lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-2850/35

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-2850/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-07-2850

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-2850

Tsiviilasi

Viktor Skripko hagi AS Kanal 2 vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.05.2009.a. otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

25 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Skripko apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Viktor Skripko (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX, aadress XXXXXX XX-XX XXXXXXX) tehinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Kanal 2 (registrikood 10366713, asukoht Tallinn, aadress Maakri 23a, Tallinn) tehinguline esindaja Helle Ruil

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Muuta Harju Maakohtu 28.05.2009.a otsuse põhjendusi menetluskulude osas, jättes otsuse resolutsioon muutmata.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta kuni käesoleva apellatsioonkaebuse esitamiseni toimunud menetluse kulu kostja, AS Kanal 2 kanda, käesoleva apellatsioonimenetluse kulu jätta hageja, Viktor Skripko kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-2850

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.01.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. 17.12.2008.a kohtusse laekunud täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli 20.01.2004 ja 2004 veebruari alguses Kanal 2 eetris saade „politseikroonika". Suur osa saatest oli pühendatud hageja, kes ei ole avaliku elu tegelane, teema käsitlemisele. Saatejuhiks oli Peeter Võsa, kes esitas saates alljärgnevad väited: - Ülemöödunud saates rääkisime vaatajatele loo Ü. tänaval oma parkimispesa pidavast Viktor Skripkost (au teotav väärtushinnang). Sõnad „parkimispesa pidav" on hagejat otseselt halvustava/solvava iseloomuga ning teotavad hageja au. - End ärimeheks pidav Viktor käitus agressiivselt (au teotav väärtushinnang, vale faktiväide). Sõnad „end ärimeheks pidav" on hagejat otseselt halvustava/solvava iseloomuga ning teotavad hageja au. Hageja ei käitunud agressiivselt, seega on esitatud ka vale faktiväide. - Nii nagu oleme teada saanud registreeris mees ennast ärimeheks möödunud aasta 22 aprillil. Sellest ajast on ta jõudnud kurja teha paljudele (vale faktiväide - hageja ei ole paljudele kurja tekitanud). - Osa inimestest, kes nõustusid meie saatele intervjuu andma, kardavad, et vägivaldne, agressiivne ning ettearvamatu Viktor Skripko põhjustab neile hiljem kättemaksuks kannatusi (vale faktiväide - hageja ei ole vägivaldne, agressiivne ning ettearvamatu ning puudub oht, et ta kavatseks kättemaksuks kannatusi põhjustada). - Konstitutsiooni järgi on kõrgema võimu kandjaks rahvas, mitte Viktor Skripko (au teotav väärtushinnang). Viide, et „kõrgema võimu kandjaks" on hageja, on põhjendamatult irooniline ja hagejat otseselt solvav/halvustav ning teotab hageja au. - Pange tähele. Praegu ei ole me varastamisest rääkinud. Aga kohe räägime. Või nimetame siis varguse katseks. Kuidas iganes. Lugu läheb järjest kriminaalsemaks. Väidetakse et hageja on teinud teo, mille käigus on enda omandisse pööranud vara - hageja ei ole seda teinud (vale faktiväide). Lisaks antakse teo õiguslik määratlus - tegemist on varguse või varguse katsega (au teotav väärtushinnang). - Teie käest on Viktor Skripko või mis ta nimi seal iganes ei olnud, saanud endale kingituseks auto (vale faktiväide, au teotav väärtushinnang). Hageja ei ole kingituseks saanud autot. Sõnad „või mis ta nimi seal iganes ei olnud" väljendab hageja suhtes lugupidamatust ning sellisel kujul hagejale solvav. - Ma saan aru, et Skripko tuli autost varastama (vale faktiväide, au teotav väärtushinnang). Väidetakse et hageja on toime pannud teo, mille käigus läks midagi autost omandama. Antud teo õiguslik määratlus (varastamine) teotab hageja au (väärtushinnanguna). - Ütleme veel, et meie saade on televaatajate teenistuses ning ajujaht jätkub, kui selleks televaatajad vähegi huvi üles näitavad. Nimetatud lause näitab P. Võsa küünilist ja isiku isiklikesse õigustesse hoolimatut suhtumist ja valmisolekut saate suurt vaadatavust taotledes jätkata isiku isiklike õiguste rikkumist. Edastades sellise sisuga saateid põhjustab kostja isikutele põhjendamatuid kannatusi ning tekitab neile kahju. Telesaade „Politseikroonika" oli

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-2850 üks vaadatavamaid saateid sellel perioodil ning eetris olnu jõudis äärmiselt suure hulga inimesteni - seega kahjustati hageja au ja mainet oluliselt. Saate edastamisega ja eelnimetatud lõikudes avaldatuga kahjustati hageja isiklikke õigusi - valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega teotati hageja au ja riivati hageja head nime. Sellise info avaldamine massimeedias põhjustas hagejale õigustamatult hingelist valu ja kannatusi. Au teotamine tõi kaasa emotsionaalsete häirete (stressreaktsiooni) tekkimise hagejal (sh ärevus, meeleolu langus, murelikkus, pinge-, viha- ja solvumistunne). Hageja au teotamisega tekitati kannatusi ka hageja abikaasale, ning abikaasa emotsionaalsed häired süvendasid omakorda hagejal tekkinud pikaajalist stressreaktsiooni. Stressreaktsiooni süvendasid veel asjaolu, et peale saadet hakati hagejale tegema telefoni teel ähvarduskõnesid (täpset perioodi on raske nimetada, kuid kõnesid tehti väheneva intensiivsusega ca 1-1,5 kuu jooksul; kõnesid tehti kümnete isikute poolt - täpne arv ei ole teada; kõnede sisuks olid solvangud ning ähvardused füüsiliseks kättemaksuks seoses saates kajastatud hageja majandustegevusega) - üldteada on asjaolu, et autode teisaldamine on autojuhtide seas emotsionaalne teema - ning et parkla tegevus tuli lõpetada. Hageja pöördus politseisse avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks, üheks aluseks oli muuhulgas asjaolu, et tehti ähvarduskõnesid. Avaldatud saates näidati ekraanil suurelt hageja visiitkaarti, millel olid hageja kontaktandmed. Stressreaktsiooni süvendas ka asjaolu, et seoses saates avaldatuga algatati hageja suhtes kriminaalmenetlus, mis hiljem kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetati. Kostja teotas hageja au ja head nime valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning tekitas talle sellega mittevaralist kahju. Rikkumise raskus ning hagejale põhjustatud hingeline valu ja kannatused õigustavad rahaline hüvise väljamõistmist. Hageja ei taotle ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist, kuna see ei taastaks endist olukorda. Kui asuda seisukohale, et massiteabevahendite kaudu au teotamise korral valede faktiväidete esitamise teel piisab sellest, et hiljem need ümber lükata, ei oleks massiteabevahendite omanikel/ toimetustel mingisugust õiguslikku ohtu sellise isiklike õiguste rikkumise korral jätkuvalt on võimalik avaldada valesid andmeid, neid vajadusel hiljem ümber lükates. Samuti pälvivad õiendused üldreeglina palju väiksemat tähelepanu, kui andmete esialgne avaldamine. Lisaks on au teotamise eest hüvise väljamõistmisel põhjendatud määrata hüvise suurus sellisena, et au teotajal oleks põhjust au teotavaid andmeid (tulevikus) mitte avaldada. Au teotava ja sensatsiooniliste info avaldamine massiteabevahendites toob tihti kaasa suure vaadatavuse ning massiteabevahendite omanikel on majanduslikult kasulik sellised saateid eetrisse lasta. Väljamõistetava hüvise suurus peaks olema piisav, et sellelaadseid isiklike õiguste rikkumisi vältida. Hageja ei märkinud hagis hüvitise summat vaid taotles õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel.

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja hinnangul tugineti saates nende isikute ütlustele, keda saatejuht küsitles. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kostja tegevuse ja hageja abikaasa tervisliku seisundi halvenemise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja abikaasa põeb vähkhaigust, mistõttu on ta sellest haigusest tingitud stressisituatsioonis. Hageja ei ole Peeter Võsa täpselt tsiteerinud. Peeter Võsa poolt väljendatu ei ole tegelikkusele mittevastav ega hagejat solvav. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 28.05.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5 000 krooni. Kohus leidis otsuses, et hageja poolt esile toodud tsitaadid avaldati saates „Politseikroonika“, et Peeter Võsa poolt väljendatu puhul oli tegemist valede faktiväidetega, millega kahjustati hageja isiklikke õigusi ja sellega tekitati hagejale mittevaraline kahju. Hüvitise suuruse määramisel lähtus kohus hingelise valu suurusest. Kohus luges tõendatuks, et hagejale tekitas saates avaldatu stressi, et peale saadet sai hageja 3(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-2850 vähemalt kümme telefonikõnet, kus teda sõimati ja ähvardati auto õhkamisega ja pussitamisega. Maakohus tuvastas, et kõned kestsid peaaegu terve aasta. Ostukeskuses näidati hageja peale näpuga, et ta on sama mees, kes autosid varastab. Saate tagajärjel tuli hagejal anda taas ja taas selgitusi ka inimestele, kes hagejat tundsid. Nendel alustel järeldas maakohus, et hagejale tekkis mittevaraline kahju, mille suuruseks hindas kohus 5 000 krooni. Apellatsioonkaebus

4.Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse väljamõistetud hüvitise osas, leides, et konkreetsetel asjaoludel oleks pidanud kohtu poolt, kohtu äranägemisel välja mõistetav hüvitis olema suurem. Hageja hinnangul märkis maakohus ebaõigesti, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt. Kuigi kaevatava kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus õigesti, et menetluskulud jäetakse kostja kanda, tuleb maakohtu otsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas muuta. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja märgib, et kuigi ta maakohtu otsusega ei nõustu, otsustas ta maakohtu otsuse vaidlustamisest mõistlikkuse põhimõttest lähtudes loobuda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus (välja arvatud vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas menetluskulude jaotust käsitlev osa) on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka neid üle kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Hageja vaidlustas maakohtu otsust üksnes kohtu poolt määratud hüvitise suuruse osas. Kostja maakohtu otsust, millega hagi rahuldati ja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi kontrolliti, ei vaidlustanud. Seega piirdub vaidlus ringkonnakohtu menetluses üksnes hüvitamisele kuuluva summa suurusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt määratud hüvitise suurusega ja kaalutlustega, millest maakohus hüvitise suuruse määramisel lähtus. Hageja ei ole ei maakohtu menetluses ega apellatsioonimenetluses esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse teistsuguse hüvitise määramiseks. Selliseid aluseid ei näe ka ringkonnakohus. Kohtu poolt õiglase hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui kohus on rikkunud diskretsioonipiire. Sellist diskretsiooni piiride ületamist ei esine.
8.Apellatsioonkaebuses palub apellant muuta maakohtu otsuse põhjendusi menetluskulude väljamõistmise osas. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas, kuid vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavad põhjendused, sest otsuse põhjendused ei lange resolutsiooniga kokku ja põhjenduste kohaselt jäetakse menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub selles osas apellatsioonkaebusega. Maakohtu otsuse põhjendused ei lange tõepoolest otsuse resolutsiooniga kokku. Maakohtu otsust hinnates nähtub, et maakohus märkis ekslikult kohtuotsuse põhjendavas osas, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldati ja hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas selliselt, et menetluskulud jäävad seoses hagi

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-07-2850 rahuldamisega kostja kanda. Kuivõrd apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et apellandil oleks olnud õiguslik huvi muuta vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusi ka juhul, kui apellant muus osas ei oleks maakohtu otsust vaidlustanud, siis ei saa maakohtu otsuse põhjendustes sisalduva ilmse ebatäpsuse parandamine tingida apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist. Menetluskulude jaotus

9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Seoses hagi rahuldamisega jäid kuni käesoleva apellatsioonkaebuse esitamiseni tekkinud menetluskulud kostja kanda. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus käesoleva apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja