Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

pankrotiteade 21.novembril 2007.a. Hageja esitas OÜT (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse koos lisadega 05.detsembril 2007.a. 25.aprillil 2008.a. toimus OÜT (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõue jäi tunnustamata viiviste osas, sest kostjad vaidlesid hageja nõude tunnustamisele vastu. 25.aprillil 2008.a. toimunud OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on viide selle kohta, et hageja nõue jääb osaliselt tunnustamata, sest viivisenõude tunnustamise vastu on kostjad. Hageja palub tunnustada hageja viivise nõuet OÜ T (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 109 890 krooni ja arvata hageja nõue Pankrotiseaduse § 153 lg-s 1 sätestatud rahuldamisjärku. Kostjate vastus 06.10.2008. a ja 11.09.2009. a kohtule esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Viivise % OÜ T (pankrotis) ja OÜ S vahelises äriruumi üürilepingus on 0,25% ehk 91% aastas. Kostjad leiavad, et poolte vahelise viivise % määr oleks kindlasti pidanud olema väiksem, kui 0,25% alljärgnevatel asjaoludel: 1) Lepingupooled ei olnud täiesti võõrad. Nimelt oli OÜ-l S enamusosalus ja S juhatuse ainuliige AS olles eelnevatel perioodidel ning oli ka ajavahemikul 12.02.07-02.04.07 (ehk ca 6 kuud enne pankroti väljakuulutamist) OÜ T juhatuses. Äriruumi üürileping sõlmiti 01.04.07, seega ajal, millal ASoli OÜ T juhatuses ning kostjad jäävad seisukohale, et AS olles ise samaaegselt nii OÜ T (pankrotis) kui ka OÜ S juhatuses oli teadlik tehingu tegemisest ning tehing tehti teadlikult äärmiselt ebasoodsate tingimustega. Kostjad nõustuvad OÜ T (pankrotis) pankrotihalduriga selles, et eeltoodud tehing seadis OÜ T (pankrotis) olukorda, mis põhjustasid ettevõtte püsiva maksejõuetuse ning mille tulemusena oli OÜ T (pankrotis) sunnitud võlgnevust vähendama põhivara arvelt (andes OÜ S üle OÜ T (pankrotis) põhivara ehk paadi). OÜ T (pankrotis) ajutine pankrotihaldur on esimesel võlausaldajate üldkoosolekul samuti leidnud, et põhivara tasaarveldamine võlgnevusega oli OÜ-le S põhjendamatute soodustuste loomine, mille tulemusena eelistati võlgniku poolt ühte võlausaldajat teistele. Samuti on ajutine pankrotihaldur leidnud, et võlgniku esindajate tegevuses on esinenud raskeid juhtimisvigu ja seda eelkõige juhtkonna tegevusetuses, mis puudutab äriruumi üüriküsimusi. Hageja hagiavalduse lisast (arve äriruumi üüri eest 01.04.07-07-05.07) nähtub, et 07.05.07 oli lepingu lõppemise kuupäev, peale mida võis ruumi omanik OÜ S äriruumi anda üürile uutele klientidele. Seega OÜ S ei kannatanud 1 kuu ja 7 päeva üüriraha laekumata jätmise osas nii suurt kahju, et oleks põhjendatud viiviste sissenõudmine täies ulatuses ehk kuni OÜ T (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseni. 2) Kostjad on seisukohal, et ülikõrge viivise % on tekitanud olukorra, kus ei ole võimalik tekkinud probleeme ühiskonna õigustundele ja sotsiaalsetele vajadustele vastavalt lahendada. Kohtupraktika kohaselt ei ole heade kommetega vastuolus olevaks peetud laenuintressi, mille suurus küündib 72%-ni kahe aasta kohta, samas on 60%-ne aastaintress Riigikohtu hinnangul olnud ebaproportsionaalne. Kuid kuna OÜ T (pankrotis) ja OÜ S vaheline äriruumi üürileping oli sõlmitud 91% aastaintressiga siis on ilmne, et antud % määr on ilmselgelt kõrge. 3) Lisaks on OÜ S T A pankrotimenetluses kõige suurem võlausaldaja ning viiviste osas kompromissi tegemine ei halvendaks S positsiooni. Viiviste vähendamise otsus tuleneks õigusrahu huvidest ja headest kommetest, kus eesmärgiks on säilitada üürilepingust tulenevad kohuste tasakaalustatus ning ei kahjustaks teiste võlausaldajate huve. Kohtuistung Kohtuistungil 23.09.2009. a hageja esindaja jääb esitatud nõude juurde. Hageja ei näe, et hageja huvid oleks ülepaisutatud, või üritaks pankrotiprotsessis saavutada midagi teiste võlausaldajate arvelt.

Kostjad jäävad seisukoha juurde, et hageja tuleb nõuet vähendada. Rendilepingu sõlmimisel oli võlgnik juba varatu. Vastuväide esitati sellepärast, et need on oluliselt omavahel seotud ettevõtted. Kasutati mõjuvõimu oma firmade üle, mis tuli välja ka osanike koosoleku protokollist. Võlausaldajate üldkoosoleku käigus võtsime vastu otsuse, et vaidlustame viivised, teie seal koosolekul ei vaidlustanud seda, pigem aktsepteerisite. Selle lepingu sõlmimine ei oleks tohtinud aset leida ja põhivara ettevõttest väljaviimine ei oleks tohtinud aset leida. Lepingupooled ei olnud võõrad ja tehing oli tehtud teadlikult äärmiselt ebasoodsatel tingimustel pärast seda kui äriühing oli maksejõuetu. Sellistel tingimustel ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 19.novembri 2007.a otsusega kuulutati välja OÜ T (pankrotis) pankrot. 25. aprillil 2008. a toimus OÜT (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõue jäi tunnustamata viiviste summas 109 890 krooni osas, sest kostjad vaidlesid hageja nõude tunnustamisele vastu. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue OÜ T pankrotimenetluses hageja ja OÜ T vahel 01.04.2007. a sõlmitud äriruumi üürilepingust, millega hageja andis OÜ-le T üürile parkla, äriruumid, seminariruumid ja hoovi. Ruumide kasutamise eest kohustus OÜ T (pankrotis) tasuma hagejale üüri 165 000 krooni. Lepingu p 8.1. kohaselt (tl 16) üüri või muude lepinguliste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral maksab üürnik viivist 0,25% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. 12.04.2007. a esitas hageja juhatuse liige ASteate üürilepingu lõppemise kohta (tl 11). 08.05.2007. a esitas hageja OÜ-le T arve üüri tasumiseks summas 237 601 krooni perioodi 01.04.2007. a kuni 07.05.2007. a eest (tl 62). Hageja on koostanud viivise arvestuse perioodi kohta 18.05.2007 kuni 19.11.2007. a summas 109 890.51 krooni (tl 63) Poolte vahel on vaidlus viivisemäära üle. Kostjad leiavad, et viivisemäär 91% aastas on ebamõistlikult kõrge. Kohtu hinnangul on iseenesest õige hageja väide, et seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid (tl 177). Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses tuleb aga arvestada asjaoluga, et äriruumi üürileping sõlmiti 01.04.2007, seega ajal, mil hageja juhatuse liige AS oli ka OÜ T juhatuse liige (tl 172-174). AS, olles ise samaaegselt nii OÜ T (pankrotis) kui ka OÜ S juhatuse liige, oli kohtu hinnangul ilmselt teadlik OÜ T majanduslikust olukorrast. Ajutine haldur on OÜ T pankrotimenetluses tuvastanud, et juhatus oli juba 21.03.2007. a teadlik tõenäoliselt tekkivatest makseraskustest (tl 168). Samuti on ajutine haldur seisukohal, et OÜ T maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse rasked juhtimisvead, juhatus asus tegema tehinguid, millega toimus põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlasusaldaja eelistamine teisele. 10.12.2007. a

võlausaldajate üldkoosoleku 10.12.2007. a protokollist nähtub, et OÜ S ja OÜ T on teostanud põhivara tasaarveldamise võlgnevusega, mille tulemusel on ühte võlausaldajat eelistatud (tl 168). TsÜS § 138 järgi tuleneb üldisest hea usu põhimõttest võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja viivisenõue üürilepingus sätestatud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole käesolevas menetluses ka tõendanud endal kahju tekkimist seoses OÜ T väidetava kohustuse rikkumisega. 07.05.2007. a oli hagejal võimalik OÜ T poolt vabastatud ruumid üürile anda, mistõttu puudub kohtu hinnangul hagejal igasugune kahju. Kostjad leiavad, et 01.04.2007. a tehing tehti hageja ja OÜ T vahel teadlikult äärmiselt ebasoodsate tingimustega (tl 163). TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtu hinnangul ei saa heade kommetega kooskõlas olevaks pidada tehinguid, kus isikud, kes on mõlema lepingupoole juhatuse liikmed, kasutavad sellist olukorda liigkasuvõtjalikult ära. Tehingut tehes oli hageja teadlik, et OÜ T lepingut täita ei suuda, kuna oli juba makseraskustes, viivisemäär 91% aastas on makseraskustesse sattunud isiku puhul selgelt ebamõistlikult kõrge. Kohus nõustub kostjatega, et tegelikkuses on üürileping sõlmitud eesmärgiga tekitada lähikondsete vahel nõue, mis vähendaks pankrotimenetluses teiste võlausaldajate võimalust oma nõuete rahuldamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.