Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
2. oktoober 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-1093
Tsiviilasi
QBE
(E) L (Eesti filiaali kaudu) hagi ATvastu 32 000
krooni saamiseks Hagi hind
32 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja QBE (E) L (Eesti filiaali kaudu) (registrikood xxx
esindajad
asukoht xxx) hageja esindaja Rain P kostja AT(isikukood xxx elukoht xxx) 17.09.2009.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud QBE (E) L (Eesti filiaali kaudu) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AT vastu 66 375 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 13.01.2009.a makseettepaneku, millele AT esitas 27.01.2009.a vastuväite. 02.02.2009.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.02.2009.a määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmast ning saatis asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule. 17.04.2009.a esitas hageja oma nõude hagiavalduse vormis, milles palus AT välja mõista põhivõla 32 000 krooni ja viivise 32 000 krooni, kokku 64 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis QBE KEAS (hageja eriõiguseellane) kostjaga 01.07.2005.a võla tagastamise lepingu . Lepingu objektiks oli kahju hüvitamise nõue summas 38 000 krooni liikluskindlustusseaduse § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel, kuna kostja, olles alkoholijoobes, põhjustas liikluskahju. Vastavalt võla tagastamise lepingu lisale 1 kohustus kostja tasuma võlgnevust igakuiselt summas 500 krooni alates 28.07.2005.a kuni 25.06.2006.a. Lepingu lisa punktis 1 sätestati kostja kohustusena kontakteeruda hiljemalt 26.06.2006.a hagejaga, et sõlmida kokkulepe selleks ajaks moodustunud maksegraafikujärgse võlgnevuse tasumiseks summas 32 000 krooni. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, tasudes 30.07.2005.a ainult ühe osamakse summas 500 krooni. Kostja väide nõude aegumisest ei ole õige. Võlgnevuse summas 32 000 krooni tasumise nõue muutus sissenõutavaks alates 26.06.2006.a. Seetõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlana 32 000 krooni ja viivistena 32 000 krooni. 17.09.2009.a toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet viiviste, so 32 000 krooni, võrra ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 32 000 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on aegunud. Hagi aegumistähtaeg möödus 25.08.2008.a. Vastavalt lepingule võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale 38 000 krooni ning lepingus on määratud konkreetne kohustuse täitmise alguse tähtaeg – 25.07.2005.a. Lepingu lisas nr 1 oli toodud maksete tähtajad - igakuiselt kuni 25.06.2006.a 500 krooni kuus ja pärast seda tähtpäeva võla jääk 32 000 krooni. Seega tõendab lepingu lisa, et poolte vahel oli koheselt kindlaksmääratud nõudesumma 38 000 krooni ja summat 32 000 krooni ei saa käsitleda eraldi kohustusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 mõttes. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 25.08.2005.a, mil kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja sellest hetkest algas ka aegumistähtaeg.
Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on QBE KEAS ning kostja sõlminud 01.07.2005.a võla tagastamise lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma 38 000 krooni. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse katteks alates 25.07.2005.a kuni 25.06.2006.a igakuiselt 500 krooni. Samuti lepiti maksegraafikus kokku, et kostja kohustub võlausaldajaga kontakteeruma 26.06.2006.a, eesmärgiga sõlmida lepingu lisa nr 2 võla jäägi tagastamise küsimuse otsustamiseks. Vaidlust ei ole selles, et QBE KEAS on andnud kogu oma kindlustusporfelli üle hagejale.
Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et aegumise tähtaeg algas kulgema alates 25.08.2005.a. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Käesoleval juhul pidi kostja osa võlgnevusest tasuma igakuiste maksetega summas 500 krooni kuni 25.06.2006.a ning 26.06.2006.a võtma ühendust võlausaldajaga, et leppida kokku ülejäänud võla (32 000 krooni) tasumise aeg. Kohus leiab, et 32 000 krooni nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 26.06.2006.a. Tulenevalt TsÜS § 154 algas aegumistähtaeg 2006.a lõppemisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 12.01.2009.a. Seega ei ole nõue aegunud. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 32 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.