Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
12. oktoober 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-14792
Tsiviilasi
V T hagi OÜB vastu 15 610,20 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja V T (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
kostja OÜ B (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja A Krusta 15 610,20 krooni
Hagi hind Istungi toimumise aeg
21.09.2009.a, avalik kohtuistung
peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud V T poolt Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja selle täpsustuste kohaselt asus ta kostja juurde tööle 12.10.2006.a maakleri ametikohale. Tööleping lõpetati 14.09.2008.a. Kostja on jätnud hagejale maksmata lepingus ettenähtud 2008.a septembrikuu lisatasu summas 39 025,50 krooni. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 5.3 kohaselt tuli kostjal tasuda lisatasu hageja poolt saavutatud üüritõstmise pealt järgmise valemi järgi (uus üürisumma – vana üürisumma = lisatasu). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 39 025,50 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga summas 10 974,50 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu punkt 5.3 on lepingusse jäänud ekslikult, kuna leping on tehtud töövõtulepingu põhja peale. Hageja on saanud oma töö eest juba põhipalka. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta punkti 5.3.1, mis tema nõuet oluliselt vähendab. Lisaks ei saavutanud hageja üüritõusu. Hageja üksnes alustas läbirääkimisi. Põhilised läbirääkimised viis läbi AP, kes vormistas ka kokkuleppe. Kõik hageja e-kirjad on AP poolt dikteeritud. Menetluse vahepealne käik Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.03.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2832-08 rahuldati hageja avaldus osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja lisatasu summas 15 610,20 krooni. 03.04.2009.a esitas kostja Harju Maakohtule avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 12.10.2006.a töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle maakleri ametikohale. Tööleping on lõpetatud 14.09.2008.a. Töölepingu punkti 5.3 kohaselt kohustus tellija tasuma täitjale ühekordset maakleritasu täitja poolt saavutatud üüritõstmisest. Lisatasu arvestamise valem on järgmine: uus üürisumma – vara üürisumma = lisatasu. Vastavalt lepingu punktile 5.3.1 hakatakse töötajale lisatasu maksma summadelt, mis ületavad 12 500 krooni kuus. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud lepingu punkt ei kehti. Kui selline punkt oli sattunud lepingusse eksimuse tõttu, siis oli kostjal võimalus nimetatud punkt tühistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 sätestatud eeldustel. Kostja seda teinud ei ole. Samuti ei oma tähtsust see, et nimetatud punktis on lepingu pooli nimetatud tellijaks ja täitjaks. Lepingust on aru saada, et tellija all peetakse silmas tööandjat ja täitja all töötajat. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ning AS H sõlminud allüürilepingu, mille kohaselt pidi AS H tasuma üüri 39 025,50 krooni kuus. 15.09.2008.a muutsid kostja ja AS H allüürilepingut, mille kohaselt kohustus AS H tasuma üüri 78 051 krooni kuus. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud üüri tõstmise saavutas hageja. Tsiviilasja materjalidest selgub, et 28.08.2008.a tegi hageja üürnikule ettepaneku üüri tõstmiseks. Samuti on hageja suhelnud üürnikuga e-posti teel üüri tõstmise teemal. Materjalidest selgub ka, et läbirääkimisi on edasi pidanud AP, kes on allkirjastanud ka kokkuleppe üüri muutmise kohta.
Kohus leiab, et asjaolu, et AP jätkas läbirääkimisi ja allkirjastas kokkuleppe üürilepingu muutmise kohta, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja üüri tõstmist ei saavutanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üürilepingu muutmise kokkulepped sõlmis alati kostja tegevdirektor, mitte hageja. Arvestades, et hageja alustas ning pidas läbirääkimisi üüri hinna tõstmiseks, ning et üüri tõstmise kokkuleppeni ka reaalselt jõuti, siis on põhjendatud hageja seisukoht, et tema saavutas üüri tõstmise üürnikuga. Arvestades töölepingu punktis 5.3 kokkulepitud lisatasu valemit on lisatasu suuruseks 39 025,50 krooni. Lisatasu ületab töölepingu punktis 5.3.1 märgitud summat. Sellest tulenevalt on hagejal õigus saada ka lisatasu. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuna töövaidluskomisjon mõistis hageja kasuks välja 15 610,20 krooni ning hageja seda ei vaidlustanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 15 610,20 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohtu menetluses olev nõue rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.