnes võlausaldaja nõusolekul. Tunnistaja M. J ütluste kohaselt võttis ta vastutuleku korras kostjale I teised paadid müüki, et kostjal I oleks kergem laenu tagasi maksta, kuid sellist kokkulepet, et laen nende paatide üleandmisega kustutada, ei olnud. Kostja väidetel anti paadid üle mais 08. Tunnistaja ütluste kohaselt olid need paadid tema laos, hageja väitel ei ole ta saanud mingeid paate. Seega ei leidnud kinnitust kostja ülalmärgitud väited sellest, et hageja lubas võimaldada laenu tagastamist selliselt, et asendada rahalise kohustuse täitmine asjade üleandmisega hagejale aga ka see, et asendamine oleks hageja poolt vastuvõetud. Järelikult ei ole kohustuse täitmine asendamist leidnud ja seega ei ole kohustus asendamisega täidetud. Nimetatud kaalutlustel ei anna kohus hinnangut ka paatide sertifikaatidele ja hinnakirjale. Pooled vaidlesid küll selle üle, kas tunnistaja sai üldse aprillis 2008 midagi laenu tagastamise osas ja täitmise asendamise osas kokku leppida, kuna ta ei olnud enam hageja juhatuse liige, küll aga leiab kohus, et märgitu pole oluline, sest tunnistaja ei kinnitanud sellise täitmise asendamise kokkuleppe olemasolu üldse ja seega puudub tähtsus sellel, kas ta oli juhatuse liige ja millised õigused ja kohustused tal olid hageja ees. Selle tõttu ei oma asjas tähendust ka kostja poolt kohtule esitatud M. J poolt OÜ A nimelt antud volikiri 02.05.08 (lk 102).
32.Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole oma kohustust, milleks oli laenujäägi 99202,23 krooni tagastamine 01.06.08 koos intressidega, tähtajaks täitnud. Seega on kostja I kohusust rikkunud ja hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 ja 397 lg 1. Märgitud ajaks 01.06.08 oli intress (23.10.07-01.06.08, 7 x30 + 9= 219 päeva, lepingu p 4.2 järgi 30-päeased kuud) 99202,23 –krooniselt laenujäägilt vastavalt 10862,64 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõue OÜ M vastu osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja seda võla 99202,23 krooni ja intressi 10862,64 krooni nõudes.
33.VÕS 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja ei ole viivisenõuet alates 01.06.08 kostja vastu esitanud. Kuna eelpool tuvastas kohus, et kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.08, siis ei saanud hageja viivist ka varem nõuda, mistõttu tuleb hageja viivisenõue, mis on arvestatud eelneva perioodi eest enne 01.06.08 summas 97102,61 krooni, jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida lisaks, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, justkui oli raha tagastamisega viivitamine tingitud sellest, et hageja ei andnud laenu piisavalt paadi ehitamiseks, et seda valmis saada ja müüa ja millest võlg tasuda. Lepingu p 2.2. järgi maksti laen välja vastavalt vajadusele, seda, et kostja oleks taotlenud raha lisaks sellele, mis hageja laenas (140000 kr), ei ole kostja tõendanud. Viivisenõude alusetuse tõttu ei oma aga see asjaolu, kas kostja palus täiendavat raha hagejalt või mitte, tegelikult tähendust. Mis puutub kostja väitesse, et hageja on arvestanud viivist ka intressilt, siis kohus ei pea andma sellel hinnangut, kuna viivisenõue oli nii ehk nii alusetu. 6 (7)
2-08-55060
Iseenesest on õige kostja väide, et intressidel viivise nõudmine ei ole VÕS § 113 lg 6 alusel lubatud.
34.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ja lg 2 alusel tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodu alusel on hagejal kui võlausaldajal VÕS § 65 lg 1 ja 101 lg1 p1 ja § 142 lg 1 alusel õigus O. Rlt kui käendajalt kohustuse täitmist solidaarselt OÜ-ga M. Kuna O. R ei ole tõendanud, et laen koos intressidega oleks seisuga 01.06.08 hagejale tagastatud, siis on nõue käendaja vastu samas ulatuses nagu OÜ M vastu tõendatud ja põhjendatud ja ORlt ja OÜ-lt M tuleb solidaarselt OÜ A kasuks välja mõista tagastamata laenu 99202,23 krooni ja intressi 10862,64 krooni.
35.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostjatele oleks saadetud võlanõue, samuti tasaarveldusavaldused, mistõttu puudub vajadus anda hinnang postikviitungile ja võlanõudele. Menetluskulud
36.TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 ja alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt vastaspoole kanda ning solidaarvõlgnike puhul jäävad need kulud proportsionaalselt solidaarselt kostjate kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 43,8% ulatuses ja seega jäävad hageja menetluskulud 43,8 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskulud 56,2% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.