2-09-23682
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-23682
Tsiviilasi
Osaühing M avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
21. september 2009. a
Menetlusosalised
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX; - juhatuse liige KT, isikukood XXX); juhatuse liige kuni 23.04.2009.a NB(IK XXX elukoht
OÜ M volitatud esindaja: Riho V(XXX); Ajutine pankrotihaldur Raivo P (IK XXXÕigusbüroo Edikte OÜ ).
Resolutsioon
novembril 2009. a kell 09.55. Kui KT ja NB vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
nimetatud ruumides AMX OÜ, kelle juhatuse liikmeks on NB(endine OÜ M juhatuse liige).Töötajate keskmine arv kuni äriühingu võõrandamiseni 28 inimest. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud, töölepingud lõpetatud, varad müüdud. Varad on müüdud AMX OÜ 120 000.-krooni eest, tasumine on toimunud tasaarvelduse teel, OÜ AMX arve nr. 05 24.03.2009.a. summas 93 594, 06 krooni ja eelnevate võlgnevuste summas 26 405, 94 krooni ulatuses on teostatud tasaarveldused raamatupidamises. Võlgniku juhatuse liige NB tegutses faktiliselt äriühingu tegevjuhina kuni 01.04.2009.a. Maksu ja Tolliameti Põhja maksu- tollikeskus on võlgniku raamatupidamist 2008.a. aasta kohta kontrollinud ja koostanud 09.07.2009.a. kontrollakti, akti kohaselt märts –juuli 2008.a. on MTA teinud kindlaks, et võlgniku väidetavateks tehingupartneriteks olnud OÜ La ja OÜ N kes on majandustegevust mitteomavad äriühingud, mis ei tegutse äriregistrisse kantud juhatuse liikmete juhendamise ja kontrolli all ning mis on loodud maksepettuse toimepanemise eesmärgil. Eelpool nimetatud äriühingud on väljastanud võlgnikule fiktiivseid arveid, võlgnik on tasunud arveid (teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi) summas 2 256 348, 32 krooni. Uus juhatus KT’iga eesotsas ajutist haldurit informeerinud ei ole, et kontrollakti osas oleks vastuväiteid esitatud. Juhul kui kontrollaktis toodud asjaolud leiavad kinnitus on juhatuse liige teinud juhtimisvigu ja kui on tegemist juhatuse liikme õigusvastase käitumisega ja kahju tekkimisega äriühingule, siis esinevad alused kahjutasu nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu äriseadustiku § 187 alusel. Ära tuleb märkida ka seda asjaolu, et võlgnik on võõrandanud äriühingu vara OÜ AMX kelle juhatuse liige ta samaaegselt ise oli. 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt võlgniku omakapital oli negatiivne -793 292.-krooni aruande aasta lõpetati kahjumiga -1 196 508.-krooni. Võlgniku müügitulu kokku 18 661 904.krooni araandeaasta kulud kokku 19 832 299, 00 krooni sealhulgas kulud materjalidele 17 799 347.-krooni palgakulu summas 1 191 948.-krooni muud kulud 365 331.-krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 21.09.2009. a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga. Halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ M pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo P. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 293.88 krooni, võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks on 2 184 957.99 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjustena toob ajutine haldur välja võlgniku suured ettevõtlusega mitteseotud kulutused, mis omakorda on kaasa toonud täiendavate kohustuste tekkimise Maksu-ja tolliameti ees. Samuti on maksejõuetuse põhjustanud üleüldine majanduskriis ja sellega seonduvalt tellimuste vähenemine. Ajutine haldur on tuvastanud, et püsivalt maksejõuetuks tuleks võlgnikku lugeda alates 2008. a lõpust.
Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige NBon rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital oli negatiivne alates 2008. a ja püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2008. a lõpuks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 22.05.2009. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on teinud tehinguid OÜ-ga L ja OÜ-ga N kes on majandustegevust mitteomavad äriühingud, mis ei tegutse äriregistrisse kantud juhatuse liikmete juhendamise ja kontrolli all ning mis on loodud maksepettuse toimepanemise eesmärgil. Eelpool nimetatud äriühingud on väljastanud võlgnikule fiktiivseid arveid, võlgnik on tasunud arveid (teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi) summas 2 256 348, 32 krooni. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatus jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses, mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et NB on juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, kuna iga mõistlik inimene taolises ametis oleks aru saanud makseraskuste ilmnemisel vajadusest käituda korraliku ettevõtja hoolsusega ning kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Võlgniku juhatuse liige seda teinud ei ole. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik võõrandas kogu oma vara OÜ-le AMX , mille juhatuse liige NB samaaegselt oli. Kohus leiab, et korraliku ettevõtja hoolsusega ega ka lojaalsuskohustusega ei saa pidada kooskõlas olevaks võlgniku juhatuse liikme poolt tehingu tegemist, mille tulemusena võlgnik on maksejõuetuks muutunud ja üks võlausaldaja on saavutanud oma nõude täieliku rahuldamise teiste arvelt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige NB on teinud raske juhtimisvea ja tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, millega põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 384 tunnustele. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et OÜ M õigusjärglaseks on võimalik pidada OÜ-d AMX (reg kood XXX), kes võttis üle võlgniku vara, üle läks osa töötajatest. OÜ AMX osanikuks, juhatuse liikmeks on võlgniku OÜ M endine juhatuse liige, osanik NB. VÕS § 182 lg 2 järgi, ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur Raivo P on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 15 600 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti
nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 15 600 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.