Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.10.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-59280
Tsiviilasi
OÜ Fastest Trade hagi kohtutäitur Priit Lantini vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses, jaotuskava tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks koostada uus jaotuskava
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
Kohtutäitur Priit Lantini apellatsioonkaebus
liik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Fastest Trade (äriregistrikood 11195290, asukoht Tondi 27, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Martin Traat; Kostja Tallinna kohtutäitur Priit Lantin (asukoht Asula 3, Tallinn)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.02.2009 otsus OÜ Fastest Trade hagis kohtutäitur Priit Lantini vastu jaotuskava tühistamist, uue jaotuskava koostamise kohustamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Fastest Trade kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja esitas kostjale Baltic Real Estate OÜ vara osas toimuvas täitemenetluses enampakkumise tulemi jaotamise kava, mille alusel jääb hageja nõue summas 2 069 691,79 krooni (koos täitekuludega) rahuldamata.
2.Kostja müüs võlgniku kinnistud tervikvarana 07.08.2008 toimunud enampakkumisel kolme eraldi paketina. Esimese paketi moodustasid 2 kinnistut, mida koormas esimese järjekoha ühishüpoteek summas 50 000 000 krooni Maxi Petrol Trade OÜ kasuks ja teisejärjekoha ühishüpoteek summas 18 000 000 krooni hageja kasuks. Teise müüdud kinnistute paketi moodustasid 7 kinnistut, mida koormas ainult Maxi Petrol Trade OÜ esimese järjekoha ühishüpoteek summas 50 000 000 krooni ning kolmanda paketi 10 kinnistut, mida koormas Maxi Petrol Trade OÜ ühishüpoteek summas 50 000 000 krooni ja teise järjekoha ühishüpoteek Ravotek Invest OÜ kasuks (summa kohtule täpsustamata).
3.Jaotuskava kohaselt kuulub esimese pakkumise alusel müüdud kinnistute arvelt rahuldamisele Maxi Petrol Trade OÜ nõue esimese järjekoha hüpoteegi alusel. Hageja kasuks seatud teise järjekoha hüpoteegi rahuldamiseks müügist saadud rahast ei jätku. Teise pakkumise alusel müüdud kinnistute arvelt kuulub rahuldamisele Maxi Petrol Trade OÜ nõue esimesena müüdud kinnistute müügist puudu jäänud ulatuses. Kuna Maxi Petrol Trade OÜ nõue sai esimese ja teise kinnistute müügi arvelt kustutatud, kuulub kolmanda pakkumise alusel müüdud kinnistute arvelt teise järjekoha ühishüpoteegi alusel rahuldamisele Ravotek Invest OÜ nõue.
4.Hageja leidis, et selline jaotuskava ei kohtle võlausaldajaid võrdselt ja kohtutäitur on alusetult jätnud hageja nõude põhjendamatult rahuldamata. Hageja nõuete tagamiseks oli seatud võlgniku kinnistutele ühishüpoteek summale 18 000 000 ning hageja nõude aluseks on Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsus.
5.Hageja palus tunnustada tema nõuet, tühistada kostja poolt koostatud jaotuskava ning kohustada kostjat koostama uus jaotuskava. Hageja arvates tuleks tervikvara müügi tulemist peale Maxi Petrol Trade OÜ nõude rahuldamist allesjäänud rahast maksta osa raha välja ka hagejale. Lähtuda tuleks esimese ja kolmanda pakkumise tulemi suhtest (526 710 krooni / 3 510 000 krooni), mis hageja arvestuste kohaselt oleks 13,048% hagejale ja 86,952% Ravotek Invest OÜ-le. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt oleks hageja pidanud hagi esitama võlgniku vastu, kes vaidlustas hageja avalduse hüvitise saamiseks enampakkumise
tulemist summas 18 000 000. Kostja kui kohtutäitur ei saa osaleda sissenõudja ja võlgniku vahelistes vaidlustes.
7.Hageja nõuet nõude tunnustamiseks kostja ei mõista, kuna hageja nõude aluseks oli Harju Maakohtu otsus, mis ei vaja eraldi tunnustamist. Hageja nõue kuulub kolmandasse järku, millesse aga tulemist midagi jagamiseks ei jäänud. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt.
9.Kohus pidas asjakohatuteks kostja viiteid vajadusele kaasata menetlusse teine kostja sissenõudjate hulgast. Hageja ei ole vaidlustanud ühtegi asjaolu, mis tuleneks mõne teise sissenõudja tegevusest. Hagis taotleb hageja nõude tunnustamist ja jaotuskava tühistamist ning uue jaotuskava koostamist kostja poolt. Seejuures vaidlustab hageja jaotuskavas tema jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude mitterahuldamist jaotuskavaga. Vastavalt esitatud asjaoludele on küll võlgnik vaielnud vastu hageja avaldusele hüvitise saamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 alusel, kuid hageja ei ole selle jaotuskavast väljajätmist vaidlustanud.
10.Nõude tunnustamise osas jättis kohus hagi õiguslik aluse puudumise tõttu rahuldamata. Hageja nõue võlgniku vastu summas 1 986 600 krooni tuleneb Harju Maakohtu 03.10.2007 kohtuotsusest tsiviilasjas asjas nr 2-07-30863. Täitemenetluses puudub kohtulikult kaitstud nõude tunnustamise instituut ning kohtule esitatud asjaolusid arvestades, ei ole hageja õigusi väidetaval viisil ka rikutud.
11.Tulenevalt kostja vastusest ning esitatud jaotuskavast, on hageja nõuet arvestatud, kuid jaotuskava kohaselt ei ole hageja nõude rahuldamiseks peale eelnevate järkude rahuldamist raha tulemist jätkunud.
12.Kohtu arvates kuulus TMS § 174 lg 1 ja lg 3 p 2 kohaselt esmajärjekorras rahuldamisele Maxi Petrol Trade OÜ nõue (3 841 260 krooni) ja seda pakkumise nr 2 osas saadu arvelt täies ulatuses (3 210 000 miljonit) ning pakkumiste nr 1 ja nr 3 osas ülejäänud ulatuses. Samuti tuleb kinni pidada Maxi Petrol Trade OÜ nõude rahuldamise alusel tekkinud täituritasu ja lisatasu.
13.Allesjäänud tulemi jaotamisel on kostja paigutanud Ravotek Invest OÜ järgmiseks ning seejärel hageja. Samas on vastavalt kinnistusraamatule, peale Maxi Petrol Trade OÜ nõuete rahuldamist pakkumise nr 1 ja nr 3 alusel müüdud kinnistutel järgmisel st teisel järjekohal vastavalt hageja ja Ravotek Invest OÜ. Seega on kostja poolt ekslik järjestada neid kahte sissenõudjat üksteise järel, vaid nad on samas rahuldamise järgus, kuna vastavalt TMS § 174 lg 1 tuleb lähtuda kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtadest. Järelikult on kostja poolt koostatud jaotuskava koostamisel eksitud seaduses toodud nõuete vastu ning jaotus kava tuleb tühistada.
14.Kuna nii hageja kui Ravotek Invest OÜ on küll samal järjekohal, kuid erinevate kinnistute suhtes, siis on neil vastavalt õigustus saada hüvitus oma nõudele vaid vastavate kinnistute müügist saadu arvelt. Hagejal on õigus saada oma nõudele hüvitust pakkumisel nr 1 müüdud kinnistute arvelt ning Ravotek Invest OÜ-l pakkumisel nr 3 müüdud kinnistute arvelt. Seoses sellega, et eelnevalt kuulub rahuldamisele mõlemates pakkumistes saadu arvelt esmalt Maxi Petrol Trade OÜ nõue, siis oleks kohtu arvates õiglane lähtuda sellest, et Maxi Pertol Trade OÜ nõude jääk tuleks kustutada pakkumiste 1 ja 2 tulemist võrdeliselt nende pakkumistega saadud summadest. Samuti tuleb allesjäänud tulemi jagamisel kohtu arvates lähtuda pakkumistel saadud rahasummade vahekorrast, et tagada hageja ja Ravotek Invest OÜ võrdne kohtlemine.
15.TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kuna kohus tühistas jaotuskava ning hageja ei ole
esitanud nõuet kohtul uus jaotuskava koostada, siis kohustas kohus kostjat koostama antud täitemenetluses uus jaotuskava, võttes aluseks kohtu poolt antud juhised. Apellatsioonkaebus
16.Apellant ei nõustunud maakohtu otsusega osas, millega jaotuskava tühistati kohustati kostjat koostama uus jaotuskava.
17.Kostja müüs 07.08.2008 võlgniku vara sissenõudja 17.07.2008 avalduse alusel kolme eraldi paketina avalduses nimetatud järjekorras.
18.Kohtutäitur jaotas enampakkumise tulemi alljärgnevalt lähtudes kinnistute müügi järjekorrast. Pakkumine nr 1 – kinnistud, mis on kantud Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 10819302, 10819402 ühine pakkumine. Parim pakkumine 526 710 krooni. Enampakkumise tulem 526 710 krooni. Kuna kinnistut koormas hüpoteek (esimesel järjekohal) Maxi Petrol Trade OÜ kasuks summas 50 000 000 rahuldati nõue vastavalt õiguse järjekohale kinnisturaamatus. Teine järjekoht ühishüpoteek vastustaja kasuks summas 18 000 000 krooni jäi rahuldamata kuna kinnistute müügist ei laekunud piisavalt raha, et oleks võimalik nõuet rahuldada.
19.Pakkumine nr 2 – kinnistud, mis on kantud Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 10821502, 10821602, 10821702, 10814602, 10820502, 10820602, 10820802 ühine pakkumine. Parim pakkumine hinnaga 3 210 000 krooni. Rahuldati Maxi Petrol Trade OÜ nõue täies ulatuses.
20.Pakkumine nr 3 – kinnistud, mis on kantud Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 10818102, 10818302, 10818402, 10818502, 10819002, 10819802, 10819902, 10820002, 10820102, 10820202 ühine pakkumine. Parim pakkumine hinnaga 3 510 000 krooni. Kuna Maxi Petrol Trade OÜ hüpoteek rahuldati pakkumise 1 ja 2 arvelt täies ulatuses, rahuldati osaliselt Ravotek Invest OÜ nõue.
21.Maakohtu seisukoht, et Maxi Petrol Trade OÜ nõue tuleks rahuldada pakkumised 1 ja 2 tulemist võrdeliselt ei toetu õiguslikele argumentidele ja arusaamatuks jääb, mida selline jaotus muudaks tulemi jaotuskavas. Apellandile jääb ebaselgeks kohtu arutluskäik ning sellise jaotuse eesmärk.
22.Ekslik on ka kohtu arvamus, et Ravotek Invest OÜ-d ja hagejat tuleb kohelda võrdselt. Kuna hageja ja Ravotek Invest OÜ hüpoteegid koormavad erinevaid kinnistuid ei saa kostja nimetatud isikuid kohelda võrdselt. Kostja ei saa rahuldada nõuet kinnistu arvelt, mida hageja hüpoteek ei koorma.
23.Kohtu poolt otsuse lõpuosas antud juhised jäävad ebaselgeks. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud ning kostja on vaidlustanud otsust üksnes jaotuskava tühistamise osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
26.Kolleegium jagab kostja seisukohta, et maakohus on jaotuskava tühistades kohaldanud seadust ekslikult ja teinud seetõttu osaliselt ebaõige kohtulahendi. Maakohtu otsus tuleb
TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel jaotuskava puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
27.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et kostja poolt koostatud enampakkumise tulemi jaotuskava ei vasta seadusele. Maakohus on jätnud tähelepanuta pandiõiguste realiseerimist reguleeriva materiaalõiguse ja jõudnud seetõttu vaidlusaluse jaotuskava seaduslikkuse osas ekslikule järeldusele.
28.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 sätestab ühishüpoteegi mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on ühishüpoteek komplekshüpoteek, mis koormab üheaegselt mitut kinnisasja. Ühishüpoteegi seadmisel vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise regulatsioon on ette nähtud AÕS § 360 lg-s 1, mille kohaselt on ühishüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Ühishüpoteek annab võlausaldajale valikuvõimaluse koormatud kinnisasjadele sissenõude pööramiseks, mis tähendab, et võlausaldaja võib sundtäitmist nõuda kas kõigi, ühe või mõne koormatud kinnisasja arvel. Ühishüpoteegi realiseerimise osas võib analoogiat näha võlaõiguslikus solidaarvastutuses (võlaõigusseaduse § 65 jj), kus suhtes võlausaldajaga vastutab iga solidaarvõlgnik, ühishüpoteegi puhul iga koormatud kinnisasi, eraldi kogu kohustuse täitmise eest. Kui ühe kinnisasja realiseerimisest ei saada nõudele rahuldust, võib ühishüpoteegipidaja pöörata nõude järgmise koormatud kinnisasja vastu. Kui nõue rahuldatakse ühest või mitmest kinnisasjast, kaotab ühishüpoteegipidaja õiguse selle nõude raames pöörata sissenõuet ülejäänud kinnisasjadele. Ühishüpoteegi alusel toimuvale sundtäitmisele kohaldatakse AÕS § 352 sätteid.
29.AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. AÕS § 353 lg 1 näeb ette, et kinnisasja arvelt toimuvast sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine läbi viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Vastavalt sama paragrahvi lg-tele 2 ja 3 rahuldatakse järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.
30.Iga realiseeritav kinnisasi osaleb täitemenetluses ka tervikvarana müües iseseisvana ühes seatud koormatistega ja nendest tulenevate õigustega. Iga asjaõiguse omanik saab oma õigusi realiseerida üksnes selle kinnisaja võõrandamise raames, millele tema õiguste tagamiseks asjaõigus on seatud. See tähendab, et kui täitemenetluses müüdi kinnisasi, millele hageja kasuks oli seatud teise järjekoha hüpoteek ja selle rahuldamiseks ei jätkunud raha seetõttu, et eelnevalt kustutati esimese järjekoha ühishüpoteek, siis puudub hagejal õigus nõuda, et esimese järjekoha hüpoteek rahuldataks mõne teise müüdud kinnisasja arvelt, millel hageja kasuks seatud asjaõigusega seos puudub. Tõsi, kinnistute müügijärjekord võib nõuete rahuldamise tulemust muuta, kuid hagejal ei ole ka kinnistute tervikvarana ja ühe täitemenetluse raames müümise korral seadusest tulenevat alust teha esimese järjekoha ühishüpoteegipidajale korraldusi, milliste kinnistute suhtes, millises järjekorras või millises ulatuses viimane enda pandiõigust maksma panema peaks. Põhimõte, et kellel on paremus ajas on ka paremus õiguses kehtib ka sundtäitmise korral. Teisele järjekohale hüpoteegi seadmisega nõustumisel tuleb hüpoteegipidajal leppida paratamatusega, et hilisemal järjekohal olevate õiguste püsimajäämine ja rahuldamise tõenäoses on sundtäitmisel alati väiksem kui varasematel järjekohtadel asuvate õiguste puhul.
31.TMS § 88 lg 4 kohaselt müüakse vara enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras. Kui kinnisasjad on arestitud üheaegselt, sõltub müügijärjekord kolleegiumi hinnangul eeskätt sissenõudja soovist. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur
täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3, peab sissenõudja kinnisasjale sissenõude pööramise korral avalduses märkima võimalusel kinnisasja andmed ning kui sissenõue tuleb pöörata mitmele kinnisasjale, siis ka nimetama, millistele kinnisasjadele sissenõue soovitakse pöörata. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja müüs enampakkumisel võlgniku kinnistud sissenõudja avalduse alusel viimase poolt näidatud järjekorras, ei ole kostja jaotuskava koostamisel hageja õigusi riivanud.
32.TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate vahel vastavalt õiguste kinnistusraamatust nähtuvatele järjekohtadele ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Vastavalt TMS § 174 lg 3 p-le 2 rahuldatakse kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus. Kuna kinnistute arestimine on toimunud ühel ajal, sissenõudjate vaheline kokkulepe tulemi jaotuse osas puudub ning jaotuskava näeb ette esmalt esimese järjekoha ühishüpoteegi rahuldamise täies ulatuses arvestades sissenõudja poolt näidatud kinnisasjade müügi järjekorda, vastab tulemi jaotamine TMS § 174 lg 1 ja 3 p-i 2 nõuetele.
33.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.