Tsiviilasi nr 2-09-30254
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-30254
Tsiviilasi
Krediidikassa AS hagi Viljam Takis vastu 5 933 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 090 krooni Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Krediidikassa AS (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); kostja Viljam Takis
Kirjalik menetlus
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Krediidikassa AS (hageja) ja Viljam Takis (kostja) sõlmisid 28.11.2008. a laenulepingu, mille alusel sai kostja 28.11.2008. a kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu 3 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 90 krooni tagastama hiljemalt 15.12.2008. a. Kuna kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, saatis hageja kostjale 19.01.2009. a võlateate ning 20.03.2009. a ja 09.04.2009. a hagihoiatused, millele kostja ei reageerinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlana 3 000 krooni, lepingu sõlmimise tasuna 90 krooni ja viivisena 2 843 krooni. Hageja palub hagi rahuldada, taotledes seejuures ka kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1 000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 700 krooni väljamõistmist. 10.08.2009. a teavitas hageja kohut, et kostja on võtnud nendega ühendust kompromissilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt on kompromiss kostjale edastatud ja selle allkirjastamisel saadetakse kompromissileping kohtule kinnitamiseks.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 10.08.2009. a. Kostja esitas 24.08.2009. a hagile vastuse, milles võtab hageja nõude õigeks summas 5 933 krooni. Vastuse kohaselt on hageja esitanud kostjale ka maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks. 26.10.2009. a teatas hageja kohtule, et kostja ei ole kuni käesoleva ajani tagastanud temale 10.08.2009. a saadetud kompromissi allkirjastatult. Kuivõrd kostja on 24.08.2009. a vastuses võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldab hagi. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1 000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 700 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 3 090 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1 000 krooni.
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 000 krooni (1 000 + 1 000).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.