Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2009. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-59280
Tsiviilasi
OÜ Fhagi kohtutäitur Priit Lantini vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses, jaotuskava tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks koostada uus jaotus kava
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ F(äriregistrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja v adv Martin Traat KostjaTallinna kohtutäitur Priit Lantin
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
03.08.2006.a. seadis BRE talle kuulunud kinnistutele Harju kinnistusregistris nr ühishüpoteegi summas 18 000 000,00 kr. vastavalt antud ühishüpoteegi seadmise lepingu p
Tsiviilasi nr 2-08-59280
3 841 260,00 kr RIOÜ 2 551 267,00 kr FOÜ 0,00 kr Eesti Vabariik (Tolli-ja Maksuameti kaudu) 0,00 kr 01.09.2008.a. tutvustati jaotuskava hagejale.
Hageja palub tunnistada tema nõuet, tühistada kostja poolt koostatud jaotuskava ning kohustada kostjat koostama uue jaotuskava. Hageja leiab, et kohtutäitur on alusetult jätnud hageja nõude rahuldamata. Hageja võimalike nõuete tagamiseks oli seatud võlgniku kinnistutele ühishüpoteek summale 18 miljonit ning hageja nõude aluseks on Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsus. Hageja ei vaidlusta MPTOÜ nõude rahuldamist enampakkumise tulemist, kuna selle sissenõudja nõuete tagamiseks oli seatud kõikidele müüdud kinnistutele esimesele järjekohale ühishüpoteek summas 50 miljonit. Samas oli hagejal kahe kinnistu (Harju Kinnistusjaoskonna
Tsiviilasi nr 2-08-59280
registriosa nr XXX, XXX), mis müüdi pakkumise nr 1 raames, teisele järjekohale seatud ühishüpoteek vastavalt 03.08.2006.a. lepingule. RIOÜ oli kolmandas pakkumises müüdud kümne kinnistu osas teisele järjekohale seatud ühishüpoteegi pidaja. Seega peale MPTOÜ nõude rahuldamist allesjäänud tulemist tuleks hageja arvates välja maksta osa ka hagejale lähtudes antud kahe pakkumise (1 ja 3) tulemi suhtest (526 710,00 / 3 510 000,00), mis hageja arvestuste kohaselt oleks 13,048% / 86,952%.
Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi ei ole alust rahuldada. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud hagi esitama võlgniku vastu, kes vaidlustas hageja avalduse hüvitise saamiseks enampakkumise tulemist summas 18 miljonit. Kostja kui kohtutäitur ei saa osaleda sissenõudja ja võlgniku vahelistes vaidlustes. Hageja nõuet nõude tunnustamiseks kostja ei mõista, kuna hageja nõudealuseks oli Harju Maakohtu otsus, mis ei vaja eraldi tunnustamist. Kostja oli nimetatud nõude paigutanud 3.järku, millesse aga tulemist midagi jagamiseks ei jäänud.
Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud seisukohtadega ja kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, kohus peab võimalikuks asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kostja viited vajadusele kaasata menetlusse teine kostja sissenõudjate hulgast, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole vaidlustanud ühtegi asjaolu, mis tuleneks mõne teise sissenõudja tegevusest. Hagis taotleb hageja nõude tunnustamist, ja jaotuskava tühistamist ning uue jaotuskava koostamist kostja poolt. Seejuures vaidlustab hageja jaotuskavas tema jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude mitterahuldamist jaotuskavaga. Vastavalt esitatud asjaoludele on küll võlgnik vaielnud vastu hageja avaldusele hüvitise saamiseks TMS § 108 alusel, kuid hageja ei ole selle laotuskavast väljajätmist vaidlustanud. Nõude tunnustamise osas kohus leiab, et antud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub õiguslik alus. Hageja palub tunnustada oma nõuet võlgniku vastu summas 1 986 600,00 kr, mis tuleneb Harju Maakohtu 03.10.2007.a. kohtuotsusest ts asjas nr 2-07-30863. Täitemenetluses puudub kohtulikult kaitstud nõude tunnustamise instituut ning kohtule esitatud asjaolusid arvestades, ei ole hageja õigusi väidetaval viisil ka rikutud. Tulenevalt kostja vastusest ning esitatud jaotuskavast, on hageja nõuet arvestatud, kuid jaotuskava kohaselt ei ole hageja nõude rahuldamiseks enam raha tulemist jagunud. Jaotuskavas on osundatud, et võlgnik on vaidlustanud hageja poolt TMS § 108 alusel esitatud nõude 18 miljoni nõudes, kuid selle nõude tunnustamist hageja ei ole aga taotlenud. Hageja nõue tulenevalt eelmainitud kohtuotsusest on jaotuskavva lülitatud, kui jäetud kolmandasse järku, kuhu ei ole peale eelnevate järkude rahuldamist raha jätkunud.
Tsiviilasi nr 2-08-59280
Kuna hageja on vaidlustanud ka jaotuskava, paludes see tühistada, siis kohus kontrollib, kas jaotuskavas on rikutud hageja õigusi. TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. TMS § 174 lg 3 p 2 alusel rahuldatakse nõuded tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses. Vaidlusi ei ole selles ning kinnistusraamatust nähtub, et kõigi enampakkumisel võõrandatud kinnistutele oli seatud esimesele järjekohale ühishüpoteek summas 50 miljonit. Pakkumisel nr 1 müüdud kinnistutel oli teisele järjekohale seatud hageja kasuks ühishüpoteek summale 18 miljonit krooni ning pakkumises nr 3 müüdud kinnistutele kõigile oli seatud teisele järjekohale ühishüpoteek RIOÜ kasuks. Tulenevalt TMS § 174 lg 1 ja lg 3 p 2, kuulus esmajärjekorras rahuldamisele MPTOÜ nõue (3 841 260,00) ja seda Pakkumise nr 2 osas saadu arvelt täies ulatuses (3,21 miljonit) ning Pakkumiste nr 1 ja nr 3 osas ülejäänud ulatuses. Samuti tuleb kinni pidada MPTOÜ nõude rahuldamise alusel tekkinud täituritasu ja lisatasu. Allesjäänud tulemi jaotamisel on kostja paigutanud RIOÜ järgmiseks ning seejärel hageja. Samas on vastavalt kinnistusraamatule, peale MPTOÜ nõuete rahuldamist Pakkumise nr 1 ja nr 3 alusel müüdud kinnistutel järgmisel st 2. järjekohal vastavalt hageja ja RIOÜ. Seega on kostja poolt ekslik järjestada neid kahte sissenõudjat üksteise järel, vaid nad on samas rahuldamise järgus, kuna vastavalt TMS § 174 lg 1 tuleb lähtuda kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtadest. Järelikult on kostja poolt koostatud jaotuskava koostamisel eksitud seaduses toodud nõuete vastu ning jaotus kava tuleb tühistada. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu järgnevale: Kuna nii hageja kui RIOÜ on küll samal järjekohal, kuid erinevate kinnistute suhtes, siis on neil vastavalt õigustus saada hüvitus oma nõudele vaid vastavate kinnistute müügist saadu arvelt. Hagejal on õigus saada oma nõudele hüvitust Pakkumisel nr 1 müüdud kinnistute arvelt ning RIOÜ-l Pakkumisel nr 3 müüdud kinnistute arvelt. Seoses sellega, et eelnevalt kuulub rahuldamisele mõlemates Pakkumistes saadu arvelt esmalt MPTOÜ nõue, siis õiglane oleks kohtu arvates lähtuda sellest, et Maxi Pertol Trade OÜ nõude jääk tuleks kustutada Pakkumiste 1 ja 2 tulemist võrdeliselt nende pakkumistega saadud summadest. Samuti tuleb allesjäänud tulemi jagamisel kohtu arvates lähtuda Pakkumistel saadud rahasummade vahekorrast, et tagada hageja ja RIOÜ võrdne kohtlemine.
Tsiviilasi nr 2-08-59280
TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kuna kohus tühistas jaotuskava ning hageja ei ole esitanud nõuet kohtul uus jaotuskava koostada, siis tuleb kostjat kohustada koostama antud täitemenetluses uus jaotuskava, võttes aluseks kohtu poolt antud juhised.
TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna hageja on esitanud sisuliselt kaks nõuet (nõude tunnustamine ja jaotuskava tühistamine (uue jaotuskava koostamine tulenes eelmise nõude rahuldamisest)), millest rahuldas kohus ühe.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.