Võlaõigus › Töövõtulepingud

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid 27.10.2008 töövõtulepingu, mille järgi hageja kohustus teostama objektil Aiavilja 3 Paides Paide Spordihalli plaatimistööd ja muud sellega kaasnevad tööd vastavalt hinnapakkumisele. Hageja on objektil tööd lõpetanud ning edastanud kostjale teostatud tööde aktid ja arved. Kostja ei ole esitanud hagejale käesoleva ajani tööde vastuvõtmise käigus fikseeritud puuduste nimekirja, millest võib järeldada, et puudusi ei esinenud. Ehitusobjekti peatöövõtja AS Eviko on kinnitanud, et on teadlik hageja poolt alltöövõtu korras objektil teostatud plaatimistöödest, tööd on lõpetatud 28.12.2008 ja võetud vastu pretensioonideta. Kostja võlgneb teostatud tööde eest hagejale 159 087.31 krooni. Arve nr 403 summas 140 407.91 krooni tasumise tähtaeg oli 26.01.2009 ja arve nr 405 summas 18 679.40 krooni tasumise tähtaeg 17.02.2009. Viivisemäär on vastavalt lepingu p-le 5.2.6 päevas 0,5%. 13.03.2009 pretensioonis palus hageja kostjal tasuda võla ja viivise. Kostja teatas vastuseks, et tehtud tööde osas on hageja vastu pretensioone ning raha kinnipidamine on õigustatud. Kostja ei ole selgitanud, millised on tema pretensioonid. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 159 087.31 krooni ja viivise 56 012.12 krooni, samuti kohtukulud (tlk 5-8). 17.08.2009 avalduses teatas hageja, et viivisevõlg on alates hagi esitamisest 09.04.2009 suurenenud 103 405.90 krooni võrra. Hageja loobus viivisnõudest põhivõlga ületavas osas ja palus viivise välja mõista põhivõla ulatuses (tlk 84).

KOSTJA VASTUS

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja teostas kostja tellimusel ehitustöid objektil Salu tee 2, Luunja vald, Tartumaa. Nimetatud objektil on teostamata garantiitööd ning osaliselt lõpetamata muud tööd, mille kohta kostja on esitanud hagejale vaegtööde nimekirja. Hageja jättis lepingu kohaselt täitmata, mistõttu on ka kostja samasugune käitumine põhjendatud. Poolte õigussuhtes esineb VÕS § 110 lg-st 1 tulenev kohustuse täitmisest keeldumist õigustav olukord ning kostja poolt hagejale tasu maksmata jätmine ei ole 27.10.2008 töövõtulepingu p-i 5.2.3 rikkumine (tlk 46-47).

KOHTUISTUNG

17.08.2009 kohtuistungil seletas hageja esindaja, et hageja nõuab tasu Paides tehtud töö eest ning Salu tee Luunja vallas, millele kostja viitab, ei puutu asjasse. Paides oli 2/4

peatöövõtjaks AS Eviko, vahetöövõtjaks kostja ja alltöövõtjaks hageja. Salu teel oli peatöövõtjaks OÜ Triffle Ehitus, kelle juhatuse liige on samuti Toomas Luts; hageja oli seal lepingulistes suhetes OÜ-ga Triffle Ehitus, mitte kostjaga. OÜ Triffle Ehitus ega kostja ei ole hagejale tasaarvestusavaldust esitanud (tlk 84, 85-86). 28.09.2009 istungil jäi hageja esindaja nõude juurde ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 159 087.31 krooni, viivise 159 087.31 krooni ja kohtukulud (tlk 101-102). Kostja esindajad 17.08.2009 ega 28.09.2009 kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutsed olid kätte toimetatud (tlk 83, 85, 100, 101).

KOHTU SEISUKOHT

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 27.10.2008 töövõtulepingu, tellijaks kostja ja töövõtjaks hageja (tlk 9-17). Lepingu p-ide 2.1 ja 2.3 kohaselt kohustus töövõtja tegema Paide Spordihalli (Aiavilja 3, Paide) plaatimistööd ja muud sellega kaasnevad tööd vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu p-i 3.1 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale töö eest hinnapakkumises toodud ühikhindade järgi vastavalt teostatud tööde mahule. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud objektil oli peatöövõtjaks AS Eviko. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 näeb, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p-i 5.3.2 kohaselt kohustub tellija pärast töövõtja poolse üleandmise-vastuvõtmise akti esitamist kahe tööpäeva jooksul töö üle vaatama. Lepingu p-i 5.3.3 kohaselt garanteerib tellija kõigi tööde teostamise käigus üleskerkivate probleemide, mis sõltuvad tellijast, lahendamise kahe tööpäeva jooksul. Lepingu p-i 3.3 kohaselt tasub tellija töövõtjale vastavalt töövõtja poolt igakuiselt esitatud ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel esitatud arvetele. Hagiavalduse kohaselt on hageja tööd lõpetanud ning edastanud kostjale vastavad aktid ja arved – mh akti nr 2 ja arve nr 403 summas 140 407.91 krooni tasumise tähtpäevaga 26.01.2009 ning akti nr 3 ja arve nr 405 summas 18 679.40 krooni tasumise tähtpäevaga 17.02.2009 (tlk 18-22). Kostja ei ole esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud hageja pretensioonile vaatamata (tlk 24-25). 30.03.2009 e-kirjas kinnitas kostja esindaja pretensiooni kättesaamisest ning teatas, et tal on hageja vastu pretensioone tehtud tööde osas, mistõttu on raha kinnipidamine põhjendatud (tlk 26). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole töö lepingutingimustele mittevastavust kirjeldanud. 21.08.2009 teatises märkis peatöövõtja AS Eviko ära hageja poolt tehtud tööde mahu (tlk 94). Ka kostja poolt AS-ile Eviko esitatud teostatud tööde aktides sisalduvad hageja poolt tehtud plaatimisööd ja selleks vajalikud eeltööd; AS Eviko esindaja on nimetatud aktid allkirjastanud (tlk 88-93). Samuti kinnitas AS Eviko juba 27.02.2009 teatises, et on Paide Spordihoone ehitusobjektil võtnud alltöövõtjalt Comintec Ehitus OÜ kõik teostatud plaatimistööd pretensioonideta vastu. AS Eviko on teadlik, et plaatimistööd teostas kostjale alltöövõtu korras hageja. AS-il Eviko ei ole hageja vastu pretensioone (tlk 23). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja

3/4

tehtud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning kostjal on kohustus hagejale töö eest tasuda. Kostja ei ole esitanud hagile ühtegi vastuväidet seoses hageja poolt Paide Spordihallis teostatud töödega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja tehtud tööde eest kokku 159 087.31 krooni. Kohtule esitatud avaldustes ja tõenditest ei ilmne, et esineksid VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis annaksid kostjale aluse keelduda hageja ees kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus leiab, et kostjal ei ole õigust keelduda kohustuse täitmisest põhjendusel, et hageja ei ole Salu tee 2 Luunja vallas Tartumaal asuval objektil teostanud garantiitöid ega vaegtöid. Hageja kinnitusel oli Salu tee 2 asuval objektil tellijaks OÜ Triffle Ehitus, mitte kostja (tlk 85). Ka kostja poolt esitatud meilivahetusest nähtuvalt on seoses Salu tee 2 asuva objektiga pöördunud hageja poole OÜ Triffle Ehitus (tlk 74). Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p-i 5.2.6 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt õigeaegselt maksmata arvetelt viivist 0,5% päevas (tlk 11). Kuna kostja on arvete tasumisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda viivist. 17.08.2009 seisuga on viivise suuruseks 159 418 krooni (0,5% päevas 140 407.91 kroonilt alates 27.01.2009 (203 päeva); 0,5% päevas 18 679.40 kroonilt alates 18.02.2009 (181 päeva)). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhivõla, s.o 159 087.31 krooni ulatuses. 17.04.2009 määrusega kohaldas kohus hagi tagamise abinõusid (tlk 36-37). Kohus rahuldab hagi, hageja ei ole hagi tagamise tühistamist taotlenud ning tagamise abinõu on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Seetõttu tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS §-st 162 ja § 173 lg-test 1, 4 lähtudes ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.