3.Vabastada ajutine pankrotihaldur T.K. ajutise halduri kohustuste täitmisest.
4.Määrata ajutise pankrotihalduri T.K.e tasuks riigi eelarvelistest vahenditest 6 000 (kuus tuhat) krooni (sealhulgas maksud) OÜ Tael Halduribüroo (Uus 11-33, 50603 Tartu, a/a 221015630846) kasuks.
Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantseleis 13. oktoobril 2009 kell 16.00. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.P. esitas kohtule avalduse eraisiku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt vormistas pankrotivõlgnik erinevates krediidiasutustes enda nimele mitu laenu perioodil, mil avaldajal oli pidev töö ja sissetulek. Käesoleval ajal on võlgnik töötu ning alates 18. maist 2009 arvel töötukassas. Töö ja sissetuleku kaotuse tõttu ei ole võlgnik võimeline enda nimel võetud laene võlausaldajatele tagastama. Lisaks laenudele on võlgnikul võlgnevus ka kommunaalmaksete osas, mis süvendab võlgniku maksejõetusest veelgi. Avaldaja palub välja kuulutada eraisiku pankrot. Avaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on avaldaja võlgnevus võlausaldajate ees kokku 272 790, 55 krooni.
2.Viru Maakohus algatas 17. 09. 2009.a määrusega L.P. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks T.K.e. Teade pankrotimenetluse algatamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 18.09.2009.
3.Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes ja kohtuistungil 5.10.2009 taotles ajutine pankrotihaldur T.K. lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemisega PankrS § 29 alusel.
4.Ajutine pankrotihaldur seisukohal, et L.P. on maksejõuetu ning kuna puudub püsiv sissetulek töötasu näol, ei ole see ajutise iseloomuga.
4.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: 4.1 Andmed võlgniku vara kohta: Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest Saadud informatsiooni põhjal: 4.1.1 Maakohtute kinnistusosakondade esitaud andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Samuti ei ole kinnistusosakonnad esitanud andmeid selle kohta, et võlgnik oleks talle kuulunud kinnisvara kahe eelneva aasta jooksul võõrandanud. 4.1.2 Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei ole registreeritud. Samuti pole andmeid sõidukite võõrandamise kohta eelmise viie aasta jooksul. 4.1.3 Võlgnik on ajutisele haldurile kinnitanud, et tal puudub igasugune vara (va riietusesemed). Võlgnik elab käesoleval ajal sugulaste juures ja igakuiselt on tasunud elamiskulude katteks 200 krooni. 4.1.4 võlgnikul on avatud arvelduskontod SEB Pangas, mille saldo on pankrotimenetluse alustamise seisuga 0, 39 krooni. Kontole laekub võlgnikule makstav töötutoetus ja Swedbankis, saldo negatiivne -51,74 krooni. Tehinguid ühe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist võlgnik teinud ei ole 4.1.5 Võlgniku andmetel nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole 4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - BIGBANK AS ees kogusummas 228 990 krooni, tagasimakse aeg 15.05.2019. Võlast moodustab võlgniku poolt võetud krediit 52 577 krooni ja 176 413 krooni intressid; - kiirlaenud kokku 21 284 krooni, millest 1) Risicum Capital Estonia OÜ – 1 200 krooni; 2) Creditreform Eesti OÜ - 9 000 krooni; 3) Ferratum Estonia OÜ- 4 121 krooni; 4) Raha 24 OÜ – 4 033 krooni;
5) Creditmarket OÜ – 2 930 krooni. - ülejäänud hankijatele (OÜ Koduliising, AS hansa Liising, Quelle, UAB „IMP Baltic“, AS Starman, Virunet, Tele 2, Eesti Energia) on võlgnevus 22 513 krooni. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et L.P.l on teadaolevaid kohustusi seisuga 30.09.2009 summas 272 787 krooni. 4.3 Maksejõuetuse tekkimise põhjustest Maksu- ja Tollameti andmetel sai võlgnik töötasu 2008. aastal Maxima Eesti OÜ-lt kokku 74 110 krooni, keskmiselt 6 175, 83 krooni kuus (bruto). Võlgnik on suusõnaliselt ajutisele haldurile selgitanud, et kiirlaenud ei ole tema võetud, vaid need võttis tema nimel tema endine elukaaslane. Koos elati ka elukaaslasele kuulunud korteris. Elukaaslane suri 2009. aasta augustis ning pärast seda läks korter elukaaslase emale. Viimane on osaliselt üle võtnud ka poja poolt võetud kohustusi. Käesoleval ajal on võlgnik töötu ning tööotsijana arvel. Võlgniku sõnul on ta tööd otsinud, kuid pole leidnud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik L.P. on maksejõuetu ning kuna puudub püsiv sissetulek, siis ei ole maksejõuetus ajutise iseloomuga. Samuti on ajutises pankrotimenetluses tuvastatud, et võlgnikul puudub igasugune vara ning igakuist töötutoetust ei ole võimalik arvata pankrotivarasse ning sellest ei ole võimalik midagi kinni pidada. Tulenevalt majandusolukorrast pole eriti tõenäoline, et võlgnik leiab lähiajal tööd sellise tasuga, millest oleks võimalik kinni pidada pankrotivarasse kuuluvaid summasid menetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 4.4 Tagasinõuete esitamise võimalused Ajutises menetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise aluseid. Võlgnik ei ole realiseerinud ega kinkinud vara, mille tagajärjel oleks tekitanud enda maksejõuetuse. Ajutine haldur palub lõpetada L.P. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada teade Ametlikes Teadaannetes L.P. pankrotimenetluse raugemise kohta ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused.
Kohtuistung 05.10.2009
5.Kohtuistungil jäi L.P. kohtule esitatud pankrotiavalduse juurde. Avaldaja selgitas, et nii suuri laene enda peale ei oleks võtnud, kuid laenude võtmise ajal oli nii avaldajal kui tema elukaaslasel pidev sissetulek olemas.
6.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine pankrotihaldur leidis, et avaldaja on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pangakontodel. Pankrotimenetlus eeldab, et vara tuleb müüa. Vara võlgnikul ei ole. Ajutine haldur palus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemisega ja määrata ajutise halduri tasu 6 000 krooni.
II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri ja võlgniku seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
9.Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pangakontodel. Pankrotimenetlus eeldab, et vara tuleb müüa. Vara võlgnikul ei ole.
10.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
11.Haldur on taotluse kohaselt teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks L.P. ajutises pankrotimenetluses tööd 9 tundi ja kasutanud oma töö tegemiseks Tael Halduribüroo ruume, tehnikat ja materjali. Ajutise halduri tasu on kokku 7 200 krooni, millel lisandub sotsiaalmaks 2 376 krooni ja kulutused summas 1 200 krooni (sealhulgas käibemaks).
12.Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 (edaspidi Määrusega) (viimati muudetud 30.03.2009) kinnitatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele halduril tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest.
13.Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise menetluse töötasu ja kulutuste tasumiseks, palub ajutine haldur menetluse kulud välja mõista vastavalt Määruse § 2 lg 8 summas 6 000 (kuus tuhat) krooni (sealhulgas maksud) Tael Halduribüroo kasuks. Arvestades võlgnikul piisavate rahaliste vahendite puudumisega, kuid asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, leiab kohus, et on põhjendatud välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigi eelarvelistest vahenditest Määruses sätestatud määras (Määruse § 2 lg 9). Määruse § 2 lg 8 kohaselt ei või kulutused kokku ületada 6 000 krooni (sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus L.P. pankrotimenetluse raugemise tõttu, vabastab ajutise halduri kohustuste täitmisest ning mõistab välja ajutise halduri tasu.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.