(Hagi õigeksvõtmisel)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.oktoober 2009 Rapla
Tsiviilasja number
2-09-16170
Veiko-Raivo Saarva ja Toomas Tšernõševi hagi Artü Tehnika OÜ vastu saamata töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja 1 Veiko-Raivo Saarva (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). esindajad Tsiviilasi
Hageja 2 Toomas Tšernõšev (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx xxxxx xxxxxxx). Hagejate lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, asukoht Ahtri 12 10151 Tallinn).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja Artü Tehnika OÜ (reg kood 11322480, asukoht Karjaveski talu Kärpla küla Kehtna vald 79063 Rapla maakond), seaduslik esindaja Arvo Tünder. 04. august 2009
Välja mõista Artü Tehnika OÜ-lt Veiko-Raivo Saarva kasuks 30 772,73 krooni saamata töötasu, 30 000 krooni hüvitust seoses töölepingu lõpetamisega, 7108,47 krooni hüvitust kasutamata puhkuse eest ja 15 000 krooni hüvitust lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Välja mõista Artü Tehnika OÜlt Toomas Tšernõševi kasuks 64 096,44 krooni saamata töötasu, 30 000 krooni hüvitust seoses töölepingu lõpetamisega, 7866,42 krooni hüvitust kasutamata puhkuse eest ja 15 000 krooni hüvitust lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta kostja kanda.
Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hagejate nõuded Veiko-Raivo Saarva (edaspidi hageja 1) ja kostja vahel sõlmiti määramata tähtajaks tööleping, mille kohaselt hageja 1 asus kostja juures 01. juulist 2008 tööle ja samast kuupäevast hakati arvestama ka hageja 1 tööstaaži. Lepingu järgi pidi hageja 1 kostja juures töötama täistööajaga. Tegelikult töötas hageja 1 osalise tööajaga ja kostja ei maksnud hagejale 1 2009.a. jaanuarist kuni 10. märtsini 2009 töötasu. Seepärast esitas hageja 1 10. märtsil 2009 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks samast kuupäevast TLS § 82 alusel, kuna tööandja rikkus töölepingu tingimusi. Kostja nõustus hageja 1 avaldusega. Eeltoodu alusel on hageja 1 seisukohal, et tal on õigus kostjalt välja nõuda saamata töötasu jaanuarist 10. märtsini 2009 summas 30 772,73 krooni, TLS § 82 lg. 2 kohane hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 30 000 krooni, hüvitus 14 kasutamata puhkusepäeva eest summas 7108,47 krooni ja hüvitus lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 15 000 krooni s.o. kokku 82 881.20 krooni. Toomas Tšernõšev (edaspidi hageja 2) ja kostja vahel sõlmiti määramata ajaks tööleping, mille kohaselt hageja 2 asus kostja juures 01. juunist 2008 tööle. Samast kuupäevast hakati arvestama ka hageja 2 tööstaaži. Lepingu järgi pidi hageja 2 kostja juures töötama täistööajaga, kuid ta töötas osalise tööajaga ja kostja ei maksnud hagejale 2 alates 2008.a. septembrist kuni 10. märtsini 2009.a. töötasu. Seepärast esitas hageja 2 10. märtsil 2009 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks samast kuupäevast TLS § 82 alusel seoses töölepingu tingimuste rikkumisega kostja poolt. Kostja nõustus hageja 2 avaldusega. Eeltoodu alusel on hageja 2 seisukohal, et tal on õigus kostjalt välja nõuda saamata töötasu eespool nimetatud ajavahemiku summas 64 096,44 krooni. Hageja 2 oli 13. oktoobrist kuni 17. oktoobrini 2008, 03. novembrist kuni 21. novembrini 2008, 05. jaanuarist kuni
raske töö ja hagejad ei soovinud selle palga eest töötada, nad töötasid seal kuskil kuu aegaveebruari lõpust 10.märtsini ja said selle aja eest miinimumtasu; 09.märtsil teatasid hagejad tööpäeva lõpus, et nad soovivad töölt lahkuda TLS § 82 alusel, kirjalikud avaldused esitasid nad 10.märtsi hommikul, kostja tuli nende soovidele vastu; paar päeva hiljem maksis ta neile töötasu Ingliste mõisa keldris tehtud töö eest; tasu oli sularahas; töölepingu lõpetamise vormistas ta hagejate poolt soovitud alusel, Saue objektil tehtud töö eest said hagejad palga kätte, kas täies mahus, seda ei oska öelda; juba augustis 2008 tekkis Sauel tellijaga tagasilöök- tellija ei kandnud kogu raha üle; hagejatega jäi kokkulepe, et kui objekti leiab, siis hakkavad edasi tegutsema, täis palga maksmise kokkulepet hagejatega tööseisaku aja eest ei olnud, ei olnud ka kokkulepet madalama töötasu maksmise kohta; hagejad ei nõudnud mingit hüvitust tööseisaku aja eest. Kohtu seisukoht Kohus andis pooltele 13.augustini k.a. aega kompromisslepingu sõlmimiseks. Hagejate esindaja on kohtule teatanud, et pooled kompromissini ei jõudnud. Kohtuistungil andsid pooled nõusoleku jätkata niisugusel juhul menetlus kirjalikus vormis. Kuna kostja on võtnud hagid õigeks, siis tuleb hagid TsMS § 440 lg. 1 kohaselt rahuldada. TsMS § 444 lg. 4 kohaselt võib õigeksvõtul põhinevast otsusest põhjendava osa välja jätta. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannatab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seepärast tuleb hagejate menetluskuld jätta kostja kanda.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.