lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-11731/14

Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 14.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-11731/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-11731

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-11731

Tsiviilasi

SU hagi OÜR, AP ja MOvastu kinnistule ligipääsu võimaldamiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks 15 000 krooni

Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine -

-

hageja: SU (isikukood XXX; elukoht XXX) hageja esindaja: advokaat Denis Piskunov (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post: [email protected]) kostja I: OÜR (registrikood XXX; asukoht XXX) kostja I esindaja: juhatuse liige LU kostja II: AP(isikukood XXX; elukoht XXX) kostja III: MO(isikukood XXX; elukoht XXX)

12. oktoober 2009.a, kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
1.1.Hageja ja kostjad soovivad tsiviilasja nr 2-08-11731 menetluse lõpetamist seoses saavutatud kompromissiga.
1.2.Hageja ja kostja I on kokku leppinud alljärgnevas:

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.2.1.Kostja I tagab hagejale juurdepääsu XXX kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX, katastritunnus XXX) nimetatud kinnistu läänepoolsest osast, peale kostjale I kuuluval maal (Harju Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX, katastritunnused XXX/ XXX) vastava põhitee rajamisest, lähtuvalt käesoleva kohtumääruse lisaks olevast plaanist, kus:

1.2.1.1.kostja I maal asuva väljaehitatava tee asukoht on tähistatud punase joonega;
1.2.1.2.XXX kinnistusisene juurdepääsutee on tähistatud rohelise joonega, ning
1.2.1.3.kostja I maal asuv ajutine juurdepääsu tee, mis piirneb XXX kinnistu lõunaosaga, on tähistatud sinise joonega. XXX kinnistu sisest juurdepääsu teed (plaanil on juurdepääsutee telgjoon tähistatud rohelise joonega) ehitab ja projekteerib hageja omal kulul. Kostja I maal asuvat juurdepääsuteed (plaanil on juurdepääsutee telgjoon tähistatud punase joonega), mida läbides saab hageja juurdepääsu XXX kinnistule selle läänepoolsest otsast, projekteerib ja ehitab kostja I omal kulul. XXX kinnistu liitub kõikide välja arendatavate kommunikatsioonide ja trassidega Rulli I detailplaneeringu kehtestatavatel üldistel alustel. Kostja I avaldab, et arvestades haldusorganitelt nõutavate kooskõlastuste ja teostatavate projekteerimis- ning ehitustoimingutega, võtab kostjale I kuuluva maa suhtes vajaliku detailplaneeringu kehtestamine üks (1) kalendriaasta käesoleva lepingu sõlmimisest. Kuni kompromissi alapunktis 1.2.1.1. toodud kostja I maal asuva tee välja ehitamiseni, võimaldab kostja I hagejale juurdepääsu XXX kinnistule lõunaosas asuvast ajutisest teest (plaanil on juurdepääsutee telgjoon tähistatud sinise joonega). XXX kinnistu omanik kohustub kõrvaldama kõik kahjud, mida on põhjustanud nende omavoliline tegevus Rulli I kinnistul, pärast alalise juurdepääsutee valmimist ja kasutuselevõttu. Kostja I nõustub, et hageja paigaldab (s.h kaevab maasse) kostjale I kuuluval maal XXX kinnistu siseseks juurdepääsuteeks vajalikud kommunikatsioonid, mida ei ole võimalik lahendada XXX kinnistu piirides tingimusel, et need mahuvad 1,5 meetrilisse XXX kinnistu piiriga külgnevasse ribasse. Nende haldamiseks vajalikud servituudilepingud sõlmib XXX kinnistu omanik peale detailplaneeringu kehtestamist piirneva krundi omanikuga oma kulul. Kostja I kohustub tagama, et käesoleva määruse punktis
1.2.3.nimetatud detailplaneering hõlmaks muu hulgas XXX kinnistut ning et XXX kinnistu maa uueks sihtotstarbeks oleks „paariselamumaa“. Kostja I ei vastuta maakasutuse piirangutest ja ehitise legaliseerimisest tulenevate takistuste eest. Hageja ja kostja I paluvad käesolevaga kanda kostjale I kuuluva Rulli I kinnistu asukohaga XXX vald, XXX küla, katastritunnused XXX/ XXX, kohta märkuse Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX alljärgnevas või sisu poolest sarnases sõnastuses:

2-08-11731 „kinnisasja igakordse omaniku kohustus võimaldada kinnistu XXX, asukohaga XXX vald, XXX küla, katastritunnus XXX, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX, igakordsele omanikule tasuta, tähtajatult ning ajaliste piiranguteta juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXX kinnistule jalgsi ja sõiduvahenditega, läbi Rulli I kinnistu vastavalt käesoleva kohtumääruse lisaks olevale plaanile (põhijuurdepääsutee telgjoon on tähistatud punase ning ajutise juurdepääsutee telgjoon sinise joonega).“

1.2.8.Juhul, kui hageja või kostja I rikub kompromissilepinguga endale võetud kohustust, maksab kohustust rikkunud pool teisele poolele leppetrahvi summas mitte rohkem kui 100 000 (sada tuhat) krooni, arvestades rikkumise raskust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.
1.2.9.Kompromiss on saavutatud äramuutva tingimusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 3 mõttes. Kui selgub, et pooltest sõltumatutel asjaoludel on kompromissi täitmine (eelkõige põhijuurdepääsu tee rajamine ning XXX kinnistul asuva maja sihtotstarbe muutmine) osutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks, lõppevad käesoleva kompromissiga kindlaksmääratud õigused ja kohustused vastava tingimuse saabumisel kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 105 lg-le 1.
1.2.10.Kostja II ja kostja III nõustuvad eelpooltoodud kompromissi tingimuste ja kohtumenetluse lõpetamisega.
1.3.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-08-11731 SU hagis OÜR, AP ja MO vastu kinnistule ligipääsu võimaldamiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.
3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-11731, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

SU esitas 31.03.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜR, AP ja MO vastu kinnistule ligipääsu võimaldamiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. 24.09.2009.a esitasid pooled kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kompromissilepingu tsiviilasjas. Pooled on teadlikud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus on käsitletav täitedokumendina. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 paluvad pooled, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks tsiviilasja nr 2-08-11731 menetluse kirjalikus menetluses seoses kompromissi saavutamisega. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on kokku lepitud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 150 lg 2 p-le 1, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja