N.M.i (K.) hagi J.B. vastu kahju 15 518, 40 krooni hüvitamise nõudes
Hagihind
15 518, 40 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
06. oktoober 2009
Menetlusosalised
Hageja:
N.M. ( K.)
(IK xxx, elukoht: xxx) esindajad Maksim Fedotov ja V.M. J.B. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Resolutsioon
1.Rahuldada N.M.i hagi osaliselt.
2.Välja mõista J.B.lt N.M.i kasuks 14 637,90 (neliteist tuhat kuussada kolmkümmend seitse) krooni 90 senti.
3.Menetluskulud jätta täielikult J.B. kanda.
4.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 21.10.2009 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.N.M. (K.) esitas kohtule hagi J.B. vastu kahju 15 518, 40 krooni hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt ujutas 26.07.2009 kostja (xxx) üle korrus allpool asuva hageja korteri (xxx). Üleujutamise tulemusena tekitati hagejale materiaalne kahju – kahjustatud sai WC ja vannituba, osaliselt ka esik. WC-s olid üleujutamise tagajärjel laigud seinal, laes ja põrandal, tapeet koorus seina küljest lahti, rikutud oli WC mööbel. Vannitoas olid üleujutamise tõttu veelaigud seinal, laes ja põrandal, rikutud sai vannitoa mööbel, põrandalt tuli lahti kahhelplaat. Esikus sai rikutud põrand, lagi ja seinad, uputuse laigud jäid seinale. Üleujutamise tagajärjel olid vannitoa ja WC uksed kasutuskõlbmatud ning vajasid väljavahetamist.
3.Hageja on seisukohal, et kuna kostja tegevusega kahjustati hageja vara, on hagejal õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt 15 518, 40 krooni väljamõistmist.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt.
5.Kostja selgitas vastuses, et üleujutamise tagajärjel said kahjustada hageja vannitoa seinad ja koridori seina nurk. Tapeet pundus seinast lahti. Järgmisel päeval läks kostja koos oma abikaasaga uuesti hageja korterisse, et vaadata üle kahjustused. Kostja abikaasa pakkus, et teeb kahjustatud kohtades ise remondi enda kulul. Kostja abikaasa oli nõus ostma omal kulul vajalikud materjalid. Kostja abikaasal on ehitaja-restaureerija sertifikaat ja ta omab suurt töökogemust vastaval alal. Samuti maksis kostja 1 500 krooni vannitoa mööbli kahjustamise eest (vannitoa seinakapikese eest). Hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga ja teatas, et soovib kutsuda firma, kes hindab ära kulutused, teeb remondi professionaalselt ja kulud selleks kannab kostja. Kostja ei nõustu hageja toodud kahjudega, nt vannitoa uks oli vana tüüpi, mistõttu ei vaja ujutuse tõttu väljavahetamist.. Samuti ei nõustu kostja hageja sooviga panna vannitoa seintele kostja kulul kahhelkivid. (enne üleujutust olid seinad kaetud pestava tapeediga), ka põrand oli kaetud NSVL-i aegsete kiviplaatidega. Veekahjustuse pindala ei olnud suurem kui 4 m 2 , hinnangu andnud firma aga märkis kahjustuse pindalaks 39 m.2 Lisaks märgib kostja, et hageja vannituba ja tualett asuvad ühes, mitte eraldi ruumidena nagu väidab seda hageja. Üleujutuse põhjustas pesumasina äravooluvooliku katkemine ning põhjus likvideeriti kohe. Kostja ei nõustu hageja kavatsusega teha euroremonti kostja kulul. Kostja leiab, et ujutusega põhjustatud kahju ei ole 15 518 krooni nagu hagis märgitud.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
6.Hageja jäi hagiavalduses toodud nõude juurde. Hageja jäi kindlaks, et kostja tekitatud kahju on 15 518 krooni nagu hagiavalduses toodud.
KOHTUISTUNG 06.10.2009
7.Hageja esindajad jäid kohtuistungil esitatud nõude juurde ja selgitasid, et hageja tellis töid teostama äriühingu, kuna soovis kvaliteetset, kiiret ja garantiiga remonditööd.
8.Kostja tunnistas, et põhjustas üleujutamisega hagejale kahju, kuid vaidles vastu kahjunõude suurusele. Kostja ei nõustu kahjustatud pindala suurusega. Uks kriuksus ja lagi rippus juba enne üleujutamist, vannitoas oli enne ujutust seinal pestav tapeet. Kahju tegelikku suurust ei hinnanud keegi. Kui remonti teostanud äriühing kohale tuli, siis kostjat ei kutsutud. Arveid võib oma arvutis kes tahes teha ja kostja ei välista, et remondi võis teostada ka keegi hageja sõpradest. Eksperdi määramise nõudest kostja loobus.
9.Hageja selgitas, et koridoris viimase 6-7 aasta jooksul ei ole remonti tehtud, WC ja vannituba remonditi aasta enne viimast üleujutamist. Vannitoa suurus on umbes 4-5 m2 , koridor 6-7 m2 põrandapinda. Remonditav pindala on 39 m2 , kuna siia on arvestatud ka remonti vajanud laed ja põrandad. Eelmisel korral remonditi vannituba sel viisil, et pahteldati seinad, pandi tapeet seinale, aga põrandaplaate ei vahetatud. Hageja peab loogiliseks, et remont tuleb teha kaasaegsete vahenditega. 1,5 m2 kahhelplaate pannakse WC põrandale. Uks tuli vahetada, kuna vesi jooksis laest mööda ust põrandale ning niiskuse tõttu uks ja lävepakk tursusid. Lisaks paigaldati lae ja põranda plastmassist nurgaliistud. Hageja jäi esitatud nõude juurde, selgitades, et kostja on hageja korterit kuuel korral üle ujutanud, pakkunud selle eest 500 krooni. Kostja ei ole nõus kohtuväliselt tekitatud kahju heastama.
II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja süül 26.07.2009 tekkinud hageja korteri üleujutamise tagajärjel kahjustati hageja korterit ja hagejale on sellega seoses tekkinud varaline kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et kahjustati vannituba, WC-d ja osaliselt koridori. Pooled ei vaidle selle üle, et koridoris ei ole teostatud remonti enne üleujutamist 6-7 aasta jooksul ning vannitoas ja WC-s teostas hageja remonti aasta tagasi.
12.Pooled vaidlevad hüvitamisele kuuluva varalise kahju suuruse üle.
13.VÕS § 101 lg.1 p.3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg.1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg.3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist.
14.Hageja nõuab üleujutamise tagajärjel kahjustatud korteri remondiga kantud kulude hüvitamist summas 15 518,40 krooni (VÕS § 128 lg.3).
15.Nõue on põhjendatud OÜ Uniblock Ehitus remonditööde teostamise hinnapakkumisega (tl 6), mille kohaselt:
1.kulub tööde ettevalmistamiseks ja demontaaži töödeks 16 tundi (maksumus 1760 krooni);
2.maalritöid (pahteldamine, ettevalmistustööd, ja tapetseerimine) koos vajalike ehitusmaterjalidega on vaja teha 39 m2 (maksumus 6123 krooni);
5.dekoratiivsete elementide (plastist liistude ja nurkade) paigaldus 18 jm (630 krooni);
6.põrandaliistude paigaldus 12 jm (684 krooni);
7.muudeks töödeks ja kinnitusmaterjalideks (500 krooni);
8.transpordile (300 krooni). Maakohus leiab, et hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude tõendamiseks esitatud hinnapakkumises on tegemist põhjendatud ja mõistlike kuludega.
16.VÕS § 127 lg.5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, väljaarvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus leiab, et ukse ja põrandaplaatide vahetus oli vajalik, kuid kuna hageja sai vana ukse ja vanade põrandaplaatide asemel uue ukse ja uued põrandaplaadid, tuleb nimetatud kuludelt maha arvestada 25% paigaldatud plaatide ja ukse maksumusest. Kuna vannitoas ja WC-s teostati remonti kõigest aasta tagasi, tuleb kostjal muud remonditööd (va vahetatud ukse ja põrandaplaatide maksumus) hüvitada täies ulatuses. Koridori remondikulude hüvitamisel arvestab kohus asjaolu, et koridor sai kahjustada vaid osaliselt ja seega sellega seotud kulud ei ole suured ning eeltoodu tõttu tuleb kostjal hüvitada ka koridori remontimisega seotud kulud täies ulatuses.
17.Kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluva põhjendatud ja vajaliku kahjuhüvitise suuruseks on 14 637,90 krooni, mis kujunes järgmiselt:
1.ettevalmistus- ja demontaažitööd 1760 krooni;
2.maalritööd 6123 krooni;
3.plaatide paigaldus 326,25 krooni;
4.ukse paigaldus 1875 krooni;
5.liistude ja nurkade paigaldus 630 krooni;
6.põrandaliistude paigaldus 684 krooni;
7.muudeks töödeks ja kinnitusmaterjalideks 500 krooni;
8.transpordile 300 krooni. Kokku 12198, 25 krooni x käibemaks 20% = 14 637,90 krooni.
18.Vastuseks kostja vastuväitele remondipinna suuruse osas märgib kohus, et remondipinna suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et lisaks põrandale said veekahjustusi ka laed, seinad ja uks. Põhjendamata on ka kostja vastuväide, et remondi võinuks ära teha ka kostja abikaasa. Kohus leiab, et hagejal on õigus korteriomanikuna valida, kas ta nõuab kahju tekitanud isikult kahjustuste parandamist või lasta teha need vastava ala spetsialistil. Hagejal oli põhjendatud alus kahelda kostja abikaasa kompetentsuses, kui viimane hindas kahjude suuruseks 500 krooni. Kohus ei arvesta otsuse tegemisel ka kostja väidet, et kostja on 80% puudega, kes ei tööta ning kasvatab kahte last, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ka kostja abikaasa ei tööta (kostja kinnitas, et abikaasa omab head ehitusspetsialisti kvalifikatsiooni), so et kostja pere puhul on tegemist rahalistes raskustes oleva perega, kes ei ole suuteline hagis nõutud ulatuses kahju hüvitama. Ainuüksi puude ja kahe alaealise lapse olemasolu ei tõenda kostja pere majanduslikult rasket olukorda.
19.Menetluskulud
Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes sellest, et hagi kuulub osaliselt ca 94% osas rahuldamisele, jätab kohus TsMS § 163 lg.1 alusel menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Olev Mihkelson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.