2-09-14853
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-09-14853
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS EMT hagi V.K.`i vastu 2 939.- krooni nõudes. Hagihind 1 797,90 krooni.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Aktsiaselts EMT (RK: 10096159)
Hageja esindaja:
Eerika Erlach (volikirja alusel)
Kostja:
V.K. (IK xxx)
Resolutsioon
2 939.-
kättetoimetamise kohta, siis toimetada tagaseljaotsus kostjale, V.K.`ile kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, V.K.`ile, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 1 000.- (üks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi V.K.`i vastu 2 939.- krooni võlgnevuse, 1 250.krooni riigilõivu ja 1 180.- krooni õigusabikulude nõudes.
Maakohus saatis 09. aprillil 2009.a, 23. aprillil 2009 ja 12. juunil 2009.a. kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded toimetati kostjale kätte 26. aprillil 2009.a ja 22. juunil 2009 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (tütre ja tädi kaudu). Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2 939.- krooni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 1000.- krooni. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 250.- krooni. Viru Maakohtu 20. veebruari 2009 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 20. veebruaril 2009. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 03. aprillil 2009. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 03. aprillil 2009, s.o hiljem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõppu 03. aprillil, ning kohtule esitatud hagimaterjalidest ei nähtu kohtumääruse hagejale kättetoimetamise tähtaega, ei saa maksekäsu kiirmenetluse kulusid lugeda tsiviilasja nr 2-09-14853 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 250.- krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata.
Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt õigusabi kulud summas 1 180.- krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 1 000.krooni, ja õigusabi kulu 1 180.- krooni, kokku 2 180.- krooni. Riigilõivu 250.- krooni väljamõistmise osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.