2-09-28834/9 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

tsehhis saaks töö alata töö sisekorra eeskirjadega kehtestatud ajal, pidi tõstukijuht enne teiste töötajate tööaja algust tegema vajalikud ettevalmistustööd. Hagejal oli pidevalt tööd ka järgneva 8-tunnise tööpäeva jooksul. Seega oli kostjal vajadus rakendada hageja tööle väljaspool hagejaga sõlmitud töölepingus märgitud 8-tunnist tööaega. Hageja tegi aastatel 2007 ja 2008 poolte kokkuleppel ületunnitööd. Kokkuleppe kohaselt iga töötaja ise pidas oma tööaja arvestust, mistõttu tuleb usaldusväärseks pidada hageja ületunnitöö arvestust. Kostja on maksnud hagejale ületundide eest 10 % palgamäärast, mis on ebaseaduslik. Palgaseaduse § 14 lg 2 kohaselt tuleb ületunnitöö eest maksta lisatasu vähemalt 50 % töötaja palgamäärast. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud lisatasu 2007 a eest 28 843 krooni ja 2008 a eest 20 949 krooni. Lõuna tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 07.05.2009 otsusega rahuldati hageja nõuded täielikult. AS Rait pöördus kohtusse taotlusega vaadata Kullar Rekkeri nõue läbi kohtumenetluses. Kostja on seisukohal, et töötaja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Töötaja töölepingu järgseks tasuks oli miinimumpalk. Tegelikult maksti hagejale 70-80 krooni tunnist ja ületundide eest 105-120 kr/h. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tööajaarvestus ei vasta tegelikkusele. Töötaja esitatud tabelis on elementaarsed arvutusvead ning valeandmed. Hageja tugineb ebaõigele eeldusele, mille kohaselt on õiguspärane töötaja poolt peetud tööaja, sh ületundide arvestus, ja ebaseaduslik on tööandja poolt peetud tööaja arvestus. Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 lg 1 kohaselt on tööaja arvestuse pidamine tööandja kohustuseks. Tehtud töö eest maksab töötajale vastavat tasu tööandja, mitte töötaja ise omal äranägemisel. Töötaja võib pidada oma tööaja arvestust, kuid sellest ei saa käesolevas vaidluses juhinduda. Tööandja puhul on tegemist suurettevõttega. Töötaja tööaja ja palga arvestust pidasid isikud, kes ei olnud isiklikult ei otseselt ega kaudselt huvitatud sellest, kas hagejale makstav palk on suurem või väiksem. Seega ei ole põhjendatud kahtlust tööandja poolt peetud tööaja arvestuse õigsuse osas. Hagejale andis tööülesandeid ja pidas tema ületunnitöö arvestust tsehhijuhataja Arne Park. Viimane võis mitte aktsepteerida töötaja esitatud ületunde, näiteks juhtumil, mil lumetormi tõttu oli ettevõtte territooriumile juurdepääs takistatud, kuid hageja esitas andmed töö tegemise kohta. Tegemist oli siiski üksikjuhtumitega. Hageja nõudel nn bensiini kompensatsiooni saamiseks ei ole ühtegi alust. Hagejaga ei olnud kokkulepet bensiini kulu kompenseerimiseks sõiduks töökohta ja tagasi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et temal oli tööandjaga kokkulepe bensiini kompensatsiooni saamiseks. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2 (kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei pea töötaja maksma tulumaksu summalt, milleks on isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest tööandja poolt makstav hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras. Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 „Isikliku sõiduauto teenistus-, töö ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad“ § 3 kohaselt peab hüvitise maksmiseks olema tööandja vastav kirjalik korraldus, millele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja hüvitise saaja kinnitus, et muu isik selle sõiduauto kasutamise eest nimetatud määruse alusel hüvitist ei saa. Viidatud määruse § 6 kohaselt on kuluarvestust pidamata hüvitise piirmäär 1000 krooni kuus. Hageja kinnitusel ei ole tema esitanud dokumenti sõiduki kohta, mille kasutamise kulutuste hüvitamiseks ta kompensatsiooni väidetavalt pidi saama, samuti ei ole hagejale antud tööandja kirjalikku korraldust sõiduauto kasutamise kulu hüvitamiseks. Kostja väidab, et sellist korraldust ei ole tehtud. Asjaolu, et hageja nägi arvutiekraanil tabelit, kuhu olid märgitud hageja poolt nõutavad hüvitise summad, ei ole tõendiks. Hageja nõue nn bensiini kompensatsiooni väljamõistmiseks summas 21 400 krooni on põhjendamata.

Kohus on seisukohal, et toimikulehel 10 (TVK toimikus lk 45) olev tööandja arvestus hageja tööaja ning töötasu kohta on õiged. Kostja poolt hagejale tabeli kohaselt arvestatud töötasu kattub kostja poolt peetud tööaja arvestuse tabelites toodud tööajaga ning töötaja keskmise palga õiendiga. Hageja põhipalga suuruse üle vaidlust ei ole: töölepingus oli kokku lepitud alampalk, hageja tegelik tunnitasu oli kuni 01.03.2008 a 70 krooni ja edasi 80 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tööaja ja töötasu arvestus (tl 9) ei ole täpne, mistõttu seda ei saa aluseks võtta hagi rahuldamiseks. Näiteks ei ole hageja kohtule tõendanud, et ta katkestas 2007 a juulis puhkuse, mis tööandja poolt peetud tööaja arvestuse tabeli (TVK toimik lk 28) kohaselt kestis 21 päeva, mistõttu hagejal oli sel kuul 7 normtööpäeva ja ta töötas veel kahel puhkepäeval. Hageja arvestuse kohaselt oli temal 2007 a juulis töötatud 96 normtundi, so 12 normtööpäeva. Juulikuus on 30 päeva, mistõttu hageja ei saanud sel kuul 21 päeva puhates töötada veel kaks nädalat, so 96 normtundi. Hageja kohtule oma arvestust põhjendada ei osanud. 2008 a juunis oli hageja kostja arvestuse kohaselt korralisel puhkusel 7 päeva, tööl 16 tööpäeval ning kahel puhkepäeval ja puhkas 5-l puhkepäeval (TVK tl 39). Hageja arvestuse kohaselt töötas hageja sel kuul 80 normtundi, so 10 tööpäeva. Hageja ei ole tõendanud, et tema puhkus juunis 2008 oli oluliselt pikem kui tööandja on tööaja arvestuse tabelisse märkinud. Hageja puhkas 2008 a maikuus tööaja arvestuse tabeli (TVK toimik lk 38) kohaselt 6 päeva. Kullar Rekkeri keskmise palga tõendi kohaselt (tl 16) arvutati hagejale maikuus puhkusetasu 4 863 krooni ja juunis 6 696 krooni, seega ei olnud puhkuse kestuses neil kahel kuul olulist erinevust. Hageja ei ole tõendanud, et ta puhkas 2008 juunis rohkem kui 7 päeva. Tööandja tööaja arvestuse kohaselt ei töötatud 21.-24. juuni 2008, so 4 päeva. Hageja poolt on tõendamata ka asjaolu, et ta väidetava 10 tööpäeva, vaidlustamata 4 puhkepäeva, sh riiklikud pühad, ja teadmata arvu puhkusepäevade juures tegi 105 tundi ületunnitööd. Hageja seda kohtule selgitada ei osanud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja nõuab 2008 märtsikuu eest tema arvestuse kohaselt 19 167 kroonile lisaks 3 673 krooni maksmist, kuid kostja on hageja töötasuks kõnealuse märtsikuu eest arvestanud 23 267 krooni, so rohkem kui kostja nõuab. Hageja nõue, mis põhineb tööaja ja ületunnitöö väidetavalt valel arvestamisel, ei ole tõendatud. Hageja arvestus on ebaselge, selles on lapsused. Tööaja arvestust peab tööandja, tulenevalt Töö- ja puhkeaja seaduse §-st 14 lg 1. Seda seadusega sätestatud kohustust ei lükanud ümber ka hageja tunnistaja Andrus Navi ütlused, kes kinnitas kohtule, et tsehhijuhataja Arne Park võis töötaja poolt esitatud tööaja arvestust muuta. Hagejale on makstud lisatasu 50 % ületunnitöö eest, vastavalt tl-l 10 olevale arvestusele. Liites näiteks 2007 jaanuarikuu põhipalga 3 600 krooni, lisatasu normtundide eest vastavalt kokku lepitud tunnihinnale 8 715 krooni, põhitasu ületundide eest on 4 690 krooni ja 50 % lisatasu ületunnitöö eest 2 345 krooni, on kokku 19 350 krooni. Asjaolu, et tööandja on eraldi real välja toonud ka töötaja töötasu vastaval kuul töölepingu/alampalga järgi, ei muuda töötasu arvestust valeks. Hagejaga sõlmitud töölepingus on hageja palgana kokku lepitud kuupalga alammäär. Tunnitasud 70 krooni ja 80 krooni on kokku lepitud eraldi. Töötasu arvestust peab samuti tööandja, kellel on õigus otsustada, millist arvestust eraldi pidada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal.