Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1 (4)

2-09-44908 ettenähtud maksud (v.a. sotsiaalmaks), (Andrus Õnniku arveldusarve nr 10902008467005 SEB Pank). Määrus saata peale jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt on AnnEss Auto OÜ maksejõuetu. 2007.a. tegevust alustades prognoositi kuu käibeks 70 000 krooni. Alustades saavutati prognoositav käive juba kolmandal kuul. 2008 aastal saavutati kuu käibeks 100 000 krooni. 2008.a. sügisest algas langus. Pärnu linna ehitati juurde mitu automaatpesulat. Asukoht oli linna ääres. Klientide arv vähenes ka seoses majanduslangusega. Võlad kasvasid. Võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada, leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning palub kuulutada välja AnnEss Auto OÜ pankrot. Menetluse käik Pärnu Maakohtu 18.09.2009.a. määrusega algatati avaldaja suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik OÜ-l AnnEss Auto teadaolevaid võlgu ja kohustusi kokku 175 318.02 krooni eest, s.h. võlgnevus maksu – ja tolliameti ees summas 132 836.61 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku varaks on raha kassas summas 1.90 krooni. Põhivara (amortiseerunud mobiiltelefon ja laserprinter) bilansiliseks jääkväärtuseks on 7092.35 kr ja immateriaalsel põhivaral (finantstarkvara Kardinal) 4802.711 kr, kuid ajutise halduri hinnangul nimetatud varal realiseerimisväärtus puudub. Ostjalt (Sanatoorium Tervis) laekumata arve summas 390.- kr osas on tegemist pikaajalise iseloomuga võlaga, mille laekumine ebaselge. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga, vaid tegemist on alalise maksejõuetuse ehk pankrotiseisundiga. AnnEss Auto OÜ (endise nimega OÜ GateInvest ) pakkus OÜ-le Reaalarendus kuuluval üüripinnal sõidu-, maastiku- ja pakiautode käsipesuteenust alates 2007.a oktoobrist. Ettevõttes töötas 5 töötajat, juhatuse liikmed töö eest tasu ei saanud. Ruumide väljaehitamise – seadmete- ja sisustuse finantseerimiseks sõlmiti 2007.a. suvel investeerimislaenuleping AS-ga SEB Pank 600 000.- krooni ulatuses. Laenu tagatiseks oli hüpoteek äriühingu omanik Feliks Essensonile kuuluvale korteriomandile, asukohaga xxxxxxx xxxx xx-x , Pärnus. Seisuga 25.09.2009.a. oli võlgnikul laenulepingust tulenev võlgnevus SEB Pank AS ees kokku summas 518 573.36 krooni. 30. septembril 2009.a. F. Essenson võõrandas temale kuuluva ja SEB Pank AS kasuks hüpoteekidega koormatud korteriomandi xxxxxx xx - x, Pärnus. Kinnisasja müügist laekuvate summade arvelt lõpetati ennetähtaegselt AnnEss Auto OÜ laenuleping nr. 2007024889 ning käesoleva aruande koostamise seisuga puuduvad võlgnikul kohustused SEB Pank AS ees. 2008.a. sügisest hakkas käive märgatavalt vähenema. Põhjuseks nii üldisest majanduslangusest tingitud ostujõu langemine kui ka mitme automaatpesula avamine Pärnu linnas. Võlgniku tegevus lõppes 29.06.2009.a., kui lõpetati üürileping ning kasutusel olnud ruumid tagastati üürileandjale. Kuna selleks hetkeks oli üürivõlgnevuse suuruseks 170 747.96 krooni, 2 (4)

2-09-44908 siis sõlmiti Reaalarenduse OÜ-ga 29.06.2009.a kokkulepe, millega pooled tasaarveldasid võlgnevuse ruumidesse tehtud parenduste ja üürileandja pandiõiguse teostamise kaudu. Ajutise halduri hinnangul on 29.06.2009.a. Reaalarenduse OÜ (pankrotis) ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe näol tegemist PankrS § 109 mõistes tagasivõidetava tehinguga, kuna võlgnik on vähem kui kuus kuud enne pankrotimenetluse algatamist teinud tehingu, millega eelistas ühte võlausaldajat, Reaalarenduse OÜ-d (pankrotis) teistele, andes talle tasaarvelduse korras üle põhivarad bilansilise maksumusega 70 122.95 krooni. Samas leiab ajutine haldur, et tehinguga üürileandjale üleantud seadmete reaalne võimalik müügihind jääb oluliselt alla bilansilise jääkväärtuse ega ei ületa kokku 10-15 000.- krooni, kuna mitmed käsipesulad on tegevuse lõpetanud ja autopesulaga seotud põhivahendite osas on hetkel turul ülepakkumine. Seetõttu peab ajutine haldur tagasivõitmise avalduse esitamist ebamõistlikuks, kuna protsessiga seotud eeldatavad kulud ületavad eeldatavalt laekuvaid tulusid. Tegevuse lõppedes töötas äriühingus kaks töötajat, kellega on töölepingud lõpetamata ning hetkel teadaolev võlgnevus saamatajäänud töötasude ja puhkusekompensatsiooni osas moodustab 19 185.00 krooni. Tõenäoliselt nimetatud summa suureneb töölepingu lõpetamisega seotud hüvitiste võrra. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kohtulahendi jõustumisel Pankrotiseaduse § 29 lg.4 alusel esitada avaldused Eesti Töötukassale AnnEss Auto OÜ kahel töötajal saamata jäänud puhkusekompensatsiooni, palkade ja töölepingu lõpetamisega seotud hüvitiste väljamaksmiseks. Maksejõuetuse põhjustena nimetab ajutine haldur klientide olulist vähenemist, mis oli tingitud nii üldisest majanduslangusest ja sellest tulenevast autopesuteenuse tarbimise vähenemisest, piirkonnas mitmete uute (automaat)pesulate avamisest kui ka võlgniku ebasoodsast tegevuskohast. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Pankroti menetlemise käigus ei ole tuvastatud rasket juhtimisviga raamatupidamise sisseseadmisel, lepingute sõlmimisel või muudes juhtimisalastes küsimustes. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku varadest ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotiavalduse esitaja ei soovi maksta kohtu deposiiti pankrotikulude katteks vajalikke summasid. Ka AnnEss Auto OÜ suurim võlausaldaja, Eesti vabariik Maksu-jaTolliameti kaudu on ajutise halduri järelpärimisele 07.10.2009.a vastanud, et ei ole nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ning eelduste kohaselt ületavad pankrotikulud võimaliku tagasivõidetava vara turuväärtuse. Seega ajutine haldur palub lõpetada AnnEss Auto OÜ pankrotimenetluse raugemisega pankrotti väljakuulutamata Pankrotiseaduse § 29 lg.1 alusel, dokumentide hoidjaks palub määrata endise juhatuse liikme Feliks Essenson’i, kinnitada ajutise pankrotihalduri aruande ja töötasu aruande summas 6000 krooni ning vabastada ajutine haldur ametist peale äriühingu kustutamist äriregistrist. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande ja taotluste juurde. Avalduse esitaja Feliks Essenson nõustus ajutise halduri aruandega, kinnitas, et ei ole nõus kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasuma, kuna sellised rahalised vahendid puuduvad. Kohtu seisukoht Ajutise pankrotihalduri esitatud andmete kohaselt on võlgniku ainsaks varaks raha kassas summas 1.90 krooni, seega varad sisuliselt puuduvad. Võlausaldajatel on nõudeid AnnEss Auto OÜ vastu vähemalt 175 318.02 krooni ulatuses. PankrS § 1 lg. 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest katta

3 (4)

2-09-44908 kohustusi ja selline seisund ei ole avaldaja majandustegevuse lõppemise tõttu ajutine, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses. PankrS § 29 lg. 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti Pankrotiseaduse § 30 lg 2 nimetatud summat. Ükski võlausaldaja ega ka pankrotiavaldus esitaja ei ole avaldanud soovi PankrS § 30 lg. 1 alusel maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratav summa, et pankrotimenetluse läbiviimine oleks võimalik. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad reaalsed võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pankrotikuritegu või muud majanduskuritegu või rasket juhtimisviga ajutise halduri hinnangul ei ole tuvastatud. Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lg.1 alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates (PankrS § 130 lg.4). Pankrotimenetluse kulude jagamine Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

pankrotimenetluse

raugemise

korral

Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 kohaselt (alates 30.03.2009.a kehtivas redaktsioonis) võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuse riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks ja ajutise halduri kulude hüvitamiseks kokku 6000 krooni, mis kuulub rahuldamisele.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.