Tsiviilasi nr 2-09-44211
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-44211
Tsiviilasi
Krediidikassa AS hagi Tiina Paide vastu 11 066,71 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 206,14 krooni Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Krediidikassa AS (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); kostja Tiina Paide
Kirjalik menetlus
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Krediidikassa AS (hageja) ja Tiina Paide (kostja) sõlmisid 23.05.2008. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 10 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenusumma koos intressidega lepingus ettenähtud tingimustel. Kuna kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirju, millele kostja ei reageerinud. 27.08.2009. a seisuga võlgneb kostja hagejale 11 066,71 krooni, millest tagastamata laenusumma on 7 206,14 krooni, intress 997,18 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 263,39 krooni. Hageja palub hagi rahuldada, nõudes seejuures lisanduva viivise väljamõistmist ja taotledes kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1 600 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 600 krooni väljamõistmist.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 01.10.2009. a. Kostja esitas 06.10.2009. a hagile vastuse, milles tunnistab tema vastu esitatud nõudeid, olles nõus kirjaliku menetlusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 27.08.2009. a, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates 28.08.2009. a, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba 27.08.2009. a arvesse. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 1 600 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 600 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 7 206,14 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1 600 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja
keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 600 krooni (1 600 + 1 000).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.