Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

S.A. on esitanud kohtule hagiavalduse S.K. ́i vastu 50 000.- krooni tasutud ettemaksu ja 30 500.- krooni viiviste ning kohtukulude nõudes põhjusel, et S.A. ́i S.K. ́i vahel sõlmiti lihtkirjalikus vormis ettemaksu kokkulepe 05.juulist 2007.a., mille kohaselt kohustus S.K. müüma S.A. ́ile maatulundusmaa xxx, katastritunnusega 43701:002:0334, pindalaga 19.44 ha. Hagiavaldusele lisatud S.K. ́i poolt lihtkirjalikus vormis antud võlatunnistuse kohaselt andsid S.K. ja S.A. ettemaksu tasumisele võlatunnistuse vormi, mille kohaselt võlgneb S.K. S.A. ́ile 50 000.- krooni ettemaksu ja 1% viiviseid päevas juhul, kui S.K. ei sõlmi hiljemalt 31.augustiks 2007.a. S.A. ́iga kinnisasja ostu – müügilepingut. Hagiavalduse kohaselt S.K. S.A. ́iga 31.augustiks 2007.a. kinnisasja ostu – müügilepingut ei sõlminud, aga samuti ei tagastanud S.K. S.A. ́ile ettemaksu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, S.K., kirjalikes vastustes kohtule (tl.16; 22), tunnistas hagi põhivõla osas, kuid vaidles vastu viiviste nõudele ning selgitas kohtule, et S.A. on ise süüdi kinnistu ostu – müügi lepingu sõlmimata jäämises. Müügitehingu ettevalmistamisega tegeles, kirjaliku vastuse kohaselt, Osaühingu Kirde Kinnisvara juhataja V.T., kes võib kinnitada S.K. ́i vastuväiteid viiviste nõudele. 02.augustil 2007.a. oli Jõhvi notari Ü. M.juures kinni pandud aeg võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Kirjaliku vastuse kohaselt, oli S.A. informeeritud asjaolust, et maaüksusel lasus politsei arest seoses kriminaalmenetlusega, mille tõttu ei saanud tähtaegselt asjaõiguslepingut sõlmida.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, S.A. ja tema nõustaja, R.L. palusid kohtuistungil hagi rahuldada ja S.K. ́ilt S.A. ́i kasuks välja mõista 50 000.- krooni põhivõlga ja 30 500.- krooni viiviseid. Kohtukulud palusid hageja ja tema nõustaja panna S.K. ́i kanda. Hageja ja tema nõustaja selgitasid kohtuistungil, et S.K. ́i vastu esitatud nõude seaduslikuks aluseks on VÕS §3 p.1; §101 lg.1 p.1 ja 6; §104 lg.1 ning §108 lg.1. Täiendavalt selgitasid hageja ja tema nõustaja kohtuistungil, et S.K. on süüdi kohustuse rikkumises. Ettemaksu vastuvõtmisel ja ostu-müügilepingu tähtaja seadmisel ei informeerinud S.K. hagejat maaüksusel lasuvast arestist, mis tegi võimatuks võlakohustuse tähtaegse täitmise. E – kirja teel tunnistas S.K. ka ise, et maaüksust ei saa müüa ning lubas tasuda novembri kuu jooksul kogu võlakohustuse võla. Maaüksuselt võeti arest maha alles aasta pärast ning kui S.A. oleks olnud arestist teadlik, siis ei oleks ta S.K. ́ile ettemaksu tasunud, aga samuti ei oleks ta S.K. ́i poolt pakutud võlakohustust vastu võtnud. Kostja, S.K., kohtuistungile ei ilmunud, kutse käes allkirja vastu. S.K. esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles palus lubada, et teda esindab kohtuistungil L.K.. Kuna L.K. on kaasatud menetlusse iseseisva nõudeta III – isikuna, siis jättis kohus selle taotluse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et L.K. ei saa olla üheaegselt nii III – isik, kui ka S.K. ́i lepinguline esindaja. Samuti puuduvad S.K. ́il õigusalased teadmised. Iseseisva nõudeta III – isik, L.K., aga samuti Osaühingu Kirde Kinnisvara seaduslik esindaja, V.T. ja hageja S.A. taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma seadusliku takistuseta kohtuistungile mitteilmunud kostjata, S.K. ́ita. Kohus rahuldas taotluse. Iseseisva nõudeta III – isik, L.K., vaidles kinnistu väidetava kaasomanikuna hagile vastu. L.K. tunnistas kohtuistungil, et maaüksusel lasus arest, kuna oli alustatud kriminaalmenetlust. L.K. väitis kohtuistungil, et S.A. oli arestist teadlik, mille tõttu ei pea ettemaksu tagasi maksma. 02.augustil 2007.a. oli määratud aeg lepingu sõlmimiseks, kuid S.A. ei ilmunud kohale ja ostis nende maatüki asemel hoopis maatüki Pärnus. S.A. ́i tegevuse tõttu pidid S.K. ja L.K.

maksma Prokuratuurile 1 300 000.- krooni trahvi selleks, et maatükk vabastataks arestist. Palus hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud panna S.A. ́i kanda. Iseseisva nõudeta III – isiku, Osaühingu Kirde Kinnisvara, seaduslik esindaja, juhatuse ainuliige, V.T. palus kohtuistungil hagi rahuldada. V.T. selgitas kohtuistungil täiendavalt, et ta vahendas tehingut ja tegeles selle maaüksuse müügiga. Käesoleval juhul saatis Osaühing Kirde Kinnisvara broneerimislepingu kliendile, kuid klient seda ei allkirjastanud, samuti ei toimunud raha maksmist Osaühingu Kirde Kinnisvara vahendusel. Ettepaneku kinnistu müügiks tegi K.. Notari juures aega kinni pandud ei olnud. K. loobus Osaühingu Kirde Kinnisvara vahendusest, sõitis omal algatusel S.A. ́i juurde Tallinna, kus K. sõlmis S.A. ́iga kokkuleppe. Täiendavalt selgitas Osaühingu Kirde Kinnisvara seaduslik esindaja, V.T., kohtuistungil, et K. ́i poolt müüdav kinnistu oli tõepoolest arestitud ja S.A. teadis arestist. Aresti ei võetud müügi ajaks maha sellepärast, et K. ei maksnud õigeaegselt riigituludesse ära Prokuratuuri poolt määratud summasid. K. ́i poolt summade õigeaegse riigituludesse tasumise korral oleks saanud ka 31.augustiks 2007.a. kinnistult aresti maha võtta ja kinnistu ostu – müügi lepingu sõlmida. Ostu – müügi leping jäi sõlmimata siiski K. ́i enda tegevusetuse tõttu ning K. peaks S.A. ́ile raha tagastama, sest tehing ei toimunud selle tõttu, et arest ei olnud maha võetud. Ka notari juures oleks mõlemal poolel olnud veel võimalik taganeda tehingust. Käesolevaks ajaks oli vaidlusaluselt kinnistult arest maha võetud ning kriminaalmenetlus oli lõpetatud seoses süüteokoosseisu puudumisega.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega 01.novembrist 2007.a. riigilõivu tasumise kohta. S.K. ́i poolt S.A. ́ile antud võlatunnistusega 05.juulist 2007.a. (tl.4). S.A. ́i e – kirjaga S.K. ́ile 17.oktoobrist 2007.a. (tl.5), milles S.A. nõudis võla vabatahtliku tasumist S.K. ́i poolt. S.K. e – kirjaga S.A. ́ile 19.oktoobrist 2007.a. (tl.6), milles S.K. tunnistab võlga S.A. ́i ees ja lubab võla tasuda 2007.a. novembrikuu jooksul. Viru Maakohtu 07.novembri 2007.a. määrusega (tl.7-8). Rahvastikuregistri andmete väljatrükiga S.K. ́i kohta (tl.12). Jõhvi Politseiosakonna kirjaga selle kohta (tl.14), et S.K. elab Jõhvi linnas, Mureli tn.5. S.K. ́i kirjaliku vastusega hagile 06.detsembrist 2007.a. (tl.16), milles S.K. tunnistab oma võlga S.A. ́i ees. S.A. ́i kirjaliku arvamusega 12.detsembrist 2007.a. (tl.19). S.K. ́i uue vastusega 10.jaanuarist 2008.a. (tl.22). S.A. ́i kirjaliku arvamusega 28.jaanuarist 2008.a. (tl.25). S.A. ́i kirjaliku avaldusega 09.oktoobrist 2008.a. (tl.28) uue aadressi kohta. S.A. ́i kirjaliku avaldusega 13.aprillist 2009.a. (tl.34-35) kohtuistungi edasilükkamise kohta. S.K. ́i kirjalike avaldustega 13.aprillist 2009.a. (tl.36-37), milles S.K. taotleb menetlusse kaasamist iseseisva nõudeta III – isikutena Osaühingut Kirde Kinnisvara ja

L.K. ́i. Viru Ringkonnaprokuratuuri 24.juuli 2007.a. kriminaalasja lõpetamise määrusega (tl.39-41). V.T. ́u poolt saadetud e – kirjaga (tl.42). Fotoärakirjaga S.K. ́i võlatunnistusest 05.juulist 2007.a. (tl.43). Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonna, registriosa nr.3412208, kinnistu „Sopi“ andmetega (tl.44-45), mille kohaselt oli Eesti Vabariigi kasuks kinnistule 27.veebruaril 2007.a. võõrandamise tõkestamiseks, registriosa III - jakku sisse kantud keelumärge, mis kustutati alles 26.juunil 2008.a.. 13.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.47-48). Fotoärakirjaga S.A. ́i töövõimetuslehest (tl.50). Viru Maakohtu 18.mai 2009.a. määrusega (tl.51-52). Osaühingu Kirde Kinnisvara poolt koostatud S.K. ́i ja J. Z. vahel sõlmitava broneerimislepinguga (tl.61-62), mis jäi poolte poolt alla kirjutamata ja sõlmimata. V.T. ́u poolt saadetud e – kirjaga (tl.63-64). S.A. ́i kirjaliku avaldusega 30.juulist 2009.a. (tl.73-74). 30.septembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §11 sätteid, mille kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. VÕS §12 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Vastavalt VÕS §30 sätetele, nimetatakse lepingut, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistuseks. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus – või kutsetegevuses. VÕS §108 lg.1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. Vastavalt VÕS §396 sätetele kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS 22. peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et S.A. ́i hagi S.K. ́i vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõik kohtukulud tuleb panna

S.K. ́i kanda. Kohus luges tõendatuks, et S.K. ja S.A., hiilides kõrvale Osaühingu Kirde Kinnisvara poolt osutatava kvaliteetse ja õiguspärase vahendusteenuse kasutamisest, kasutades VÕS 2. peatükis sätestatud lepingute sõlmimise vabaduse printsiipi, 05.juulil 2007.a., Tallinna linnas, S.A. ́i juures, Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonna, registriosa nr.3412208, kinnistu „Sopi“ ostu – müügilepingu sõlmimise tagamiseks, sõlmisid kinnistu maksumuse arvelt ettemaksu lepingu summas 50 000.- krooni, millele S.K. andis kehtiva võlatunnistuse vormi. Võlatunnistuses nähti ette ostu – müügilepingu sõlmimine hiljemalt 31.augustiks 2007.a. ning ostu – müügilepingu sõlmimisega viivitamise eest nähti võlatunnistuses sanktsioonina S.K. ́i suhtes ette viivise rakendamine, suurusega 1% viivist ettemaksu summast, iga viivitatud päeva eest. Kohus luges tõendatuks, et S.K. ́i poolt antud võlatunnistus kirjaliku lepinguna loeti sõlmituks ja kehtivaks vaatamata asjaolule, et lepingudokumendile (võlatunnistusele) on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool, S.K.. Kohus luges tõendatuks, et võlatunnistuse kui lepingu kehtivust ei mõjuta ka asjaolu, et lepingu sõlmimise (võlatunnistuse andmise) ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise (võlatunnistuse andmise ajal) ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust, Eesti vabariigi kasuks seatud keelumärke tõttu kinnistule. Kohus luges tõendatuks, et olenemata asjaoludest, mille tõttu sõlmiti võlatunnistus, oli S.K. ́il kui isikul, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga (S.A. ́iga) õigus kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Samuti võisid pooled kokku leppida ka viivise maksmises, mida S.A. ja S.K. ka tegid. Kohus luges tõendatuks, et S.K. on süüdi kohustuse rikkumises kerge hooletuse (tegevusetuse) vormis, kuna ta ei võtnud piisava kiirusega tarvitusele abinõusid, mis oleksid taganud võõrandamise keelumärke kõrvaldamise kinnistult hiljemalt 31.augustiks 2007.a.. Kohus luges tõendatuks, et S.K. ́ilt kuulub S.A. ́i kasuks välja mõistmisele 50 000.- krooni lepingulist põhivõlga ja 30 500.- krooni lepingulist viivist.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.