Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-09-32377
Tsiviilasi
Katrin Persidski hagi Maxima Eesti OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
29 177 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Katrin Persidski, kostja OÜ Maxima Eesti, rk 10765896, asukoht Peterburi tee 47, 11415 Tallinn, kostja esindaja adv Aleksei Ratnikov, AB Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10140 Tallinn, [email protected]. kirjalik
Menetlus
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1, 174 lg 1 ja 3, 178 lg 1, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Rahuldada Katrin Persidski hagi Maxima Eesti OÜ vastu töövaidluses. Välja mõista Maxima Eesti osaühingult Katrin Persidski kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 29 177 (kakskümmend üheksa tuhat ükssada seitsekümmend seitse) krooni. Katrin Persidski menetluskulud jätta Maxima Eesti OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja sõlmis kostjaga 21.11.2008 töölepingu katseajaga 4 kuud. Tööleping hagejaga lõpetati 24.03.2009 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. Hageja vaidlustas töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise. Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 02.06.2009 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõisteti kostjalt välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hageja kasuks. Hüvitise summa oli 13 050 krooni. Katrin Persidski pöördus hagiga kohtusse. Ta on seisukohal, et töövaidluskomisjon ei võtnud hüvitise arvutamisel aluseks töötaja keskmist kuupalka, vaid töölepingus märgitud kuupalga. K. Persidski tegelik töötasu oli oluliselt suurem. Hageja arvestuse kohaselt on tal õigus 29 177 krooni suurusele hüvitisele. Kostja vastuväited Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole millegagi tõendanud tema poolt arvutatud hüvitise suurust. Hageja poolt hagile lisatud tõenditest ilmneb, et hageja põhipalk oli 2008 novembris 2 800 krooni, detsembris – 5 260 krooni ja 2009 jaanuaris 5 198 krooni. Eeltoodust järeldub, et hageja keskmine põhipalk 4 kuu eest moodustas 3 314.50 krooni. Lisaks palub kostja esindaja kontrollida kohtusse pöördumise tähtaega ning sellest hageja poolt mittekinnipidamisel kohaldada aegumist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse tähtaegselt. See on hagejale teatavaks tehtud 9. juunil 2009, hagiavaldus on kohtusse esitatud 8. juulil 2009. Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise palga arvutamise kord“ (kehtis kuni 01.07.2009, edaspidi - Kord) § 1 lg 1 kohaselt Käesoleva määruse alusel arvutatakse keskmist palka seaduses ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise juhtudeks. Korra § 2 lg 1 kohaselt Keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Kohus on seisukohal, et kuivõrd töötaja palgaarvestust peab tööandja, siis tuleb tööandjal ka esitada kohtule töötaja keskmise palga kohta õiend. Kohus on seda OÜ-lt Maxima Eesti nõudnud. Määratud tähtajaks ei ole kohtusse Katrin Persidski keskmise töötasu suuruse kohta Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras arvestatud keskmise palga õiendit saabunud (õiendis on märgitud ainult jaanuarikuu palk ja tööpäevade arv). Kohus hoiatas kostjat, et kui keskmise palga õiendit kohtule tähtaegselt ei esitata, siis tuleb kohtul lähtuda hageja arvestusest. Hagejal on olemas tema töötasu suuruse kohta palgalipikud. Hageja on teinud nende alusel arvestuse, kostja ei ole kohase tõendiga töötaja arvestust ümber lükanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitise hageja arvutuse alusel summas 29 177 krooni. Nimetatud summa asendab Töövaidluskomisjoni 02.06.2009 otsuses 9.2-2/2308-2009 väljamõistetud summat, sest töövaidluskomisjoni otsus väljamõistetud hüvitise suuruse osas ei jõustunud hagi esitamise tõttu kohtusse. Hüvitise määramise alus tuleneb töövaidluskomisjoni eelnimetatud otsusest, sest selle vaidlustamiseks kumbki töövaidluse pooltest tähtaegselt kohtusse ei pöördunud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.