Salva Kindlustuse AS-i hagi S.G.’i vastu 7 337.60 krooni nõudes. Hagihind 7 337.60 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
17. september 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja K. R.; Kostja S.G. ja tema nõustaja V. K..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt
2.Välja mõista S.G.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) Salva Kindlustuse AS-i (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) kasuks kahjuhüvitis 1 416 (üks tuhat nelisada kuusteist) krooni, käsitluskulu 310 (kolmsada kümme) krooni 90 senti ja viivis 114 (ükssada neliteist) krooni 23 senti.
3.Jätta Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud 23.5% ulatuses kostja S.G.’i kanda. Jätta S.G.’i menetluskulud 76.5% ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Salva Kindlustuse AS esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.G.`i vastu 7 337.60 krooni võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus tegi 24.11.2008.a võlgnikule makseettepaneku. Maksettepanek on võlgnikule kätte toimetatud 27.12.2008.a. 29.12.2008.a esitas võlgnik vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu Viru Maakohtu 19.01.2009.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtu 26.01.2009.a kohtumäärusega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so. nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning 300 krooni täiendava riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 11.02.2009.
3.11. veebruaril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt on Salva Kindlustuse AS-is kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 11.12.2007.a Kohtla-Järvel, Estonia pst. 30, juures. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes juhtides sõidukit Ford Mondeo, reg. märgiga 446AXR, sõitis otsa seisvale sõidukile Chrysler Grand Voyager, reg. märgiga xxx, millega põhjustas varalise kahju sõiduki Chrysler Grand Voyager omanikule A. M.`ile.
4.Ida Politseiprefektuuri 07.01.2008.a otsusest väärteoasjas nr. 2440,07,013831 nähtub, et kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt.
5.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Ford Mondeo, reg. märgiga 446AXR juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ja väljastatud poliis nr S7732709911. Hageja on A. Mossin`ile kahju hüvitanud, tasudes OÜ-le MVEN sõiduki Crysler taastusremondi eest 6 014.60 krooni. Hageja ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel hageja on tasunud kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 22% kahju suurusest summas 1 323 krooni.
6.Hageja on esitanud kostjale korduvaid nõudekirju, kuid kostja ei asunud võlgnevust tasuma.
7.Hageja palus liikluskindlustuse seaduse §7 lg1, §48 lg2 p7, §48 lg3 välja mõista kostjalt 7 337.60 krooni, s.h 6 014.60 krooni tekitatud kahju ja 1 323 krooni kahjujuhtumi käsitlemise kulud.
KOSTJA VASTUS
8.20. veebruaril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kahju ei ole seotud 11.12.2007.a toimunud liiklusõnnetusega. Nimetatud liiklusõnnetuses sõiduki Chrysler Grand Voyager kere vigastada ei saanud, sest kostja oma sõidukiga ainult kergelt puutus kokku nimetatud sõiduki kaitserauaga. Sõidukil Chrysler Grand Voyager ei olnud tuvastatud mingeid kahjustusi. Sündmuskohal käinud politseipatrulli poolt tehtud fotodel on näha, et sõiduki kere kannatada ei saanud.
9.Hageja nõude sisse on arvestatud sõiduki radiaatori vahetamise kulud, mis ei ole seotud 11.12.2008.a liiklusõnnetusega. Keretöid sõiduki Chrysler Grand Voyager taastusremondi käigus tehtud ei ole. Ilma sõiduki kere vigastamata ei ole võimalik radiaatorit vigastada.
HAGEJA SEISUKOHT
2 (6)
2-08-76554
10.04. märtsil 2009.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, et sõidukile ei saa tekitada sisemisi kahjustusi välimisi kahjustusi tekitamata Kahjukäsitleja poolt koostatud akti järgi vajasid sõiduki Chrysler esitange ja katseraud remonti, radiaator aga vajas väljavahetamist. Väärteoasjas karistati kostjat liiklusseaduse §7417 lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumise eest, millega tekitati varaline kahju.
ASJA KÄIK
11.21. aprilli 2009.a kohtuistungil palus hageja välja mõista kostjalt alates 10.10.2008.a kuni 21.04.2009.a arvestatud viivist 383.40 krooni.
12.Kostja esitas kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks. Viru Maakohtu 19. mai 2009.a kohtumäärusega määrati tsiviilasjas liiklusekspertiis, ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklusosakonna ekspert Hillar Valk.
13.Ekspert esitas 10. juunil 2009.a ekspertiisiakti ja õiendi ekspertiisi tasu maksumuse kohta. Viru Maakohtu 01.07.2009.a kohtumäärusega kanti kostja poolt kohtu deposiitarvele tasutud summa 3 600 krooni ekspertiisi tasu ja kulude katteks riigituludesse.
14.07. augustil 2009 esitas hageja taotluse Ü.M.’a tunnistajana ülekuulamiseks..
KOHTUISTUNG
15.17. septembri 2009.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi ja suurendas viivisenõude 666.50 kroonini. Esindaja rõhutas, et ekspert andis oma arvamuse, tuginedes fotodele. Radiaatoril oleva vigastuse tegi kindlaks kahjukäsitleja Ü. M., kahjustatud sõiduki vigastused on MVEN OÜ märkinud ära sõiduki taastusremondi kalkulatsioonis. Ekspert on avaldanud arvamust, et 100% kindlusega oleks võimalik avaldada arvamust siis, kui oleks võimalik vaadata üle nii sõiduk kui radiaator. Kostja on rikkunud mitmeid seadusnorme, kostja oli kohustatud ilmuma kindlustaja juurde 5 päeva jooksul alates liiklusõnnetuse toimumise päevast. Kostja ei ole hüvitanud isegi seda osa kahjust, mida ta on tunnistanud. Esindaja palus hagi rahuldada.
16.Kostja hagi ei tunnistanud, kostja arvamuse kohaselt ei ole ta kahju tekitanud. Sündmuskohalt lahkus, kuna temale lähenes mingi meesterahvas ja kostjal hakkas hirm. Kostja, tuginedes eksperdi arvamusele, leiab, et radiaatori vigastus ei ole seotud kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Hagiavalduse järgi toimus 11.12.2007.a Kohtla-Järvel, Estonia pst. 30 juures liiklusõnnetus. Kostja juhtides sõidukit Ford Mondeo, reg. märgiga xxx, sõitis otsa seisvale sõidukile Chrysler Grand Voyager, reg. märgiga xxx. Hageja väidab, et kostja põhjustas varalise kahju sõiduki Chrysler Grand Voyager omanikule A. M.`ile summas 6 014.60 krooni, mille hüvitas kannatanule hageja kui kostja juhitud sõiduki kindlustusandja. Kostja oma vastuväidetes maksekäsu kiirmenetluses, vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil vaidleb hagile vastu
3 (6)
2-08-76554 põhjendusel, et sõiduk Chrysler Grand Voyager ei saanud kannatada, sest sõidukil olid kaitseraud ees.
19.Ida Politseiprefektuuri 07.01.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2440,07,013831 kohaselt, kostja juhtides mootorsõidukit, ei veendunud manöövri ohutuses, sõitis otsa seisvale sõiduautole, põhjustas varalist kahju ja põgenes sündmuskohalt. Kostjat karistati liiklusseaduse §7417 lg1 alusel varalise kahju tekitamise eest ja §7431 lg1 alusel liiklusõnnetusest mitteteatamise eest rahatrahviga kokku 3 960 krooni (t.lk. 40). Kohtuvälise menetleja otsus eeldab küll kostja poolt kolmandale isikule kahju tekitamist, kuid otsuses kahju suurust ei ole võimalik välja tuua.
20.TsMS §229 lg1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja taotlusel nõudis kohus Ida Politseiprefektuurilt kostja suhtes alustatud väärteoasja materjalid. Liiklusõnnetuse akti järgi enne manöövri sooritamist kostja ei veendunud, et see on ohutu, mille tulemusena tagurdas otsa seisvale sõidukile. Kostja põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud juhtumist politseile. Liiklusõnnetuse aktis kinnitas kannatanu A. M. oma allkirjaga, et tema sõidukile Chrysler Voyager reg. märk xxx tekitati liiklusõnnetusega kaitseraua ja esistange parempoolsed kriimustused. Ei aktis ega kohe pärast liiklusõnnetust antud ütlustes ei ole kannatanu väitnud, et kokkupõrge tulemusel sai sõiduki radiaator kahjustada.
21.Kostja kuulati üle väärteoasja menetluse raames 18.12.2007.a. Seega eeldab kohus, et selleks ajaks oli ta teadlik tema poolt liiklusõnnetusega kahju tekitamisest. Samas selline eeldus ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest. TsMS §230 lg1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna hageja on esitanud tagasinõude liikluskindlustuse seaduse (LKS) §48 lg2 p7 alusel ja kostja vaidleb nõudele vastu maksekäsu kiirmenetlusest alates, siis käesolevas vaidluses kostja poolt kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse peab tõendama hageja. Millised tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendid selleks esitada, oli hageja otsustada. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas liiklusõnnetuse põhjustaja ja kahju tekitaja tuvastamisel kindlustusandja on lähtunud seadusega ettenähtud korrast, kas kahju suurus on tuvastatud õigesti ja kas kostja vastuväited on põhjendatud.
22.LKS §1 ja §2 kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kohustuslik kindlustus ning sama seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKS §26 tulenevalt liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga sama paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKS §28 lg1 alusel liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Varakahju on asja kahjustamise või hävimise kahju ning mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile (LKS §28 lg3).
23.LKS §38 lg1 ja lg2 alusel nii kannatanu kui kahju tekitanud isik peab teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Garantiifondile. 14.12.2007.a koostas kannatanu A. M. kahjuteate, mis kirjeldab 11.12.2007.a
4 (6)
2-08-76554 toimunud liiklusõnnetust, kuid teates ei ole sõiduki kahjustusi loetletud (t.lk. 38). Kohus nõustub küll hageja väidetega, et kostja pole LKS §38 lg2 sätestatud kohustust täitnud, ta ei ole liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantifondile teatanud. Samas antud asjaolu ei muuda asjas midagi, sest hageja oli liiklusõnnetuse kohta kannatanult teate vastu võtnud (t.lk. 39). LKS §38 lg5 esimene lause sätestab, et teate vastuvõtnu saadab liiklusõnnetuse pooltele kirjaliku teate liiklusõnnetusest teate saamise kohta, märkides teate edastanud isiku nime ja muud selgunud andmed. Hageja ei tõendanud, et kostjale kannatanu poolt kahjuteate esitamisest teatas. Seega ei täitnud ka hageja LKS §38 lg5 sätestatud kohustust.
24.LKS § 43 lg1 järgi kindlustatu vastu esitatud nõude saanud kindlustusandja on kohustatud juhtumit käsitlema ja tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui liikluskahju hüvitamise nõue on esitatud kindlustusandjale, edastab kindlustusandja hüvitamise nõude ka kindlustusvõtjale. Et kindlustusandja saatis kostjale teadmiseks otsuse kannatanule kahju hüvitamise ja hüvitatud kahju suuruse kohta, ei ole teada. Tsiviilasja raames sellist tõendit hageja esitanud ei ole. Ei väida seda ka hageja oma hagis. Seega ei ole hageja täitnud LKS §46 lg1 sätestatud kohustust esitada kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Sellepärast ei olnud kostjal võimalik kohtuväliselt LKS §55 lg2 sätestatud korras esitada kaebust hageja tegevuse peale kindlustuse vaidluskomisjonile.
25.Kahjukäsitleja-eksperdi poolt 14.12.2007.a koostatud sõiduki ülevaatuse akti nr 4709 järgi vigastuste tõttu tuleb vahetada sõiduki Chrysler Grand Voyager radiaator ja remontida sõiduki esistange ja kaitseraud. Kahjukäsitleja suunas kannatanu remondikalkulatsiooni koostamiseks (t.lk. 100). LKS §43 lg7 p1 alusel nõuete käsitleja peab koguma nõude kohta vajalikku teavet ning vajaduse korral pidama läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks. Kahjukäsitleja ei ole avastatud vigastusi lahti kirjutanud, sõiduki ülevaatuse aktist ei saa välja lugeda, milles vigastused konkreetselt seisnesid ning millega seoses võisid vigastused tekkida. Kahjukäsitleja saab küll fotopiltidel nähtavate vigastuste fikseerimiseks piirduda ristikeste tegemisega aktis, kuid varjatud kahjustuse puhul peab kahjukäsitleja kahjustuse iseloomu ja selle tekkimise võimaliku põhjuse lahti kirjutama.
26.23.07.2008.a esitas OÜ MVEN hagejale arve nr 153 summas 6 014.60 krooni tasumiseks, mille hageja 06.08.2008.a ka tasus (t.lk. 42, 43). Samas see, et tähenda, et selles ulatuses peab teab hagi rahuldama. TsMS §229 lg2 alusel on tsiviilprotsessis tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Kostja taotlusel kohus on asjas määranud liiklusekspertiisi. 12.10.2009.a esitatud ekspertiisiakti nr. LT-119-09/2322 kohaselt ei ole sõiduauto Chrysler Grand Voyager, reg. märgiga xxx vigastused OÜ MVEN avaldus-tellimuses ega ka üheski teises dokumendis kajastatud, v.a. liiklusõnnetuse akt, kus on fikseeritud ainult esipampri ja lisakaitseraua kriimustused. Ilma radiaatori ja sõiduki uuringuta ei ole võimalik väidetava radiaatori purunemise mehhanismi kohta arvamust anda radiaatori purunemine vaadeldava juhtumi käigus ei ole tehniliselt reaalne. Eksperdi arvamuse kohaselt, kui vaadeldava liiklusõnnetuse käigus oleks radiaator vigastada saanud, siis oleks see olnud koheselt avastatav piisavalt asjatundliku vaatluse käigus (t.lk. 111-113). Radiaatori kahjustuste tõendamiseks ei saa kohus lähtuda hageja tunnistaja Üllar Mets’a ütlustest, sest tunnistaja ütluste kohaselt esinesid radiaatori kahjustused sinist värvi sõidukil, sõiduki märki ega mudelit tunnistaja ei osanud öelda (t.lk. 137, 138). Nii kahjukäsitleja kui ka politseiametnike poolt väärteoasja raames tehtud fototõendite järgi tegemist oli punast värvi Chrysler Grand Voyager’iga.
5 (6)
2-08-76554
27.VÕS §1056 lg1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi kostja. Kuna kostjat karistati liiklusseaduse §7417 lg1 alusel varalise kahju tekitamise eest ja §7431 lg1 alusel liiklusõnnetusest mitteteatamise eest rahatrahviga, siis ei nõustu kohus kostja väidetega tema poolt kahju mittetekitamise kohta. Tõendamatuse tõttu tuleb hagi rahuldamata jätta radiaatori maksumuse 3 100 krooni, jahutusvedeliku 82.60 krooni ning radiaatori demonteerimis- ja monteerimistööde eest 1 416 krooni nõudes. Hagi on põhjendatud kannatanu sõiduki kaitseraua ja esistange kriimustuste remontimise (avaldus-tellimises – plekitööde t.lk. 41) eest koos käibemaksuga 1 416 krooni nõudes.
28.Hagi rahuldatakse summas 1 416 krooni ulatuses, mis on 23.05% hagist. LKS §48 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks juhtumi käsitluse kulu summas 310.90 krooni (1 323 x 23.5%).
29.VÕS §113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS §94 lg1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%; alates 10.12.2009.a kuni 01.01.2009.a 2.5%; alates 01.01.2009.a 1%. Eeltoodu alusel peab kostja tasuma hagejale viivist alates 10.10.2008.a kuni 09.12.2008.a määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 25.50 krooni (60 päeva x 1 416 x 0.030%). Alates 10.12.2008.a kuni 31.12.2008.a määraga 0.026% päevas (9.5 : 365) summas 7.73 (21 päeva x 1 416 krooni x 0.026%). Alates 01.01.2009.a kuni hageja poolt nõutud ajani 17.09.2009.a määraga 0.022% päevas (8% : 365) summas 81 krooni (260 päeva x 1 416 krooni x 0.022%). Kokku viivis 114.23 krooni. Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §163 lg1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus hageja kulud 23.5% ulatuses kostja kanda ning kostja kulud 76.5% ulatuse hageja kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §444 lg4, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.