2-08-8209 BIGBANK AS-i (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi AM ja TH’i vastu solidaarselt võla saamiseks 14 940,95 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS ), lepingulised esindajad I Landõr, T Vospert Kostja I AM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II TH (isikukood XXX, võimalikud elukohad XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AM’lt ja TH’ilt solidaarselt võlgnevus 18 338 (kaheksateist tuhat kolmsada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 75 senti BIGBANK AS-i kasuks.
3.Välja mõista AM’lt ja TH’ilt solidaarselt alates 21.09.2009 kuni tagastamata krediidisumma (8 567,46 krooni) täieliku tasumiseni viivis 27,02% tagastamata krediidisummalt aastas BIGBANK AS-i kasuks.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista AM’lt ja TH’ilt solidaarselt menetluskulud täies ulatuses BIGBANK AS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-08-8209 Asjaolud
1.02.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja I tarbijakrediidilepingu (tl 14-15).
2.02.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu (tl 21-22).
3.18.11.2008 vähendas hageja nõuet ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 16 906,18 krooni ja viivis (tl 53).
4.21.09.2009 loobus hageja leppetrahvi summas 2 373,49 krooni nõudest ja viivise nõudest tagastamata intressi summalt aastas (tl 78-80). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 18 338,75 krooni, millest põhivõlgnevus on 8 567,46 krooni, viivis 7 937,76 krooni, intress 1 833,53 krooni, ning alates 21.09.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,02% tagastamata krediidisummalt aastas ja menetluskulud.
6.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale I tarbijakrediidilepingu alusel krediiti 12 000 krooni ning lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 27,02% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepingu perioodi eest 19 542,89 krooni. Lepingule kohaldati krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 16-18).
7.Kostja II võttis endale käenduslepinguga hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimummääras 43 543 krooni tähtajaga 01.06.2014 (tl 21-22).
8.Kostjad ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, seega edastas hageja kostjatele 03.10.2008 ja 23.10.2006 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks (tl 23-26). Kostjad kirjadele ei reageerinud.
9.21.11.2006 edastas hageja kostjatele lepingu ülesütlemisehoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu üleütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks (tl 27-28). Kuna kostjad võlgnevust ei likvideerinud ütles hageja 02.01.2007 kostjale I saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 29). Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja kostjat II 02.01.2007 nõudekirjaga (tl 30). Pärast lepingu ülesütlemist on kostja I tasunud hagejale 09.10.2007 250 krooni ja 12.11.2007 500 krooni, mis arvestati sissenõudekulude katteks.
10.Peale hagi esitamist on kostjad tasunud kokku 4 000 krooni, millest 700 krooni arvestas hageja sissenõudekulude katteks ja 3 300 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Kostja AM vastuväited
11.Kostja tunnistab hagi ning märgib, et ei tasunud võlgnevust kuna viibis kinnipidamisasutuses. Kostja TH
12.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-08-8209
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 02.05.2006 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale I krediiti 12 000 krooni ning lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 27,02% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepingu perioodi eest 19 542,89 krooni (tl 14-15).
17.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti 02.05.2006 käenduslepingu, millega kostja II võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimummääras 43 543 krooni tähtajaga 01.06.2014 (tl 21-22). Kuna hageja nõue kostjate vastu ei ületa käendusega võetud maksimumsummat ega tähtaega, siis on hagejal õigus esitada kogu nõue kostjate vastu solidaarselt.
18.VÕS 101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et hageja on § 416 lg 1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda 02.01.2007 kostjale I saadetud ülesütlemisavaldusega (tl 29), millest hageja teavitas ka kostjat II 02.01.2007 nõudekirjaga (tl 30).
2-08-8209
19.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 12 000 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja I tasunud hagejale 750 krooni, mis arvestati võla sissenõude kulude katteks ning peale hagi esitamist on kostja II tasunud 4 000 krooni, millest 700 krooni arvestas hageja sissenõudekulude katteks ja 3 300 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Seega on kostja I poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8 567,46 krooni. Kostja I on hagi õigeks võtnud ning kostja II ei ole esitanud vastuväiteid krediidisumma suurusele. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 8 567,46 krooni.
20.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppe nr 1 alusel oli kostjal I kohustus maksta hagejale intressi 27,02% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 19 542,89 krooni. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 1 833,53 krooni. Kostja I on hagi õigeks võtnud ning kostja II ei ole intressi summale vastu vaielnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista intress summas 1 833,53 krooni.
21.VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul viivisemääraks kokkuleppega nr 1 kokku lepitud intress 27,02%. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 on samuti leidnud, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista seisuga 21.09.2009 sissenõutavaks muutunud viivis summas 7 937,76 krooni. Kostja I on hagi õigeks võtnud ning kostja II ei ole viivise summale vastu vaielnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 7 937,76 krooni.
22.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjatelt välja mõista
2-08-8209 solidaarselt alates 21.09.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,02% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.