Tsiviilasi nr 2-23-15407
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2026 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-23-15407
Menetlustoiming
BSV TEENUS OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega
Menetlusosalised esindajad
BSV TEENUS OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus
ja
nende võlgnik: BSV TEENUS OÜ (pankrotis; registrikood 14244970; asukoht XXX/1, 79513 Rapla; e-post , seaduslik esindaja V.K pankrotihaldur: Tiia Kalaus (isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Civilex, Soola 3 51004 Tartu, tel 7407 662, 504 6694, e-post avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus (registrikood 70000303), esindaja Signe Viimsalu (e-post:
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 551 eurot. Pankrotimenetluse kulud kanda pankrotivara arvel.
(pankrotis)
pankroti avaliku uurimisena ja
BSV TEENUS OÜ (pankrotis) Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 09.10.2023. a. Pankrotihaldur esitas 20.09.2024. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks. Tartu Maakohtu 21.10.2024. a määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. Asja menetluse käigus on kohtu koosseis vahetunud ja asja arutab Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirja nr 7-1/25-76 alusel kohtunik Mari Schihalejev-Parresti asemel kohtunik Eveli Vavrenjuk 26.01.2026. a esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, pankrotihalduri tasu määramiseks, pankrotimenetluse kulude kinnitamiseks, pankrotihalduri vabastamiseks, dokumentide hoidja määramiseks. Pankrotihaldur on kooskõlastanud lõpparuande maksejõuetuse teenistusega. Lõpparuanne
Halduri ja liisingu läbirääkimiste tulemusena võõrandas liising sõiduki hinnaga 51000 eurot ning sõiduki võõrandamisest tekkis kasum 10 419,44 eurot, mille liisinguandja tasus võlgniku pankrotivarasse.
Rahalised vahendid arvelduskontol ja kassas: puudusid
Eeltoodust tulenevalt oli laekumine pankrotivarasse kokku 23 405,30 eurot.
Võlausaldaja
1 Katri Sõrmus (i.k. 48509140299) 2 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
Tunnust. nõude suurus (EUR)
jaotise %
Välja makstav jaotis (EUR)
2 904,11 92 083,55
2,572 81,552
395,66 12 545,28
(rk 70000349)
3 Holm Bank AS (rk 14080830) 4 Seersant M & A OÜ (rk 10391450)
17 763,92 162,00 112 913,58
15,732 0,144 100,000
2 420,08 22,15 15 383,17
*haldur maksab jaotised välja pärast kohtu poolt lõpparuande kinnitamist.
Võlausaldaja Katri Sõrmus (i.k. 48509140299) Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu (rk 70000349) Holm Bank AS (rk 14080830) Seersant M & A OÜ (rk 10391450)
Tunnust. nõude suurus (EUR) 2 904,11
2,572
Välja makstav jaotis (EUR) 395,66
Saamata jaotis (EUR) 2 508,45
92 083,55
81,552
12 545,28
79 538,27
17 763,92 162,00 112 913,58
15,732 0,144 100,000
2 420,08 22,15 15 383,17
15 343,84 139,85 97 530,41
jaotise %
pädev, et üle vaadata ettevõtte majandustegevus ning teha kas selles korrektiivid või võtta juba varem vastu otsus tegevuse lõpetamiseks. Haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus tegi selgelt ebaõige prognoosi, kui selgitas, et 2022.a. vahetas välja oma autopargi, s.t. müüs vanad autod, sest nende remondikulud olid väga kulukad ning liisis uued veokid. Võlgniku juhatuse liige selgitas vande andmisel, et tema prognoos oli ainult lootusel, et uute autodega kulud vähenevad. Tegelikud kulud suurenesid ca 10 korda. Võlgniku makseraskused olid püsivad juba 2022.a., mistõttu ongi ebatavaline juhatuse otsus võtta ettevõttesse mitu uut liisingautot, millega kaasnesid mitu korda suuremad kulud, kui väidetavad vana tehnikaga seotud remondikulud. Võlgnik sõlmis Scania Finanas AB Eesti filiaaliga liisinglepingud oktoobris 2022.a. Konto väljavõtte kohaselt ei tuvastanud haldur võlgnikul selliseid rahalisi vahendeid, mille eest oleks üldse olnud võimalik selliseid kohustuslepinguid sõlmida. Seega, puudusid võlgnikul teenuse osutamisest või majandustegevusest rahalised vahendid, mis oleksid võimaldanud uute kohustuste võtmist. Kahjuks selgus menetluse käigus, et juhatus ei teinud selliste tehingute eel mingit prognoosi või arvestusi, vaid kõik tulevikku suunatud positiivne tulem uute autode kasutuselevõtmisest oli rajatud lootusele. Siinkohal, võib nõustuda selles, et liisingmaksed suurenesid seoses EURIBOR-i kasvuga, kuid selliste kohustuste võtmisel peaks juhatus alati arvestama, et tegevusest suudetakse teenida määras, mis jätab pidevalt väikese kasumi pärast jooksvate kohustuste täitmist. Midagi sellist ilmselt juhatus ei arvestanud. Juhatus otsustas juba 2023.a. augustis oma liisitud sõidukid võõrandada, et vältida suurema kahjumi tekkimist. Juhatuse liige selgitab, et sõidukid võõrandas ta turuhinnaga ja kasumlikult ning teenitud kasumi arvelt maksis välja töötasud töötajatele, kellega lepingud lõpetati 31.08.2023.a. On märkimisväärne, et kolme töötaja lõpparved moodustasid kokku 3 285,98 eurot ning V.K-le makstud töötasu (juhatuse liikme tasu) perioodi eest jaanuar 2023 – august 2023 moodustas 25 510 eurot (2500 €/kuus (neto)). Väljamaksed teostati 1.09.2023, mistõttu töötasu väljamaksetelt tasumisele kuuluvad riigimaksud muutusid sissenõutavaks koos deklaratsiooni esitamisega 10.10.2023.a. Sõidukite võõrandamine teostati augustis, seega tehingult tekkiv käibemaksu kohustus muutus sissenõutavaks koos deklareerimisega 20.09.2023.a. Juhatuse liige väidab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tulevikus tekkiva maksekohustuse täitmiseks rahalisi vahendeid ei jätku. Iga juhatuse liige on äriühingu raamatupidamise eest vastutav isik, mistõttu maksude tasumine ning tehingutelt nende tasumise kohustus on juhatuse liikmele teada, kusjuures seadusega on määratud tähtajad, millal tuleb maksud deklareerida ning samal ajal ka tasuda. Kõike eeltoodut arvestades jõudis haldur seisukohale, et maksejõuetus kujunes lõplikult välja siis, kui võeti vastu otsus liisingvara võõrandamiseks ning ei arvestatud sellega kaasneva maksukohustusega. Samuti septembris teostatud väljamaksed töötasude osas, kus jäeti arvestamata töötasudelt maksmisele tulevad riigimaksud. Juhatuse liige on kinnitanud, et tegevus ettevõttes lõppeski 31.08.2024, seega oli tal ju teada, et isegi septembris, oktoobris tekkiva maksukohustuse täitmiseks tal rahalised vahendid puuduvad või ilmselt olemasolevatest ei jätku. Pankrotimenetluses on haldur koostöös Maksejõuetuse teenistusega võtnud ja saanud juhatuse liikmelt täiendavaid selgitusi.
Arvestades kõike eeltoodut ja menetluses kogutud tõendeid, esitati juhatuse liikmele nõue rahaliste vahendite tasumiseks algselt summas 13 929 eurot. Arvestades juhatuse liikme poolt esitatud tõendeid ja selgitusi, olukorras, kus tema tervislik seisund on halvenenud, millest tingituna ei ole tal võimalik saada töist tulu määras, mis võimaldaks nõude täitmist. Samuti tuvastati, et juhatuse liikmel isiklikult puudus vara, mille arvelt nõuet rahuldada. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid haldur ja juhatuse liige võlatunnistuse summale 7000 eurot, mille täitmise tähtajaks määrati 31.12.2025.a. Kohustatud isik tasus maksegraafiku alusel osamakseid ning tasus kogu summa vastavalt kokkulepitule tähtaegselt. Eelnimetatud kohustuse täitmise tulemusena on pooled kokku leppinud, et BSV Teenus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei esita haldur (kooskõlastatult Maksejõuetuse teenistusega) juhatuse liikme vastu mingeid rahalisi nõudeid seoses BSV Teenus OÜ pankrotiga. Pankrotihaldur on kokkuvõtvalt arvamusel, et BSV TEENUS OÜ (pankrotis) maksejõuetuseni viis vähene müügikäive, mille arvelt ei suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi ning juhatuse liikme valed ärilised otsused, mis olid tingitud juhatuse liikme puudulikust tegevusest rahavoogude prognoosimisel ja majandustegevuses esinevate riskide hindamisel. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olid ka rasked juhtumisvead juhatuse liikme tegevuses. Tõendamist ei ole leidnud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuritegu. Kuivõrd juhatuse liige on halduriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt oma rahalise kohustuse pankrotivarasse täitnud, siis ei kavatse haldur esitada avaldust ärikeelu kohaldamiseks ega kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodust tulenevalt on võimalik pankrotimenetlus lõpetada. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 163 lg 1, 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 15.01.2026. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 26.01.2026. a ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne vastab PankrS §-le 162 lg 2. Lõpparuandele on lisatud lõppbilanss. Pankrotihaldur on kooskõlastanud lõpparuande maksejõuetuse teenistusega. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne BSV TEENUS OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on BSV TEENUS OÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks muuhulgas ka võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. PankrS § 163 lg 4, 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu PankrS § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 23 405,30 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 4503,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – CiviLex OÜ-le. Pankrotihaldur palub määrata tasu lähtuvalt pankrotivara suurusest alammääras vara suuruselt summas 23 405 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 12 801–32 000 eurot on 3093 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 13,3% ehk 140,33 eurot, kokku seega 4503,33 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud tasu maksmist alamääras. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, mh seoses pankrotivara valitsemise ja müügiga, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust, on põhjendatud halduri tasu määramine pankrotihalduri taotletud alamääras summas 4503,33 eurot, millele lisandub käibemaks 1080,80 eurot, kokku 5584,13 eurot. Tasu määrata pankrotivarast käibemaksukohustuslasest büroole, mille kaudu haldur tegutseb – CiviLex OÜ-le. Pankrotihalduri tasu suuruse on heaks kiitnud maksejõuetuse teenistus. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 551 eurot (maksejõuetuse teenistuse kulud pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena (PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 1 p 7)). Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 551 eurot. Pankrotimenetluse kulud kanda pankrotivara arvel. Kohus vabastab vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri kohustustest BSV TEENUS OÜ (pankrotis) äriregistrist kustutamisel. Äriregistri seaduse § 23 lg 5 kohaselt kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilise isiku registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana.
Haldur palub määrata võlgniku dokumentide hoidjaks V.K. Pankrotihalduri taotlusel tuleb BSV TEENUS OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata V.K. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.