Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Tiit Kollom, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-2850
Tsiviilasi
Viktor Skripko hagi AS-i Kanal 2 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Skripko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.09.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Viktor Skripko (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxx xx-xx, xxxxxxx) ja tema esindaja Indrek Västrik; AS Kanal 2 (registrikood 10366713; Maakri 23A, Tallinn) ja tema esindaja Helle Ruil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2008 otsus Viktor Skripko hagis AS-i Kanal 2 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.20.01.2004 ja 2004 veebruari alguses oli Kanal 2 eetris saade Politseikroonika. Suur osa saatest oli pühendatud hageja teema käsitlemisele. Saates esitati järgmised laused: 1) „FIE (st Viktor Skripko) arvab, et ta on üle seadusest ja politseist. Vaatame kas ta on üle ka politseist“ (au teotamine, vale faktiväide); 2) „Ülemöödunud saates rääkisime vaatajatele loo Ü. tänaval oma parkimispesa pidavast Viktor Skripkost“ (au teotamine); 3) „End ärimeheks pidav Viktor käitus agressiivselt“ (au teotamine, vale faktiväide); 4) „Nii nagu oleme teada saanud, registreeris mees ennast ärimeheks möödunud aasta 22 aprillil Sellest ajast on ta jõudnud kurja teha paljudele“ (vale faktiväide); 5) „Osa inimestest, kes nõustusid meie saatele intervjuu andma, kardavad, et vägivaldne, agressiivne ning ettearvamatu Viktor Skripko põhjustab neile hiljem kättemaksuks kannatusi“ (vale faktiväide); 6) „Konstitutsiooni järgi on kõrgema võimu kandjaks rahvas, mitte Viktor Skripko“ (au teotamine); 7) „Pange tähele. Praegu ei ole me varastamisest rääkinud. Aga kohe räägime. Või nimetame siis varguse katseks. Kuidas iganes. Lugu läheb järjest kriminaalsemaks“ (vale faktiväide); 8) „Teie käest on Viktor Skripko või mis ta nimi seal iganes ei olnud, saanud endale kingituseks auto“ (vale faktiväide, au teotamine); 9) „Ma saan aru, et Skripko tuli autost varastama“ (vale faktiväide); 10) „Ütleme veel, et meie saade on televaatajate teenistuses ning ajujaht jätkub, kui selleks televaatajad vähegi huvi üles näitavad“.
2.Saade Politseikroonika oli üks vaadatumaid saateid sellel perioodil ning eetris olnu jõudis suure hulga inimesteni. Saate edastamisega ja eelnimetatud lõikudes avaldatuga kahjustati õigusvastaselt hageja isiklikke huve - teotati tema au, sh ebakohase väärtushinnanguga, ning avaldati hageja ja tema tegevuse kohta mittetäielikke ja eksitavaid faktilist laadi andmeid. Sellise info avaldamine massimeedias kahjustas hageja mainet oluliselt ja põhjustas hagejale ning tema lähedastele hingelisi kannatusi. Pärast saadet hakati hagejale telefoni teel tegema ähvarduskõnesid. Parkla tegevus tuli lõpetada, kuna kliendid peletati avaldatud halvustava ja vale info tõttu minema; algatati kriminaalasi; hageja abikaasa elas raskelt üle hageja suhtes algatatud ajujahti, tekkinud stress raskendas tema tervislikku seisundit oluliselt ja kiirendas tema haiguse fataalset kulgu.
3.Väidete õigsuse/väärtushinnangute adekvaatsuse tõendamise koormus on kostjal. Kostja ei näidanud, kuidas muutuksid tsiteeritud laused saate kontekstis õigeteks ja hageja au mitteteotavateks. Lisaks au teotavatele hinnangutele esitas saatejuht saates faktiväiteid. Kostja veendumus, et saatejuhi hinnangud põhinevad ettevalmistamise käigus kogutud materjalidele, ei vabasta kostjat vastutusest hinnangute edastamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamise kohustusest, kui need hinnangud on au teotavad.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud, et hageja esitatud salvestus edastati kostja programmis 20.01.2004. Hageja väitis 2004.a, et tema õigusi rikuti saates Kriminaalkroonika. 2004 jaanuaris ei saanud selle saate edastamine toimuda, kuna selleks ajaks oli Kriminaalkroonika tootmine lõpetatud. Hagi esitamise ajaks on möödunud hagi esitamise tähtaeg nõuete esitamiseks tulenevalt saadetest Kriminaalkroonika. Asjaoludest tulenevalt võis saade olla eetris enne 20.01.2004, sellisel juhul palus kostja kohaldada aegumist TsÜS § 150 lg 1 alusel.
6.Ei ole tõendatud, et hageja esitatud salvestus on autentne koopia. Hageja ega tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada saate koopia autentsust ja eetris edastamise aega. Hageja ei taotlenud õigeaegselt vastulause esitamist, seetõttu ei ole kostja säilitanud vaidlusaluse saate salvestust. Kostja ei ole saate tootja, vaid edastas seda tootjalt saadud
2(7)
litsentsi alusel litsentsi tähtaja jooksul. Kostjal ei ole saate salvestust ega selle koopiat, sest litsentsi lõppedes tagastatakse saade tootjale.
7.Kohtu määratud ekspertiis kinnitab, et ei ole kindlalt võimalik väita, et hageja esitatud klipp salvestati otse eetrist. Ekspert kinnitas, et on võimalik, et klipp on monteeritud ja seejärel filmimiseks telerisse mängitud ning et on võimalik, et klipp ei ole kunagi eetris olnud. Akti kohaselt on kaadritaguse teksti, sõnade või lausete järjestuse muutmine lihtne. Ekspertiis kinnitas, et ei ole salvestusmeetodit, mis ainult salvestuse põhjal võimaldaks eksimatult kinnitada selle pärinemist eetrist. Hageja esitatud salvestust ei saa lugeda usaldusväärseks ja salvestus kui ebausaldusväärne tõend tuleb jätta arvestamata.
8.Tuleb arvestada, et Peeter Võsal ei ole juriidilist haridust, talle on omane irooniline keelekasutus, ta üritab kirjeldatavat teha arusaadavaks mõistliku inimese arusaama järgi tavalisele vaatajale ja toetub oma tegevuses sõna- ja ajakirjandusliku vabaduse põhimõtetele. Salvestusest lähtuvalt on tegemist juba teise saatega, milles käsitleti probleeme seoses parklaga Tallinnas, Xxxxx xxx. Peeter Võsa hinnangud vaidlusaluses saates põhinevad osaliselt ka materjalil, mis avalikustati esimeses saates. Ka esimese saate salvestus ega selle koopia ei ole säilinud.
9.Hageja tsiteeris lauseid osaliselt. Lausete osalise tsiteerimisega on muutunud mõnede lausete rõhuasetus ning lauses sisalduv hinnang on seetõttu saanud tugevama varjundi. Peeter Võsa öeldu, sh tema hinnangud põhinevad tema kasutuses oleval materjalil, salvestuses esinenud isikute ütlustel ja isiklikul kokkupuutel hagejaga. Need inimesed on ise pöördunud kostja poole lootusega seada jalule õiglus ning saada kaitset oma rikutud õigustele. P. Võsal oli mõistlik õigustus väärtushinnanguteks, mida kinnitab salvestusel politseiametniku poolt öeldu.
10.Ü. tänava parklaga seonduva vastu oli televaatajate elav ning õigustatud huvi. P. Võsa avaldas ainult fakte, mida talle esitasid intervjueeritud isikud ning tal ei olnud alust kahelda nende isikute avaldatud informatsioonis. P. Võsa esitatud väärtushinnangud põhinesid tema poolt kogutud informatsioonil, sh intervjueeritud politseiametniku sõnadel. P. Võsa esitatud väärtushinnanguid ei saa lugeda hageja au teotavateks ega õigusvastaseks VÕS § 1046 alusel ning ei esine ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 mõttes. Sellest tulenevalt ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud ega tekitanud talle kahju. VÕS § 1046 lg 2 alusel ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kuna hageja rikkus oma tegevusega seaduse nõudeid ja head äritava (intervjueeritavad kinnitasid, et ei saanud hagejalt tšekke tasutud summade kohta). Avalikkusel on õigus saada informatsiooni selliste rikkumiste kohta.
11.Hagejale ähvardavate telefonikõnede tegemine ja selle seotus väidetava saate edastamisega asja kohtuliku uurimise käigus kinnitamist ei leidnud. Samuti ei esitanud tõendeid parkla olemasolu, parkla majandustegevuse ega selle lõpetamise põhjuste kohta. Hageja ei tõendanud põhjusliku seose olemasolu parkla sulgemise ning kostja tegevuse vahel.
12.Hageja väidab, et tema vastu esitati saate edastamise tagajärjel kriminaalasi. Põhja Politseiprefektuuri 07.07.2004 kirjast (PH/21-20.5/45712) ei nähtu, kelle suhtes kriminaalasi algatati, millal kriminaalasi algatati ja millise kuriteo tunnustel see algatati ning kuidas on see tõend seotud hagejaga ning vaidlusaluse saatega. Kui kriminaalasi algatati just saate edastamise tagajärjel, kinnitab kriminaalasja algatamine pigem, et oli alust kahtlustada, et hageja tegevuses võisid olla kuriteo tunnused.
13.Väidetavalt halvenes hageja abikaasa tervis oluliselt saate edastamise tulemusena. Asja materjalidest nähtub, et hageja abikaasa põdes vähki. Puudub võimalus mõõta stressi mõju inimese haigusele. Hageja abikaasa oli haiguse tõttu invaliid, mis tõendab haiguse väga kaugele arenenud kulgu. Tallinna Prokuratuuri 01.03.2004 teatises nr TLN-25/04/171 kinnitati, et puudub põhjuslik seos hageja abikaasa ambulatoorsele ravile sattumise ning 3(7)
saates Kriminaalkroonika avaldatud andmete vahel. Sama kehtib ka saate edastamise ja hageja abikaasa haiguse edasise kulu ja fataalse lõpu kohta. Hageja ei tõendanud temal kahju tekkimist kostja tegevuse tagajärjel.
14.Kui hagejal tekkisid hingelised üleelamised, piinlikkustunne ning ajutine meeleolu langus väidetava saate edastamisest, on selle põhjuseks tema enda tegevus, mille avalikustamine ning hinnangu andmine kostja programmis edastatud saates on õigustatud avaliku huviga. Kui kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada ja rahaline kompensatsioon välja mõista, palus kostja hüvise mõista mõistlikkuse piirides, arvestades kostja rikkumise raskust. Maakohtu otsuse põhjendused
15.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.
16.Otsuse põhjenduste kohaselt pöördus hageja enda kinnitusel 04.01.2007 kirjaga kostja poole, milles väitis, et 20.01.2004 ja sama aasta veebruari alguses eetris oli eetris saade Politseikroonika, mis oli pühendatud hageja teemale. Hageja väitel kahjustas saates edastatud info tema mainet ja põhjustas hingelisi kannatusi ning hageja teatas, et nõuab kostjalt 300 000 krooni suurust, hiljem täpsustatuna õiglast hüvitist. Kohtule jäi selgusetuks, kas nimetatud kiri on hageja poolt kostjale üldse esitati, kuna hageja ei esitanud kirja saatmise kohta tõendeid. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kui hagejal oli pretensioone kõnealuse saate kohta, pidanuks hageja pöörduma ringhäälinguseaduse (RHS) § 8 lg 1 kohaselt vastulausega kostja poole.
17.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et saade oli eetris sellisel kujul, nagu hageja seda väidab. Hageja esitas enda väidete kinnitamiseks saate salvestuse. Harju Maakohus määras ekspertiisi hageja esitatud salvestise identsuse tuvastamiseks. Asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel on ekspert kahtleval seisukohal, kas saade on hageja poolt esitatud kujul eetris olnud. Seetõttu ei saanud kohus aluseks võtta hageja väidetut, et nimetatud saates avaldati tema kohta vale ja halvustav info. Eksperdi kahtluste tõttu jättis kohus käsitlemata küsimuse, kas väited, millega väidetavalt teotati hageja au, on faktiväited või väärtushinnangud.
18.Lähtuvalt eksperdi arvamusest ja kostja kinnitusest, et 2004 jaanuaris ei saanud selle saate edastamine toimuda, võis saade eetris olla, varem, kuna selleks ajaks oli saadete Kriminaalkroonika tootmine lõpetatud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et nimetatud saade oli eetris sellel ajal, nagu hageja väidab. Lähtudes hageja esitatud avaldusest, millele Tallinna Prokuratuur vastas 01.03.2004, järeldub, et lähtuvalt TsÜS § 150 lg-st 1 oli hagi esitamise ajaks möödunud hagi esitamise tähtaeg. Ka tunnistaja A. Hoolma kinnitas kohtuistungil, et fail on salvestatud 2004.a ja et saade oli eetris Kanal 2-es. Lähtuvalt TsÜS §-st 142 ei ole hagejal temale tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine põhjendatud ka nõude aegumise tõttu.
19.Kuna hageja ei märkinud hagiavalduses asjaolusid kinnitavaid tõendeid, millega ta oma nõuet põhjendab, ega ole neid ka hiljem menetluse käigus esitanud, jättis kohus hageja nõuded rahuldamata nii nõude põhjendamatuse kui ka aegumise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused
20.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt fikseeris kohus ebaõigesti hageja nõude ning rikkus TsMS § 5 lg 1. Hageja ei nõudnud 300 000 varalise kahju ja 15 000 kroonise õiglase hüvitise väljamõistmist. 20.03.2008 esitatud nõude täpsustusega palus hageja välja mõista õiglase hüvise kohtu äranägemisel. Avalduses viidati TsMS § 132 lg-tele 1 ja 3 ning nendest sätetest tuleneb, et sellise nõude puhul loetakse hagihinnaks 15 000 krooni.
4(7)
22.Pooled ei vaielnud asjaolu üle, kas kostja sai hageja kirja kätte. Kui kohus siiski leidis, et tuleb analüüsida kirja saatmise asjaolusid, siis TsMS § 231 lg 2 ja 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool väidet ei vaidlusta. Hageja väitis, et kiri saadeti, kostja hageja väidet ei vaidlustanud. Jättes lugemata tõendatuks 04.01.2007 kirja saatmise hageja poolt kostjale, rikkus kohus TsMS § 232 lg-d 2 ja 4. Ebajärjekindlalt analüüsis kohus hilisemalt 04.01.2007 kirja kui tõendit.
23.Hageja tugines kogu menetluse jooksul asjaolule, et hageja õigusi rikuti saate Politseikroonika edastamisega. Kohus menetles hageja nõuet sellisena, nagu oleks hageja õigusi rikutud saate Kriminaalkroonika edastamisega. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väitega, et saade Politseikroonika oli eetris ka veebruaris 2004. Kohus rikkus TsMS § 5 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
24.Kui kohus tuvastas, et hagejat puudutavad väited esitati saates Kriminaalkroonika, vaidleb hageja sellisele järeldusele vastu. Kohus lähtus Tallinna prokuratuuri teatisest aastast 2004, mille järgi hageja avaldas, et saates Kriminaalkroonika avaldati tema kohta alusetuid süüdistusi. Vastuses kostja vastusele selgitas hageja, et saate nime Kriminaalkroonika kasutas hageja ekslikult, au teotavad andmed avaldati saates Politseikroonika. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väitega.
25.Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et 04.01.2007 kirja tuleb käsitleda vastulausena ning et tuginedes RHS § 12 lg 2 ja 8 lg 1 on kiri edastatud hilinenult. Kohus rikkus TsMS § 232 lg 1, kirjast ei tulene, et tegemist on vastulausega. Kohus kohaldas ebaõigesti RHS § 8 lg 1 ja 2, jättes arvestamata VÕS-i kahju hüvitamise sätted. Vastulause tähtaegselt esitamata jätmine ei välista õigust nõuda eetris olnud saatega isikule tekitatud kahju hüvitamist, mida 04.01.2007 kirjas tehti. Kirja näol oli tegemist kahju hüvitamise nõudega.
26.Kohus rikkus ekspertiisiakti hindamisel ja järelduste tegemisel TsMS § 232 lg 1, 442 lg 8 ja 436 lg 1. Kohus tuvastas ekslikult, et salvestis ei ole CD-1 oleval kujul eetris olnud. Ekspertiisiaktist tuleneb, et välistatud ei ole salvestise hilisem muutmine, samas ekspertiisiakt ei väida, et salvestist on hilisemalt muudetud. Seega ei saa ekspertiisist teha järeldust, et saade ei ole CD-1 oleval kujul eetris olnud. Ekspertiisiakt kinnitab, et hääl on P. Võsa oma ning vähemalt osa saatest filmitud P. Võsa filmimeeskonna poolt. See kinnitab täiendavalt CD-1 oleva salvestise usaldusväärsust. Vastupidisele seisukohale asumine välistaks salvestiste kasutamise tõendina kohtus. Ilmselt ei ole kunagi välistatud, et salvestist on võidud muuta. Et tõendit mitte arvestada, peaks vaieldamatult tõendama, et salvestist on muudetud.
27.On tõendatud, et hagejat puudutav saade oli salvestisel oleval kujul eetris. Seda tõendab salvestis ja tunnistaja A. H. ütlused. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud salvestise ehtsuse hindamisel tunnistaja ütlustega ning rikkus sellega TsMS § 448 lg 2. Tunnistaja ütlused kinnitavad täiendavalt, et salvestis vastas tegelikkuses eetris olnud saatele.
28.Kohus jättis põhjendamatult andmata hinnangu, kas salvestisel olnud ja hageja välja toodud laused on faktiväited, väärtushinnangud, kas faktiväited on õiged ning kas nendega kahjustati hageja isiklikke õigusi. Kohus jättis põhjendamatult hindamata ka tunnistaja I. U.i ütlused. Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8 jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et eetris edastatu rikub hageja isiklikke õigusi. Eetris edastatud saates Politseikroonika teotati hageja au, tekitati sellega talle kahju.
29.Kohus leidis tulenevalt eksperdi arvamusest ja kostja seisukohast, et salvestis ei olnud eetris 2004 jaanuaris ja hiljem, kui, siis varem. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit salvestise eetrisolemise kohta. Kohtu põhjendused on ekslikud. Ekspertiisi eesmärgiks ei olnud teha kindlaks saate eetrisoleku aega, vaid seda, kas salvestis võib olla muudetud, asjaolust, et saate Kriminaalkroonika tegemine oli 2004 lõppenud, ei tulene, et salvestis ei olnud eetris 5(7)
2004. aastal. Kohus ei hinnanud tõendeid õigesti ning järeldused ei tulene tõenditest. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei analüüsinud tunnistajate I. U.i ja A. H. ütlusi, kes kinnitasid, et saade oli eetris 2004.a alguses. Kui saade oli eetris 20.01.2004 või hiljem, ei oleks nõue aegunud. 20.01.2007 (3.a aegumistähtaeg) sattus laupäevasele päevale, vastavalt TsÜS § 136 lg 8 loetakse sellisel juhul tähtpäev saabunuks järgmisel tööpäeval ehk 22.01.2007. Nimetatud päeval hagi kohtusse ka esitati ning hagi ei ole aegunud.
30.Vastavalt TsÜS § 143 kohaldatakse aegumist ainult kohustatud poole taotlusel. Kostja loobus hagi aegumise nõudest (tlk 113). Kohus, kohaldades aegumist, rikkus TsÜS § 143. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Kolleegiumi hinnangul on kohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ja asjas kogutud tõenditele põhjendamatult hinnangu andmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
33.Kolleegium ei jaga maakohtu arvamust, et kohtule tõendina esitatud saate salvestusele tehtud ekspertiisi tulemused annavad aluse jätta kohtul hagi aluseks olevad asjaolud tuvastamata ja hageja nõude põhjendatusele hinnang andmata. Maakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta, et ekspert ei ole arvamuses välistanud, et uuritud salvestuse näol võib tegemist olla autentse telesaatega, mida ei ole muudetud. Lisaks sellele on kohus jätnud põhjendamatult hinnangu andmata tunnistajate I. U.i ja A. H. ütlustele, kes on mõlemad kinnitanud, et nägid kõnealust saadet hageja poolt väidetud kujul kostja eetris 2004. aastal. Kostja ei ole saate eetrisolekule vastu vaielnud, vaid on üksnes kinnitanud, et tal puudub saate salvetus ja ta ei saa seetõttu olla saate sisu samasuses ja hageja poolt väidetud eetrisoleku ajas veendunud. Omapoolseid tõendeid selle kohta, et saadet on muudetud või et seda ei ole eetris olnud, kostja esitanud ei ole. Niisugustel asjaolud ei olnud maakohtul kolleegiumi arvates alust järelduseks, et kõnealust saadet ei ole hageja poolt väidetud kujul ja ajal kostja programmis edastatud ning jätta hageja poolt nõude kohta esitatud sisulistele väidetele hinnang andmata. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohtul rajada otsuse asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi analüüsimata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 2 otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta hinnatud tõendite pinnalt vaidluse kohta teeb. Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu sellele, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
34.Kui saate sisu ja eetrisoleku aja osas valitseb maakohtu arvates seni ebaselgus, siis tuleb see püüda TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud menetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma 6(7)
faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kohus oleks hageja poolt esitatud asjaolude tuvastamisraskustele tähelepanu juhtinud.
35.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
36.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.