Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 08.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-26056/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.10.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1117

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2009.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-26056

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi R. R. ja M. N. vastu 12 438.62 krooni võla ja viivise solidaarnõudes

Hagihind

12438.62 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Ahtri 12 Tallinn 10151 Kostja I: R.R., isikukood 35708284913, elukoht Suur-Aia 20-43 Paide linn Järva maakond Kostja II: M. N., isikukood 46707044915, elukoht Suur-Aia 20-43 Paide linn 72711 Järva maakond

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

8.oktoobril 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1.Välja mõista solidaarselt R. R. ja M. N. OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus 12 438.62 (kaksteist tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa krooni ja 62 senti) krooni ning viivis 623.32 (kuussada kakskümmend kolm krooni ja 32 senti) krooni.

2.Välja mõista solidaarselt R. R. ja M. N. OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 2.06.2009 kuni põhinõude 12 438.62 krooni täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kostjad ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostja M. R. isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud ning tema on allkirja vastu perekonnaliikmena vastu võtnud ka R.R. väljastatud hagimaterjalid. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Pooled on 21. juulil 2008.a sõlminud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga Suur-Aia 20-43 Paide linnas. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi,

samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjad ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning nendel hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaatamata mitmele hageja poolt kostjatele saadetud meeldetuletusele võlgnevad kostjad hagejale 12 438.62 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjatelt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Asjaolu, et kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostjad viivitasid nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjatelt viivist. Kostjad ei ole hageja nõutud viiviste suurust (623.32 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjatelt täies ulatuse alates 2.06.2009.a 0,1 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muu seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostjate solidaarkohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud halduslepingust, millest tulenevalt kostjad vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest solidaarselt. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja 2100 krooni lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad solidaarselt täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik