lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-76890/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-76890/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-76890

KOHTUOTSUS

Kohus

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Tartu Maakohus

Kohtunik

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. oktoober 2009 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-76890

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Eve Hingla vastu põhivõla 13 403,25 krooni, leppetrahvi 4500 krooni ja intressi 944,18 krooni nõudes hageja AS Krediidikassa (RK 11344317, asukoht Jõe tn 3 10151 Tallinn); hageja esindaja Tarvo Ilves (OÜ Julianus Inkasso, Jõe tn 3 10151 Tallinn, [email protected]); kostja Eve Hingla

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ASi Krediidikassa hagi Eve Hingla vastu osaliselt.
2.Välja mõista Eve Hinglalt AS-i Krediidikassa kasuks 14 347 (neliteist tuhat kolmsada nelikümmend seitse) krooni ja 43 senti, millest 13 403,25 krooni on tagastamata krediidisumma ja 944,18 krooni intress.
3.Jätta AS-i Krediidikassa menetluskulud 76% ulatuses Eve Hingla kanda ja Eve Hingla menetluskulud 24% ulatuses AS-i Krediidikassa kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista Eve Hinglalt AS-i Krediidikassa kasuks menetluskulu 2470 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Krediidikassa hagi Eve Hingla vastu 18 847,43 krooni (põhivõlg 13 403,25 krooni, leppetrahv 4500 krooni, intress 944,18 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.05.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kätte isiklikult kostjale 21.05.2009. Kostja vastas kohtule kirjalikult 10.06.2009, teatades, et võtab hagi õigeks ja on nõus kirjaliku menetlusega.
3.TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud.
4.TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 12.05.2008 võlateatest (tl 9), 21.05.2007 laenulepingust koos laenu tagastamise graafikuga (tl 10-14), hinnakirjast (tl 15), isikutunnistusest (tl 16), 11.06.2008 teatisest laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 17).
6.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt laenulepingu p-i 5.1 alusel leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Osutatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmiseks. Hageja nõue põhivõla 13 403,25 krooni ja intressi 944,18 krooni osas kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 4, § 101 lg 2 , § 397 lg 1 ja § 402 alusel.
7.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8.Hageja taotles hagiavalduses kostjalt riigilõivu 1250 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 6500 krooni väljamõistmist.
9.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 2000 krooni. 2(3)
10.TsMS § 168 lõike 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale meeldetuletusena esitanud võlateate, andes kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid kostja ei ole asunud ka siis oma kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda.
11.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (76% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2470 krooni (s.o 76% 3250 kroonist).

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja