2-09-20858/17 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 08.05.2008 a esitas P P pankrotiavalduse Pinnatöötluse OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamise nõudes. Viru Maakohtu 30.06.2009.a määrusega võeti võlgniku pankrotiavaldus menetlusse. Viru Maakohtu 03.08.2009.a määrusega algatati Pinnatöötluse OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks määrati Erik Savi. Ajutist pankrotihaldurit kohustati esitama kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 04.09.2009.a. Ajutise pankrotihalduri aruanne 10.09.2009.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt: võlgniku esmakanne äriregistrisse on tehtud 26.09.1997.a. Võlgniku lõpetamise ning likvideerimismenetluse alustamise kohta on tehtud kanne 21.08.2008.a. Käesoleval hetkel on esindaja on võlgniku esindajaks S I, likvideerija. Enne likvideerimismenetluse algust olid võlgniku juhatajateks A A, ning A T. Registreeritud asukoha aadress: Rahu 28a-12 Narva 20608 (võlgniku likvideerija elukoht). Enne likvideerimismenetluse algust oli võlgnik registreeritud erinevatel aadressidel Tallinnas, viimane asukoht oli Kadaka tee 5. Tegevusalaks on olnud peamiselt ehitusalaste teenuste osutamine (pindade töötlemine, remonditööd, üldehitustööd). Osanikud on A A (1 osak, mille suuruseks on 160 000 krooni) ning A T (1 osak, mille suuruseks on 40 000 krooni). 2(7)

Ajutise pankrotihalduri poolt on tehtud järgmiseid toimingud: Esitasin võlgnikule kohtumääruse ja taotluse, milles nõudsin võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, samuti muud teavet, seletusi ja dokumente, Saatsin järelepärimise Võlgnikule, Suhtlesin kolmandate isikutega, kelle valduses oli andmeid Võlgniku majandustegevuse kohta. Saatsin järelpärimised krediidiasutustesse ning kohalike omavalitsuse- ja riigiasutustesse ja teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, et teha kindlaks võlgniku varade, sh kohustuste, olemasolu; suhtlesin vastavate asustuste esindajatega Kontrollisin, kas võlgniku vara katab massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Tutvusin võlgniku registritoimikuga ja äritoimikuga kohtu registriosakonnas ning taotlesin krediidiasutustest väljavõtteid võlgniku pangatehingute kohta. Andsin hinnangu võlgniku poolt esitatud materjalidele ja analüüsisin muid majandustegevust iseloomustavaid dokumente. Olemasolevate võlgniku kohta käivate andmete põhjal selgitasin välja alljärgneva: aruandes sisalduvad võlgniku kohta üldandmed, andmed majandustegevusest, hinnang võlgniku varalisele seisundile, vara tagasivõitmise, õigusrikkumiste ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. III Võlgniku m a j a n d u s t e g e v u s, h i n n a n g Võlgniku varalisele seisundile Majandustegevus. Ülevaade aastatest 2002-2008 Võlgnik oli asutatud 1997, seega on tegemist jätkuvalt üle kümne aasta tegutsenud äriühinguga. Põhitegevusaladeks on olnud ehitusteenuste osutamine, spetsiifilisemalt liivapritsitööd, fassaadide renoveerimine ja siseviimistlustööd. Aastast 2002 on ettevõtte käive suurenenud alljärgnevalt: 2002 - 6 milj; 2003 - 12 milj; 2004 20 milj; 2005 24 milj; 2006 - 34 milj. Kasum on olnud suhteliselt olematu kuni aastani 2006, mil kasum moodustas kokku 1 477 980 krooni. (2003 aasta kahjum 11 427 krooni, 2004 kasum 10 379 krooni, 2005 kasum 130 221 krooni). Samuti kasvas 2006 aasta jooksul oluliselt bilansimaht (varade bilansiline väärtus): 3 miljonilt aasta lõpuks 6 milj kroonini. Bilansi ridade lõikes suurenes eelkõige konto „nõuded ostjate vastu“ maht (1,5 -lt 3,9 milj kroonini). Võrdluseks, 2002 oli bilansimaht 2,3 milj; 2003 2,4 milj; 2004 3,2 milj; 2005 3 milj krooni. Hinnates võlgniku majandustegevust viimase 7 aasta jooksul, võib kokkuvõtteks öelda, et see kasvas koos Eesti kiirelt areneva majandusliku keskkonnaga, saavutades tipphetke 2006 aasta lõpuks. 28.02.2007 tunnistati võlgnik kahtlustatavaks seoses kriminaalasjaga nr 0693000061 (valeandmete esitamine aastatel 2004-2006 4 365 143 krooni ulatuses). 02.03.2007.a. esitas Maksu- ja Tolliamet hagi võlgniku vastu summas 4 322 814 krooni. Samuti arestiti võlgniku arveldusarve 1,17 milj krooni ulatuses. Olemasolevatel andmetel on nimetatud kriminaalasi ning tsiviilasi käesoleval hetkel kohtu menetluses, lahendid puuduvad. Sisuline majandustegevus lõppes, 21.08.2008.a. alustati võlgniku likvideerimismenetlusega. Alljärgnevalt on võrreldud 2006 aasta andmeid seisuga 31.08.2009.a. Aasta 2006. Seisuga 31.12.2006 oli võlgnikul vara kokku summas 6 087 091 krooni väärtuses. See koosnes peamiselt rahast summas 833 128 krooni, nõuetest summas 4,3 milj krooni (sellest 2,3 milj seotud isikute vastu), põhivarast summas 802 909 krooni (enamuses kapitalirendi alusel kasutatav vara). Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 4 264 511 krooni. See koosnes: a) lühiajalistest (kuni 1 a) laenukohustustest summas 3 693 731 krooni, (sealhulgas võlad tarnijatele 2 865 695 krooni), b) pikaajalised kohustused summas 570 780 krooni (kapitalirendi tagasimaksed). Võlgniku omakapital moodustas 1 822 580 krooni. Nende, majandusaasta aruandes toodud andmete kohaselt, ei olnud võlgnik maksejõuetu ning puudus täielikult pankrotioht. Tuleb aga arvesse võtta ka potentsiaalset maksukohustuse tekkimist summas 4,3 miljonit krooni. Sellise täiendava kohustuse tekkimise korral võiks juba rääkida maksejõuetusest. Aasta 2009. Seisuga 31.08.2009.a. on võlgniku bilansijärgne varade maht kokku 10 915 285,38 krooni. Ajutine haldur peab aga vajalikuks märkida, et võlgniku bilansis on varade poole peal 3(7)

likvideerimismenetlusega. Ajutise halduri arvamusel, tuginedes võlgnikult saadud andmetele, puudub täielikult võimalus tasuda kohustused tegevuse tulemuslikkuse arvelt (majandustegevus on lõppenud). Nõnda on ajutine pankrotihaldur veendunud, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja kohta, sealhulgas kuriteo tunnustega tegude, raske juhtimisvea märkimine Maksejõuetuse põhjustele ning tekkimise ajale on võimalik anda hinnang peale võlgniku suhtes käivitunud tsiviil- ning kriminaalasjas lahendite saabumist. Kuriteo tunnustega teo äramärkimise kohta: nagu eelnevalt korduvalt mainitud, on võlgniku tegevuse suhtes juba alustatud kriminaalmenetlust, mis on tänaseks jõudnud kohtusse. Ajutine haldur on siiski seisukohal, et võlausaldajate huvide kaitsmiseks tuleb kuriteo, raske juhtimisvea või tagasivõidetava tehingu väljaselgitamiseks korraldada täiendav revisjon, kuna Maksu- ja Tolliameti uurimistoimingud aastate 2004-2006 suhtes puudutasid vaid maksude seadusekohase deklareerimisega seonduvat. Nimetatud revisjon on võimalik läbi viia pankrotimenetluse jätkumise käigus. Ajutine pankrotihaldur palub: kuulutada välja Pinnatöötluse OÜ, äriregistrikood 10279003 pankrot; nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 800 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 16 000 krooni. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 03.08.2009.a kohustusi summas 3 310 350,54 krooni (lisanduda võib kohustusi summas 13, 95 milj. krooni) ja vara väärtus on 1 225 051,40 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest 5(7)

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et esitatud aruandest lähtudes saab öelda, et tegemist oli kuriteo tunnustega teoga, kuna võlgniku suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS 386 lg 1 tunnustel selles, et OÜ Pinnatöötluse Osaühingu poolt on esitatud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Kohus nõustub ajutise halduriga et hetkel ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kas tegemist on ka raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Pinnatöötluse Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Pinnatöötluse Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses tööd 16 tundi mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 16 000 krooni Ajutise pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2800 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 16 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2800 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a. määruses nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatuga. 28.07.2009 P P tasus kohtu deposiidile 25 000 krooni ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks väljamõistetud summad tuleb maksta välja kohtu deposiidis olevast vahenditest. PankrS § 30 lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.