2-08-76554/45 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis Stepan Grinjukilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja kahjuhüvitise 1416 krooni, käsitluskulu 310.90 krooni ja viivise 114.23 krooni ning jättis Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud 23,5% ulatuses S. Grinjuki kanda ja S. Grinjuki menetluskulud 76,5% ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda. Otsuse põhjenduste järgi liiklusõnnetuse akti kohaselt ei veendunud kostja enne manöövri sooritamist, et see on ohutu, mille tulemusena tagurdas otsa seisvale sõidukile. Kostja põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud juhtumist politseile. Liiklusõnnetuse aktis kinnitas kannatanu A.M. oma allkirjaga, et tema sõidukile Chrysler Voyager, registrimärk XXX XXX , tekitati liiklusõnnetusega kaitseraua ja esistange parempoolsed kriimustused. Ei aktis ega kohe pärast liiklusõnnetust antud ütlustes ei ole kannatanu väitnud, et kokkupõrge tulemusel sai sõiduki radiaator kahjustada. Kostja kuulati üle väärteoasja menetluse raames 18.12.2007. Kohus eeldab, et selleks ajaks oli ta teadlik tema poolt liiklusõnnetusega kahju tekitamisest. Samas selline eeldus ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja on esitanud tagasinõude LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel ja kostja vaidleb nõudele vastu maksekäsu kiirmenetlusest alates, siis peab hageja tõendama kostja poolt kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse. 14.12.2007 koostas kannatanu A.M. kahjuteate, mis kirjeldab 11.12.2007 toimunud liiklusõnnetust, kuid teates ei ole sõiduki kahjustusi loetletud. Kohus nõustus hageja väidetega, et kostja pole LKindlS § 38 lg 2 sätestatud kohustust täitnud, ta ei ole liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile teatanud. Samas ei muuda antud asjaolu midagi, sest hageja oli liiklusõnnetuse kohta kannatanult teate vastu võtnud. LKindlS § 38 lg 5 esimene lause sätestab, et teate vastuvõtnu saadab liiklusõnnetuse pooltele kirjaliku teate liiklusõnnetusest teate saamise kohta, märkides teate edastanud isiku nime ja muud selgunud andmed. Hageja ei tõendanud, et ta kostjale kannatanu poolt kahjuteate esitamisest teatas. Seega ei täitnud ka hageja LKindlS § 38 lg 5 sätestatud kohustust. LKindlS § 43 lg 1 järgi kindlustatu vastu esitatud nõude saanud kindlustusandja on kohustatud juhtumit käsitlema ja tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui liikluskahju hüvitamise nõue on esitatud kindlustusandjale, edastab kindlustusandja hüvitamise nõude ka kindlustusvõtjale. Kas kindlustusandja saatis kostjale teadmiseks otsuse kannatanule kahju hüvitamise ja hüvitatud kahju suuruse kohta, ei ole teada. Tsiviilasja raames sellist tõendit hageja esitanud ei ole. Seega ei ole hageja täitnud LKindlS § 46 lg 1 sätestatud kohustust esitada kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Sellepärast ei olnud kostjal võimalik kohtuväliselt LKindlS § 55 lg 2 sätestatud korras esitada kaebust hageja tegevuse peale kindlustuse vaidluskomisjonile. Kahjukäsitleja-eksperdi poolt 14.12.2007 koostatud sõiduki ülevaatuse akti nr 4709 järgi tuleb vigastuste tõttu vahetada sõiduki Chrysler Grand Voyager radiaator ja remontida sõiduki esistange ja kaitseraud. Kahjukäsitleja ei ole avastatud vigastusi lahti kirjutanud, sõiduki ülevaatuse aktist ei selgu, milles vigastused seisnesid ning millega seoses võisid vigastused tekkida. Kahjukäsitleja saab küll fotopiltidel nähtavate vigastuste fikseerimiseks piirduda ristikeste tegemisega aktis, kuid varjatud kahjustuse puhul peab kahjukäsitleja kahjustuse iseloomu ja selle tekkimise võimaliku põhjuse lahti kirjutama. Kostja taotlusel määras kohus liiklusekspertiisi. 12.10.2009 esitatud ekspertiisiakti nr LT-119-09/2322 kohaselt ei ole sõiduauto Chrysler Grand Voyager, registrimärgiga XXX XXX, vigastused OÜ MVEN avaldus-tellimuses ega ka üheski teises dokumendis kajastatud, v.a

liiklusõnnetuse akt, kus on fikseeritud ainult esipampri ja lisakaitseraua kriimustused. Ilma radiaatori ja sõiduki uuringuta ei ole võimalik väidetava radiaatori purunemise mehhanismi kohta arvamust anda. Radiaatori purunemine vaadeldava juhtumi käigus ei ole tehniliselt reaalne. Eksperdi arvamuse kohaselt kui vaadeldava liiklusõnnetuse käigus oleks radiaator vigastada saanud, siis oleks see olnud koheselt avastatav piisavalt asjatundliku vaatluse käigus. Radiaatori kahjustuste tõendamiseks ei saa kohus lähtuda hageja tunnistaja Ü. M ütlustest, sest tunnistaja ütluste kohaselt esinesid radiaatori kahjustused sinist värvi sõidukil, sõiduki märki ega mudelit tunnistaja ei osanud öelda. Nii kahjukäsitleja kui ka politseiametnike poolt väärteoasja raames tehtud fototõendite järgi oli aga tegemist punast värvi Chrysler Grand Voyageriga. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi kostja. Kuna kostjat karistati liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel varalise kahju tekitamise eest ja § 7431 lg 1 alusel liiklusõnnetusest mitteteatamise eest rahatrahviga, siis ei nõustu kohus kostja väidetega tema poolt kahju mittetekitamise kohta. Tõendamatuse tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata radiaatori maksumuse 3 100 krooni, jahutusvedeliku 82.60 krooni ning radiaatori demonteerimis- ja monteerimistööde eest 1416 krooni nõudes. Hagi on põhjendatud sõiduki kaitseraua ja esistange kriimustuste remontimise (avaldus-tellimises – plekitööde) eest 1416 krooni (koos käibemaksuga) nõudes. Hagi rahuldatakse 1 416 krooni ulatuses, mis on 23.05% hagist. LKindlS § 48 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks juhtumi käsitluse kulu summas 310.90 krooni (1 323 x 23.5%). VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007 kuni 09.12.2008 4%; alates 10.12.2009 kuni 01.01.2009 2.5%; alates 01.01.2009 1%. Kostja peab tasuma hagejale viivist alates 10.10.2008 kuni 09.12.2008 määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 25.50 krooni (60 päeva x 1 416 x 0.030%). Alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 määraga 0.026% päevas (9.5 : 365) summas 7.73 (21 päeva x 1 416 krooni x 0.026%). Alates 01.01.2009 kuni hageja poolt nõutud ajani 17.09.2009 määraga 0.022% päevas (8% : 365) summas 81 krooni (260 päeva x 1 416 krooni x 0.022%). Kokku viivis 114.23 krooni. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus hageja kulud 23, 5 % ulatuses kostja kanda ning kostja kulud 16,5% ulatuse hageja kanda.