Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

01.06.2009 esitas võlgniku esindaja Tartu Maakohtule OÜ X pankrotiavalduse (tlk 1-3). 13.07.2009 määrusega algatas kohus OÜ X pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Heikki Otsa (tlk 8-10). 21.09.2009 istungil esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldandmed OÜ X kanti äriregistrisse 30.01.2008.a., asutajaks oli osaühing FLB G rk xxxxxxxx, asuk. Tallinn. Osakapitali suuruseks oli 40 000 krooni. Veebruaris 2008.a. müüs asutaja FLB G oma osaluse M. M. ́ile (ik xxxxxxxxxxx) ja A. M. `ile (ik xxxxxxxxxxx), kusjuures M. M. omandas 18 000 kroonise nimiväärtusega osa ja A. M. (M isa) omandas 22 000 kroonise nimiväärtusega osa. Juhatuse liikmeks ja juhatajaks sai alates 12.08.2008.a. M. M. . OÜ X alustas majandustegevusega 2008.a. veebruaris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas AS Y klubihoones toitlustusteenuste pakkujana. EMTAK 2008 järgi oli OÜ X põhitegevusalaks muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (kood 82991). Võlgniku majandustegevus Osaühing avas 01.aprillil 2008.a. AS Y klubihoone ruumides restorani ́ ́S ́ ́. Ruumide kasutamiseks oli klubihoone omanikuga, kelleks oli AS Y, sõlmitud 10.02.2008.a. rendileping tähtajaga kolm aastat ning eelisõigusega lepingu pikendamisele veel kaheks aastaks (lepingu p.2.2.). Lepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale 5 000 krooni ́ ́vaiksel hooajal``, mis hõlmas ajavahemikku oktoober kuni märts ja 15 000 krooni golfihooajal, mis hõlmas ajavahemikku aprill kuni september. Veel kohustus üürnik maksma kütte, vee ja kanalisatsiooni, valve ja muude teenuste eest 5 000 krooni kuus. Köögi elektrienergia eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele arvesti näidu järgi (lepingu p.4.3.) Seega moodustasid võlgniku püsikulud golfihooajal vähemalt 20 000 krooni kuus. Töölepingu alusel töötasid ettevõttes tegevjuhina M. M. , kokana M. T. , raamatupidajana G. M. ja ettekandjana A. P. . Arvestades restorani käivitamise kulusid lõpetas võlgnik 2008.a. 2,6 miljoni kroonise käibe juures kasumiga. Kogu käive perioodil 01.apr.2008 kuni 18.apr.2009.a. moodustas 2,7 milj.kr. (andmed pangakonto väljavõtte ja käibedeklaratsioonide alusel). Talvekuud andsid seega ettevõttele kahjumit. Suvekuudel ulatus kuukäive isegi 500-600 tuh. kroonini. 2008.a. raamatupidamise aruanne oli kavandatud kinnitada juunis 2009.a. 18.apr. 2009.a. süttis põlema ning põles varemeteks xxxx külas AS-le Y kuuluv klubihoone ning tulekahju käigus hävis kogu OÜ X vara s.h. restorani S sisseseade ja ladu ning dokumentatsioon s.h arvutis säilitatud andmed. AS Y pankrotihalduri O. Kuklase andmetel on AS Y poolt esitatud kahjunõue klubihoone ehitaja AS L E vastu ( kes praeguseks on pankrotistunud) põhjendusega, et tulekahju põhjuseks olid ehituslikud vead. Ehitaja on kahjunõude vaidlustanud. Pärast põlengut on samuti pankrotistunud AS Y. OÜ-l X oli AS-ga Y sõlmitud rendilepingus säte (lepingu p 6.4), mille kohaselt üürniku vara kaotsimineku või rikkumise eest, kui see toimus üürileandja süülise tegevuse tagajärjel, vastutab üürileandja. Üürileandja on esitanud kahju hüvitisnõude kindlustusfirmale, kuid kindlustusfirma on nõude vaidlustanud. Nõudeavaldust AS-le Y võlgnik esitanud veel ei ole.

VARAD

Võlgniku andmetel hävis 18.apr. 2009.a. tulekahjus kogu tema vara, mis koosnes: (põhi- ja väikevahendite koosseis ja hinnad toodud pangakonto väljavõtetele toetudes) Põhivahenditest s.h. restorani seadmed (üle 5 000 kr.) -kassasüsteemid.............................................33 108,25 kr -kontorimööbel ..............................................10 000 kr -lauanõud........................................................53 061 kr. -köögitehnika.................................................. 15 344,10 kr -kokkade riietus.................................................5 818,99 kr. -laudlinad .........................................................10 959 kr. -kontori ja köögi arvutid koos programmidega ....8 201,70 kr. -kliendikaardid.................................................. 8 201,70 kr. -CD mängija (puldiga) ........................................38 999 kr. -laptop arvuti Asus ............................................11 000 kr. -kohvimasin .......................................................26 354 kr. -baaririiul ........................................................... 6 277,60 kr. -ettekandjate riietus .......................................... 5 725,30 kr -külmik ............................................................. 13 629,60 kr. Kokku 284 939,60 kr. Väikevahendid , varad maksumusega alla 5 000 krooni. -muusikaseadmed ............................................4 660,20 kr. -riidenagi............................................................1 078 kr. -kohvijahvati ......................................................4 928 kr. -tolmuimeja .......................................................4 015,54 kr. -reklaamplakatid ................................................ 2 178 kr. Kokku 7 739,74 kr. Varud (materjalid, kaubad) -puhastusvahendid .............................................5 000.-kontoritarbed ....................................................2 000.-alkohol ............................................................20 000.-toiduained.......................................................10 000.Kokku varud 37 000.Hävinud varad kokku 329 679 kr. Võlgniku järelejäänud varad .............. 2 000 krooni (šeifi oletatav turuhind) Kogu võlgniku vara v.a. väike šeif, hävis põlengus või muutus kasutamiskõlbmatuks. Varad ei olnud tulekahjuriski vastu kindlustatud, kuna põlengu riski hindasid omanikud pideva organiseeritud valve tõttu äärmiselt madalaks. Debitoorseid nõudeid (võlgnikule tasumata arveid) 18.apr.2009.a. seisuga ei olnud. Samuti ei olnud sularaha jääki kassas, šeifis. Ajutise halduri päringutele on vararegistritest vastatud, et võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnistuid, ehitisi kui vallasasju, sõidukeid, haagiseid, samuti ei ole võlgniku kasuks ega vastu algatatud täitemenetlusi. (Lisatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna , Autoregistrikeskuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi vastavad kirjad vastuseks päringutele.) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja AS SEB Pank on teatanud, et OÜ X ei ole nende klient ega oma arvet neis pankades. (Vastavate pankade vastuskirjad lisatud.)

VÕLAD/ KOHUSTUSED

Võlgniku võlausaldajatelt ja Maksu- ja Tolliametilt saadud info alusel on võlgnik ja ajutine pankrotihaldur püüdnud välja selgitada ja täpsustada võlgniku võlakohustusi. Võlgade nimekiri on hankijate osas antud 2008.a. maikuu lõpu seisuga , ei kajasta viiviseid ning ei ole

kontrollitavad võlgniku andmebaasi andmetega. Maksu- ja Tolliameti andmed esitatud 21.07.2009.a. seisuga (lisatud Lõuna maksu-ja tollikeskuse vastuskiri 22.07.2009.a.). Võlad hankijatele.

et golfihooaeg kestab Eestis keskmiselt 5 kuni 6 kuud, siis sisuliselt oli ka restorani S käive 2,7 milj.krooni teenitud põhiosas just sel ajal, sest oli orienteeritud just golfihuviliste teenindamisele. Talvekuudel oli restoran avatud vaid nädalavahetustel ja tellitud üritustel. Kuigi võlgniku kohustused (üle 500 000 kr, mis sisaldavad hiljem tekkinud töötasu ja hüvitisnõudeid) võisid ületada põlengu ajal võlgniku varade väärtust (üle 300 000 kr.), nähtub pangakonto väljavõttest, et võlgnikul oli täielik valmisolek nii tööjõu, ruumide ja vajalike varudega, et alustada põhihooaega edukalt ning teenitud kasumi arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihaldurina arvan, et võlgniku maksejõuetuse ainukeseks ja peamiseks põhjuseks oli AS Y klubihoone põleng, milles hävis kogu võlgniku vara. Makseraskuste varasemat puudumist tõendab kaudselt ka asjaolu, et võlgnikul puudusid enne põlengut maksuvõlad ning samuti võlad rendileandja ees (talvekuudel oli hoopis rendileandja võlgu võlgnikule, mistõttu kasutati tasaarvestust rendiga). Kuriteo tunnustega tegude või juhtimisvigade olemasolu Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole võlgnik toime pannud kuriteo tunnustega tegusid, samuti ei ole halduril andmeid selle kohta, et võlgnik oleks teinud raskeid juhtimisvigu. Arvan, et võlgnik on toiminud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 180 lg 5 mõttes), mida tõestab ka asjaolu, et võlgnik on viivitusteta esitanud kohtule avalduse enda maksejõuetuks tunnistamise kohta, vältides sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. Ajutise pankrotihalduri järeldused. Võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on olnud tingitud 18.04.2009.a. xxxx külas xxxxxx vallas AS Y klubihoone põlengust (mille tekkimises võlgnikku süüdistatud ei ole) ja mille käigus hävis sisuliselt kogu OÜ X vara. Taotlused OÜ X on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samas puuduvad võlgnikul vara ja rahalised vahendid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutises menetluses tuvastatud. Ajutine haldur palub lõpetada OÜ X pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning mõista riigi tuludest välja ajutise halduri kulud.

KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja oli ajutise halduri aruande ning tasuga nõus.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku 558 265,06 krooni Võlgnikul puudub igasugune vara, samuti ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus ei tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Heikki Otsal likvideerida OÜ X kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ X registrist kustutamist tuleb haikki Ots vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X dokumendid anda hoiule M. M. .

Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” (tasutaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) §-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Heikki Ots taotlus tuleb rahuldada. Ajutise halduri kulutused tuleb hüvitada summas 6700 krooni riigi vahenditest, kulutused tuleb määrata OÜ X ajutise pankrotihaldurile Heikki Otsale. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.