2-09-21263/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

I Asjaolud ja menetluse käik MB osaühingu seaduslik esindaja esitas 12.05.2009 avalduse MB osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühing alustas tegevust 2008. a märtsis, avalduse esitamise ajaks on äriühingul tekkinud võlad, mis ületavad mitmekordselt äriühingu väärtust. Kuna äriühingu võlad on suured ja vahendeid nende tasumiseks ei ole, siis on tegemist maksejõuetusega, mis võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ajutine ja seetõttu otsustas äriühingu juhatus esitada pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul vara 15 000 krooni ja kohustusi on 1 470 699.95 krooni. Äriühingul puudub vara kohustuste täitmiseks. Võlgniku tegevus on lõppenud ja tulu oodata ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab avalduse esitaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja palub võlgniku juhatuse liige algatada võlgniku pankrotimenetlus. Maksejõuetuse põhjusteks on pankrotiavalduse kohaselt oluline töödemahu langus ehitusturul seoses üldise majandusliku langusega ning tellijate poolt kohustuste mittetäitmisega. Äriühingu juhtkond ei näinud ette kõiki äririske, mis on seotud nimetatud tööde tegemisega ja panustas siseturule. Välisturgudele minek ei osutunud tulemuslikuks ja seetõttu on äriühingu tegevus nõudluse langemise tõttu lõppenud. Äriühingu juhatus teeb järelduse, et võlgniku majandustegevuse tulem osutus ebapiisavaks võlgade maksmiseks ja normaalse majandustegevuse jätkamiseks. Võlgniku hinnangul tekkis püsiv maksejõuetus 2009. a aprilli lõpus. Harju Maakohtu 18.05.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-09-21263 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Randu R . 07.09.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgniku põhiliseks tegevusalaks olnud ehitustegevus, võlgniku omakapital on 40 000 krooni, võlgniku juhatuse liige on KI. Võlgniku osanikeks on KI, VL ja VI. Võlgnik asutati 12.03.2008. Võlgniku pangaväljavõtete ja juhatuse liikme selgituste põhjal tegutses võlgnik aktiivselt käesoleva, 2009. aasta alguseni metallitöid tehes. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks metallikonstruktsioonide ehitus, mis oli orienteeritud peamiselt Eesti siseturule. Võlgniku kinnitusel alltöövõtjad projektides kaasatud ei olnud. Tellimusi teostati ainult oma tööjõudu kasutades. Tootmistehnika oli renditud või tellija poolt tagatud. Abimaterjalide (elektroodid, keevitusgaasid, lõikekettad jt) kulud olid alati töövõtja kanda. Põhimaterjalid (metall, torud, kinnitused) tagas tellija. Tegevuslubasid taotletud polnud, peale äriregistrit muid registreeringuid ei ole, ametiasutuste nõusolekuid taotletud ei ole. Äriühingu kontor asus kuni 30.04.2009 aadressil XXX. Alates 01. maist 2009 on juhatuse väitel üürileping lõpetatud. Juhatuse liikme selgituste kohaselt oli üüripinna suurus 33 m2 ning võlgniku juhatuse liikme kinnituste kohaselt oli tegemist korteriga, mis kuulus EK OÜ-

2-09-21263 le. Samuti on võlgnik kasutanud OÜ-le T hoonestusõiguse alusel kuulunud angaari XXX. Juhatuse väitel on üürileping lõpetatud alates 01.05.2009. Juhatuselt saadud informatsiooni kohaselt oli kasutuses olev pindala ca 432 m2. Ajutine pankrotihaldur juhib tähelepanu asjaolule, et juhatuselt saadud selgituste nähtuvalt ei ole võlgnikul olnud vajadust sedavõrd suure üüripinna järgi. Lisaks on angaari puhul tegemist amortiseerunud (pigem ajutise) metallehitisega, millel puuduvad olmeruumid ning ka vesi/kanalisatsioon. Kohapealse vaatluse järgselt leiab ajutine pankrotihaldur, et angaar ei ole olnud 100 % võlgniku kasutuses, vaid ta on kasutanud võib-olla vaid osa sellest. Ajutine pankrotihaldur hindab, et turuhind võiks olla sellisel angaaril maksimaalselt 30 krooni/m2. Viimane tähendab, et juhul, kui võlgnik oleks kasutanud 100 % angaarist ning tasunud maksimaalset turuhinda, tulnuks tal tasuda kuus mitte rohkem kui 12 960 krooni OÜ-le T. Samas nähtub, et tasutud on kokku OÜ-le T erinevate arvete alusel 577 722 krooni. Ülaltoodud tegevuse kirjeldus põhineb eelkõige juhatuse liikme selgitustel kuna dokumentatsiooni (lepinguid) on esitatud vaid valikuliselt, viidates asjaolule, et dokumendid on varastatud. Aruandes toodud tõendid seotuse kohta T OÜ-ga ning maksed võlgniku tegevuse juhtimisega seotud isikutele viitavad, et võlgniku asutamine ja tegevus on olnud suunatud eelkõige maksude tasumisest kõrvalehoidmisele. Võlgniku juhatuselt saadud informatsiooni kohaselt on peamiste tellijate nimekiri alljärgnev: SÕaktsiaselts, aktsiaselts V Õ , aktsiaselts R L , J C E OÜ, F S osaühing, H T JA P AKTSIASELTS. Mistahes dokumente võlgniku juhatus ei ole viidatud tellijatega tehtud toode/tehingute kohta esitanud. Võlgnevuste tekkimise objektiivseteks põhjusteks märgib võlgniku juhatuse liige KI olulist töödemahu langust ehitusturul alates novembrist 2008. a seoses üldise majanduslangusega ning tellijate poolt oma kohustuste mittetäitmisega. Perioodil veebruar-märts 2009. a tegeles juhatuse väitel võlgniku üksikute lepingute täitmisega, mis ei olnud kasumlikud, kuid samas olid võlgnikul püsivad kulud, kõigepealt töötajate töötasu osas. Võlgniku juhatus kinnitas, et välisturgudele (Läti, Soome) minek ei osutunud tulemuslikuks ning äriühingu tegevus on nõudluse märkimisväärse languse tõttu lõpetatud. Äriühingu juhatus teeb järelduse, et MBCU majandustegevuse tulem osutus ebapiisavaks võlgade maksmiseks ja normaalse majandustegevuse jätkamiseks. Selgituse kohaselt võlgniku juhtkond ei näinud ette kõiki äririske, mis on seotud nimetatud tööde teostamisega. Ajutine pankrotihalduril on põhjust järeldada, et võlgnik on algusest peale tegelenud kahjumlikult (kui lähtuda eeldusest, et raha on välja viidud süsteemselt läbi aruandvate isikute väljamaksete, siis tegemist ei ole kahjumiga). Ajutine pankrotihaldur juhib tähelepanu asjaolule, et maksuameti esitatud maksusaldode väljavõttest nähtub, et võlgnevused seoses töötajatega tekkisid tegevuse algusest peale ning ainuke kohustus mida on järjepidevalt täitmata jäetud on kohustus tasuda makse. Nimetatud osas võib järeldada, et võlgnik oleks pidanud juba varem esitama võlgniku pankrotiavalduse, vältimaks täiendava kahjumi tekkimist. Võlgniku 2008-2009 bilansi kohaselt oh võlgniku kahjum perioodil 1. aprill 2008. a. kuni 30. aprill 2009. a. 1 657 991 krooni. Esitatud aruande seisuga oli 30. aprillil 2009. a. võlgnikul varasid kokku summas 37 665 krooni ja kohustusi 1 655 656 krooni. Viimane tähendab, et omakapital on -1 657 991 krooni. Kuna ajutisele pankrotihaldurile on esitatud vaid vähesed äritegevust kajastavad dokumendid, on ajutine pankrotihaldur teostanud ülevaate rahade liikumistest äriühingu kontodel tuginedes väljavõtetele. Pangakontode põhjal on väljavõetud alljärgnevad maksed: KI teostatud ja temalt laekunud maksed; VI teostatud ja temalt laekunud maksed; VL teostatud ja temalt

2-09-21263 laekunud maksed; OÜ-le T teostatud ja sellelt laekunud maksed; sularaha liikumised; väljamaksed, mis ületavad 10 000 krooni. Pärast halduri poolt kontode läbitöötamise tulemuste tutvustamist võlgniku juhatuse liikmele KI, selgitas viimane põhilisi väljamakseid alljärgnevalt, jagades need väljamakseteks: aruandvatele isikutele (kulude katteks) ja koostööpartneritele. Väljamaksed KI ja VI võlgniku juhatuse kohaselt on tegemist: kassasse võetud sularahaga majanduskulude katteks ja väljaminekud kontodelt seoses tarnijate ja muude koostööpartnerite esitatud arvete tasumisega. Võlgniku juhatuse liikme KI selgituste kohaselt perioodil mai 2008.a kuni aprill 2009.a kassasse võetud sularaha (sularahaautomaadist sularaha väljavõtt või VI/KI pangakontole rahasummade ülekandmine selgitusega ,,aruandealused summad”) kattis järgmiseid jooksvaid majanduskulusid: töötajatele lähetusraha maksmine (halduri kommentaar- osadel töötajatel on tasud seni saamata); lähetuses töötajate majutus (hostelid ja hotellid); ehitustöödes kasutatud tõstetehnika rent (töötajate kinnitusel kasutati peamisel OÜ T kraanat); ehitustöödes kasutatud materjalide ostmine sularahas - roostevaba torud, karpteras, raudtalad (võlgniku juhatus on ise algselt kinnitanud, et need kulud kandsid alati kliendid). Samas ei ole võlgnikul esitada mistahes dokumente mis tõendaks nimetatud kulutuste tegemist või väljamaksete seotust võlgniku tegevuseks vajalike kulutustega. Pankrotihaldur juhib tähelepanu, et sularahas välja võetud (ilma selgitusteta summad), KI , VI ja VL välja makstud summad kokku (mitte arvestades neile makstud töötasusid ning võttes arvesse nende poolt tehtud tagasimakseid) on 1 255 770.60 krooni. Tööde teostamiseks vajalike kulutustena on makstud ka OÜ-le T üle poole miljoni krooni. Võttes arvesse võlgniku kirjeldust materjali kulude jms osas (mille kandsid tellijad) ning asjaolu, et võlgnikuga seotud isikute käitumine oma äride korraldamisel viitab soovile süstemaatiliselt hoida kõrvale maksude tasumisest, on põhjust kahtlustada, et nimetatud osas on raha välja võetud vähemalt osaliselt muuks otstarbeks kui juhatuse selgitustes toodud otstarve. Võlgniku juhatuse liikmete seletuse kohaselt oli suurimaks koostööpartneriks T OÜ. Võlgniku juhatuse väite kohaselt on 30.03.2008 ja 01.04.2008 sõlmitud üürilepingute, mida ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud, alusel avaldajale olid antud üürile järgmised asjad: ärihoone (metallist angaar, üldpinnaga 500 m2); KIA Carnival; sõiduauto Mercedes-Benz E 320 CDI; autokraana MAZ IVANOVETS KC 3577. Töödega seotud kulutustena on pangaväljavõtete alusel tasutud OÜ T 577 722 krooni. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku poolt esitatud arved hõlmavad vaid ca 50 % tegelikult tasutud summadest. Samuti viitame ülal asjaolule, et küsitav on OÜ T kuulunud angaari vajadus kui ka seisukord. Ehk on põhjust arvata, et seda on kasutatud tõenäoliselt raha välja viimiseks OÜ-le T. Võlgnik on toonud ka loetelu muudest koostööpartneritest ja neile tasutud summadest. Samas ei ole toodud loetelu ammendav ning neile tasutud summad on olnud marginaalsed võrreldes sularaha tehingute ja OÜ-le T tasutuga. Võlgniku juhatuse liikmele KI on makstud töötasuna 128 000 krooni, kuludokumentide alusel on talle tehtud väljamakseid kokku 249 111 krooni. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kuludokumente eelnimetatu kohata. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et nõue K. I vastu on 249 111 krooni. K. Ivanov on võlgniku enamusosanik. Võlgniku raamatupidajale VL on makstud kokku 169 720 krooni, selgituste kohaselt on see olnud 10 000 krooni kuus lepingujärgselt. Kuna äriühing tegutses pangaväljavõtte kohaselt 13 kuud, siis pidanuks L saama tasu maksimaalselt 130 000 krooni, seega on talle tasutud kokkulepitust 39 720 krooni rohkem. Kuludokumentide alusel on L makstud ühtekokku 24 456 krooni ajutise pankrotihalduri hinnangul on nõue L vastu kokku

2-09-21263 67 671 krooni. V. L on võlgniku väikeosanik ja OÜ T osanik ja juhatuse liige. VI on kuludokumentide alusel makstud kokku 796 428 krooni, võlgnik nimetatud kulude kohta alusdokumente esitanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on V. Ivanovi vastu nõue 796 428 krooni. V. Ivanov on võlgniku väikeosanik ja OÜ T osanik ja juhatuse liige. STOÜle on tasutud kolme eraldi arve alusel kokku 357 168 krooni. Äriregistri andmetel on ST OÜ osanik ja juhatuse liige JP, kes on ka võlgniku ühe peamise tellija J C E OÜ juhatuse liige. J. P ütluste kohaselt teostas ST OÜ mitmesuguseid teenuseid võlgnikule, kuigi ST aruanne ei näita töövõttu. J. P ei ole ajutist pankrotihaldurit teavitanud asjaoludest, mis viitavad ettevõtte üleminekule. Ajutisel pankrotihalduril ei olnud võimalik hinnata, kas töid on teostatud tegelikult või on kasutatud rahade väljakantimiseks J C E OÜ-st. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võimalik nõue ST OÜ vastu võib olla kuni 357 168 krooni, juhul kui tegelikult töid ei teostatud. Võlgniku ainukese juhatuse liikme töötasu on olnud 15 000 krooni. Kuni 31.12.2008 on juhatuse liikme poolt üüritud OÜ T kasutamiseks sõiduauto KIA Karnival ja kuni 30.04.2009 sõiduautot Mercedes-Benz. Samas kinnitab võlgnik, et tema tegevus lõppes veebruarismärtsis 2009. a. Võlgnikul on 10 töötajaga töösuhe lõpetamata ja hüvitised maksmata. Samuti on kahele töötajale, kellega töösuhe on lõpetatud, välja maksmata töötasu suuruses 265 524 krooni. Töötaja NN käest saadud informatsiooni põhjal on osa töötajaid käesoleval hetkel tööl M OÜ-s. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi 1 655 656 krooni, vara turuväärtuseks on maksimaalselt 3 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku osanik ja juhatuse liige on olnud perekondlikult seotud mitmete erinevate äriühingutega, kes tegelesid või tegelevad samal tegevusalal – T Ä OÜ ja OÜ T. KI, VI ja VL peaksid teadaolevalt kasutama variisikutena äriskeemi jätkamiseks OÜ-d M , mille asukoht on sama, mis MBOÜ-l ja varem pankrotistunud T Ä OÜ-l ning omanik ja juhatuse liige peaks olema VI tütre mees. Viimaseid andmeid ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik kontrollida. OÜ M teostab käesoleval ajal sama tööd vähemalt ühe senise tellija JCEOÜ juures. Võlgnikuga seotud äriühinguteks on T Ä OÜ, OÜ T ja OÜ M . T Ä OÜ osanikud ja juhatuse liikmed on VI ja VL. T Ä OÜ pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata 20.03.2008. nimetatud äriühinguga samal aadressil asuvad võlgniku varad. Kinnistu, millel T Ä OÜ asus ja asuvad võlgniku varad, kuulub OÜ-le T hoonestusõiguse alusel. OÜ T juhatuse liikmeteks ja osanikeks on samuti VI ja VL. Asjaolu, et T Ä OÜ ja võlgniku varade asukohaks olev kinnistu kuulub OÜ-le T hoonestusõiguse alusel, viitab asjaolule, et VI ja VL ja KI poolt T Ä OÜ ja OÜ M kasutamine on võinud olla suunatud viidatud isikute äride elluviimiseks viisil, mis võimaldab vältida palkade ja maksude maksmist. OÜ M osanik ja juhatuse liige on Artur Varnava. Äriühing on ümber kujundatud osaühinguks pärast võlgniku pankrotimenetluse alustamist. Töötajatelt saadud informatsiooni kui ka äriühingu registreeritud aadressi ja tegevust puudutav informatsioon annab aluse kahtlustada, et OÜ M on järgmine vahend VI ja VL ja KI poolt oma tegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võinud olla rasked juhtimisvead ja võlgniku tegevus võib vastata ka kuriteo tunnustega teole. Võlgniku osanike koosolekut ei ole kokku kutsutud. Vastavalt ÄS § 171 lg 2 p-le 1 juhatus kutsub kokku

2-09-21263 osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Sellise osanike koosoleku toimumisel tuleks omakorda osanikel võtta vastu üks ÄS § 176 loetletud otsustest. Samuti ei ole juhatus täitnud kohustust teavitada osanikke võlgniku majandustegevuse halvenemisest - ÄS § 180 lg 5. Olemasolevate andmete baasil ei ole võlgnik teavitanud, mis ajast alates netovara ei vastanud seaduse nõuetele. Samas on võimalik tuvastada, et kogukulud (kui käsitleda kuluna ka kõiki väljamakseid) on 13 kuu perioodil olnud ca 5 551 862 krooni. Viimane tähendab, et igakuiselt on kulusid olnud keskmiselt ca 462 655 krooni. Võlgniku juhatus on teavitanud, et majandustegevus lõppes sisuliselt jaanuaris ning veebruar-märts 2008. a olid vaid mõned tööd, mis ei olnud kasumlikud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et viidatud perioodil, kui töid oli vähe ja need ei olnud kasumlikud, pidi eelkõige kahjumiks olema kulud töötajatele (13 kuu kogukulu koos maksudega oh 2 899 966 krooni, ehk 223 074 krooni kuu), kontori (ca 5000 krooni kuu) ja angaari rent (ca 20 000 krooni kuu arvete põhjal). Viimane tähendab, et maksimaalne kahjum saanuks olla kuus 248 074 krooni (töökulu, angaar, büroo) ning perioodil veebruar-aprill 2009. a kokku maksimaalselt 744 222 krooni. Samas on ka see kahjumi number viidatud perioodi kohta tõenäoliselt põhjendamatult suur, kuna teatud töid võlgniku kinnitusel teostati ning nende eest ka maksti. Viimast kinnitab ka asjaolu, et 2009. a väljamaksed juhatuse liikmele ja VI on olnud väikesed võrreldes 2008.a väljamaksetega. Juhatus ei ole teavitanud, et mistahes tööde eest oleks tasuma jäetud (va 21 536 HTPAS). Seega on kahjum tekkinud pigem pikema perioodi jooksul ning omakapital on olnud negatiivne vähemalt alates jaanuarist 2009.a. Kui lähtuda asjaolust, et 13 kuuga on kogukahjum 1 657 991 krooni, ja asjaolust, et perioodil veebruar — aprill 2009 oli kahjum maksimaalselt 744 222 krooni, siis enne veebruari 2009 pidi kahjum olema vähemalt 913 768 krooni. Ajutine pankrotihaldur märgib, et viimased arvutused on arvestuslikud, kuna puudub igakuine võlgniku poolt esitatud raamatupidamine. Lähtudes eeltoodust on näha, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud AS § 171 lg 2 p-i kohustust ning kutsunud kokku osanike koosolekut. Samuti on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Võlgnik on pikemat aega kahjumis olnud. Arvestades asjaoluga, et hoolimata kahjumi saamisest alates võlgniku tegevuse alustamisest ei ole mistahes kujul proovitud olukorda parandada (vähendada töötajate arvu või vabaneda halduri arvates ebavajalikust angaarist). Samuti ei ole võlgnik kutsunud kokku osanike koosolekut ega kasutanud muid meetmeid võlgniku omakapitali positsiooni parandamiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et eeltoodule tuginedes oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse juba hiljem alt jaanuaris 2009. Võlgniku väidetel on võlgniku dokumentatsioon varastatud. Samas leiab ajutine pankrotihaldur, et arvestades võlgnikuga seotud isikute tegevuse ajalugu ja ka tänast tegevust, on põhjust kahelda selles, et dokumentide vargus oleks olnud sõltumatu võlgniku juhatuse tegevusest. Nii on võlgniku kontodelt võetud välja sularaha ja tehtud väljamakseid ilma kuludokumentideta. On põhjust kahelda, kas vastavad dokumendid eksisteerisid ka enne vargust. Luues võimaluse varastada võlgniku dokumendid ei ole võlgniku juhatus täitnud oma kohustust tagada võlgniku dokumentide säilimine. Samuti on loodud võimalus, et võlgniku ettevõte on läinud üle OÜ M , nimetatut näitavad asjaolud, et OÜ M on pärast võlgniku tegevuse lõpetamist registreeritud samale aadressile, OÜ M omanikuks on võlgnikuga seotud inimene; OÜ M töötavad osaliselt samad isikud,

2-09-21263 kes võlgniku juures, OÜ M üks peamisi tänaseid kliente OÜ JCE alustas pärast võlgniku tegevuse lõpetamist OÜ M teenuste kasutamist. Eeltoodud tegevus viitab võimalusele, et cvõlgniku ettevõte on läinud üle OÜ-le M ning võimaldanud võlgnikul seeläbi vältida võlausaldajate, eelkõige Eesti Vabariigi (läbi Maksu- ja Tolliameti) ees oma kohustuste täitmist. Võlgnik on STOÜ-le tasunud 3 arve alusel kokku 357 168 krooni, nimetatud äriühing on seotud võlgniku ühe peamise kliendi JCE juhatuse liikmega. Kuna ST Oü juhatuse liige viitas asjaolule, et on teostanud võlgnikule töid ja samas võlgnik kinnitas, et nemad ei ole alltöövõtjaid kasutanud, siis võivad need väljamaksed võlgniku tegevusega olla mitte seotud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevus võib vastata KarS § 380 ja 384 koosseisule. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara kohustuste täitmiseks ning kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse üheks põhjuseks võib lugeda majanduslangust Eestis, samas on võlgnik alates tegevuse algusest jätnud suures osas maksud tasumata. Samuti on ta tegutsenud varem kujul, mis on võimaldanud jätta maksud tasumata. Seega on võimalik, et võlgnik on planeeritult asunud maksude tasumisest kõrvale hoidma. Nimetatut kinnitab asjaolu, et võlgnik on järjepidevalt teostanud väljamakseid OÜ-le T ning osanikud ei ole mistahes kujul kaalunud võlgniku tegevuse restruktureerimist, et olukorda parandada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib ST OÜ-le ja OÜ-le T summade tasumine olla tagasivõidetav. Samuti peab ajutine pankrotihaldur võiamlikuks nõuete esitamist juhatuse liikme KI ja osanik VI vastu, kuna mõlemale on tasutud arvesse võetavaid summasid, mille tegeliku tasumise osas puuduvad mistahes dokumendid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

2-09-21263 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. MB osaühingu seaduslik esindaja esitas 12.05.2009 avalduse MB osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. MB osaühingu majandustegevus on lõppenud 2009. a alguses, üürileping kontoriruumide üürimiseks on lõppenud. Võlgnikul on lõpetamata töölepingud 10 töötajaga. Võlgnikul on kohustusi 1 655 656 krooni, millest maksuvõlad moodustavad 1 184 595 krooni, vara on võlgnikul ca 3 000 krooni. Võlgnik on asutatud 12.03.2008, võlgniku 01.04.2008-30.04.2009 majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 30.04.2009 -1 657 991 krooni. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku vara ületab võlgniku kohustusi üle 1 650 000 krooni, võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Järelikult on võlgnik maksejõuetu. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 30.04.2009 (tl 66) on võlgniku omakapital -1 657 991 krooni. Seega ei vasta võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohtul puuduvad võlgniku raamatupidamist kajastavad täpsemad andmed, mis võimaldaksid välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise, ehk omakapitali ÄS § 136 nõuetega vastuollu mineku täpne aeg. Arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital on seisuga 30.04.2009 -1 657 991 krooni, saab järeldada, et võlgniku omakapital

2-09-21263 ei ole ÄS § 136 nõuetele vastanud tõenäoliselt alates äriühingu asutamisest. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 12.05.2009. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige jättis tähtaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mille tõttu võlgnikul puudub käesoleval ajal vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid enam kui 1,65 miljoni krooni ulatuses ja kuna pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikme kohustuse rikkumine raske juhtimisvea tunnustega. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt peab osaühingu juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele äriühingu asutamisest alates. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud ÄS § 171 lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. KarS § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liikme arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks töödemahu langus ehitusturul alates novembrist 2008. a seoses üldise majanduslangusega ja tellijate poolt oma kohustuste täitmatajätmisega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik tegutsenud algusest peale kahjumlikult. Maksuametile esitatud maksusaldode väljavõttest nähtub, et võlgnevused seoses töötajatega tekkisid tegevuse algusest peale ning ainuke kohustus, mida on järjepidevalt täitmata jäetud, on maksukohustus. Võlgniku pangakonto andmetel on võlgniku seotud isikutele – juhatuse liikmele ja osanikule K. I ning osanikele V. I ja V. L – tehtud väljamakseid, mille kohta puuduvad alusdokumendid kokku summas 1 255 770.60 krooni. Samuti on OÜ-le T, mille juhatuse liikmed ja osanikud on võlgniku osanikud VI ja VL makstud üle 577 722 krooni. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt olid 30.03.2008 ja 01.04.2008 sõlmitud üürilepingute alusel võlgnikule antud üürile järgmised asjad: ärihoone (metallist angaar, üldpinnaga 500 m2); KIA Carnival; sõiduauto MercedesBenz E 320 CDI; autokraana MAZ IVANOVETS KC 3577. Võlgniku poolt esitatud arved hõlmavad vaid ca 50 % tegelikult tasutud summadest. Võlgniku juhatuse liikme antud selgitused ei põhjenda võlgniku vajadust sedavõrd suure üüripinna järgi. Üüritud angaar on amortiseerunud (ajutine) metallehitis, millel puuduvad olmeruumid ning ka vesi ja kanalisatsioon. Ajutine pankrotihaldur on kohapealse vaatluse käigus tuvastanud, et angaar ei ole olnud 100 % võlgniku kasutuses, vaid ta on kasutanud võib-olla vaid osa sellest. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et sellise angaari turuhind võiks olla maksimaalselt 30 krooni/m2 ning juhul, kui võlgnik oleks kasutanud 100 % angaarist ja tasunud maksimaalset turuhinda, siis tulnuks tal tasuda kuus mitte rohkem kui 12 960 krooni OÜ-le T. Samas on OÜ-le T tasutud erinevate arvete alusel kokku 577 722 krooni. Võlgnik on dokumentatsiooni (lepingud) esitanud vaid valikuliselt, viidates asjaolule, et dokumendid on varastatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna põhjendatud ei ole OÜ-lt T üüritud 500 m2 suuruse

2-09-21263 angaari vajadus võlgnikule, siis võib põhjendatud olla ajutise pankrotihalduri seisukohta, et tõenäoliselt on seda raha välja viimiseks OÜ-le T. Nimetatut kahtlust kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on toonud ka loetelu muudest koostööpartneritest ja neile tasutud summadest, mis on olnud marginaalsed võrreldes sularaha tehingute ja OÜ-le T tasutuga. Arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ja osanikud on olnud seotud OÜ-ga T ja T Ä OÜ-ga, mille pankrotimenetlus on raugenud ja mis asus samal aadressil, millel asus võlgniku äriruumid ning mis kuulub OÜ-le T ning võlgnik on teinud põhjendamatuid ja tõendamata väljamakseid seotud isikutele - KI, VI ja VL ning OÜ-le T ning võlgniku majandustegevuse käigus on jäetud täitmata maksukohustused, siis on alust arvata, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud teadliku tegevuse tagajärjel. Kuna tulenevalt ÄS § 180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, siis on võlgniku tegevuse eest vastutav juhatuse liige KI. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna äriühingu tegevuse eesmärgiks ja tulemuseks on olnud äriühingu maksejõuetuks muutumine, siis on juhatuse liige rikkunud oma planeerimise ja juhtimise kohustust, sest äriühingu tegevuse ebaõige planeerimise ja juhtimise tulemusena on äriühingust viidud välja tulu. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige rikkunud oma kohustusi, mis on kaasa toonud äriühingu maksejõuetuks muutumise. KarS 384 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku juhatuse poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise ja nimetatud tegu on KarS § 384 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige oma kohustuste rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku osanik ja juhatuse liige K. Ivanov olnud perekondlikult seotud mitmete erinevate äriühingutega, kes tegelesid või tegelevad samal tegevusalal – T Ä OÜ ja OÜ T. KI, VI ja VL kasutavad variisikutena äriskeemi, mis võimaldab vältida palkade ja maksude maksmist, jätkamiseks OÜ-d M , mille asukoht on sama, mis MBOÜ-l ja varem pankrotistunud T Ä OÜ-l ning omanik ja juhatuse liige peaks olema VI tütre mees. OÜ M teostab käesoleval ajal sama tööd vähemalt ühe senise tellija JCEOÜ juures. Kohus kontrollis väidet, et MBOÜ juhatuse liige ja osanik AV peaks olema VI tütre mees, Eesti Rahvastikuregistrist, kuid nimetatud asjaolusid eeltoodud registri andmed ei kajastanud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu tuleb kriminaalmenetluse käigus täiendavalt välja selgitada. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamise algdokumente viitega, et dokumendid on varastatud. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgniku juhatus olukorras, kus väidetavalt on varastatud võlgniku raamatupidamisdokumendid, korraldama raamatupidamisdokumentide taastamise. Nimetatut võlgniku juhatus teinud ei ole. Lisaks nimetatule on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust sellega, et ei ilmutanud piisavat hoolt võlgniku dokumentide säilimise tagamiseks, millest tulenevalt sai toimuda väidetav võlgniku raamatupidamisdokumentide vargus. Kuna võlgnik ei ole esitanud vargust tõendavaid dokumente, näiteks avaldust politseile dokumentide varguse kohta, siis ei ole tõendatud võlgniku raamatupidamisdokumentide vargus ning see võib viidata võlgniku poolsele tahtlusele varjata dokumente ajutisele pankrotihalduri ees. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt

2-09-21263 rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, rikkus ÄS § 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust ja hoolsuskohustust, mille tagajärjel ei ole võimalik tuvastada võlgniku raamatupidamiskannete õigust ning kuna raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on KarS § 3811 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise ning muud võimalikud nõuded: Võlgnik on STOÜ-le tasunud 3 arve alusel kokku 357 168 krooni. ST OÜ on seotud võlgniku ühe peamise kliendi JCE juhatuse liikmega. Kuna ST OÜ juhatuse liige viitas asjaolule, et on teostanud võlgnikule töid ja samas võlgnik kinnitas, et nemad ei ole alltöövõtjaid kasutanud, siis võivad need väljamaksed võlgniku tegevusega olla mitte seotud ja eeltoodust tulenevalt võib esineda alus eelnimetatud tehingu tagasivõitmiseks. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt oli suurimaks koostööpartneriks T OÜ. Võlgniku juhatuse väite kohaselt oli 30.04.2008 ja 01.04.2008 sõlmitud üürilepingute alusel, mida kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile esitatud ei ole, antud võlgnikule üürile järgmised asjad: ärihoone (metallist angaar, üldpinnaga 500 m2); KIA Carnival; sõiduauto Mercedes-Benz E 320 CDI; autokraana MAZ IVANOVETS KC 3577. Töödega seotud kulutustena on pangaväljavõtete alusel tasutud OÜ-le T 577 722 krooni. Kuna võlgniku poolt esitatud arved hõlmavad vaid ca 50 % tegelikult tasutud summadest ning küsitav on OÜ T kuulunud angaari üürimise vajadus võlgniku poolt, tekitab nimetatud asjaolu kahtlust, et üürileping on ettekäändeks raha välja viimiseks võlgniku äriühingust OÜ-le T. Eeltoodust tulenevalt võib esineda alus eelnimetatud tehingu tagasivõitmiseks. Võlgniku juhatuse liikmele KI on makstud töötasuna 128 000 krooni, kuludokumentide alusel on talle tehtud väljamakseid kokku 249 111 krooni. Võlgnik ei ole esitanud kuludokumente eelnimetatud väljamaksete kohata. Eeltoodust tulenevalt, juhul, kui ei esitata põhjendatud kuludokumente, esineb alus esitada nõue K. I vastu on 249 111 krooni ulatuses. Võlgniku raamatupidajale VL on makstud kokku 169 720 krooni, võlgniku selgituste kohaselt on raamatupidajale lepingujärgselt tasutud 10 000 krooni kuus. Kuna äriühing tegutses pangaväljavõtte kohaselt 13 kuud, siis pidanuks V. L saama tasu maksimaalselt 130 000 krooni, seega on talle tasutud kokkulepitust 39 720 krooni enam. Kuludokumentide alusel on V. L tehtud väljamakseid kokku 24 456 krooni, kuna väidetavad kuludokumendid puuduvad, siis esineb nõue V. L vastu kokku 67 671 krooni. VI on kuludokumentide alusel makstud kokku 796 428 krooni, võlgnik nimetatud kulude kohta alusdokumente esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võimalus esitada V. I vastu nõue 796 428 krooni nõudes. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud läbi pankrotihalduri võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 65 000 krooni. Pankrotiavalduse lahendamise ajaks eelnimetatud summat kohtu deposiiti laekunud ei ole. Kohus leiab, et kuna MB osaühingul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb MB osaühingu pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.